Renesanss ja ajastu põhjalikud tunnused (0)

1. Millist ajastut peetakse renessansiks ja millised on selle omased tunnust?
Tähendab taassündi. Renessanss hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse. Toimus naasmine antiikkultuuri. Sai alguse 14. Saj Põhja- Itaaliast . Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze .
Selle tunnusteks on:

• Inimene kui looja tähtsustamine
  
• Humanism
  
• Trükikunsti areng
  
• Kunstiteoste signeerimine
  
• Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine
  
• Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene
  

Itaalia renessanss
1. Dande Alighieri („ Jumalik komöödia“)
Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne-Euroopa suurpoeediks. Pärit oli Firenze aadlisuguvõsast, sai tavalise keskaegse koolihariduse , kuid õppis ise palju juurde. Oli oma aja haritumaid mehi. Pidi Firenzest poliitiliste ja diplomaatiliste tegevuste pärast lahkuma . „ Jumalik komöödia“ –omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Seda teost peatakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära tõttu itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. Teos koosneb kolmest osast. On kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas osas on 33 laulu. Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süžee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul „kolm“ on sümboolne tähendus.
2. Petrarca (lüüriku temaatika , sonett)
Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet , mõtleja ja teadlane .Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem „ Africa “, mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud „Laulude raamatuss“, mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks . Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet.
4. Boccaccio ( Dekameron )
On samuti pärit Firenzest. Tema teost „Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale“ peetakse autobiograafiliste sugemetega teost on nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaaniks Lääne-Euroopas. „ Dekameron“ tõi talle kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest ning hakkavad üksteisele lugusid rääkima. Kokku räägitakse kümne päevaga sada novelli. Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse inimeste patte ja nõrkusi. Tegelasteks on eri sotsiaalsete kihtide esindajad. Samuti on kasutanud itaalia rahvajutte, prantsuse fablioole, keskaja rüütliromaane jne. „Dekamerioni näol pole tegu anonüümsete, rahvasuust üleskorjatud lugude kogumiga, vaid autoriteostega. „ Dekameroni“ tegelased süvenevad meelelahutusse, tantsu ja mängu. Kõik on noored, ilusad, peenetundelised õilishinged.
5. Commedia dell ’ art ( Gozzi- armastus kolme apelsini vastu)
Selle esimesed elukitselised trupid tekkisid 16.saj. Otseses tõlkes tähendab professionaalset teatrit. Commedia dell’arte sõltus rohkem näitlejast kui näitekirjanikust. Näided on suurel määral improvisatsioonilised, kuid kindla tegelaste skeemiga . Valmis kirjutatud dialooge kasutasid tõsisemad tegelaskujud . Näidendi põhiraskust kandsid need tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriaid. Nt Pantalone. Commeedia dell’artenäitlejad pidid olema äärmiselt võimekad. Trupp võis koosneda viiest, aga ka 25 näitlejast. Puudusteks oli see, et pidev ühe rolli mängimine nüristas näitlejat, tekkis rutiin . Commedia dell’arte avaldas Euroopa teatrile määratut mõju.
Inglise renessanss
1. Inglise renessansiteater
Teatritegemist hakkas soodustama Londoni kiire kasv ning suur linn. Etendusteks kasutati esialgu suuremaid sissesõiduhoove. Etendused toimusid õuele ehitatud lava. Lavakonstruktsioon oli keerukas, sest näitlejad esinesid korraga mitmele poolele, et publik saaks jälgida etendust igast küljes. Dekoratsioone oli vähe, samuti piirduti vaid hädavajalike rekvisiitidega. 16.saj lõpuks oli Londonis juba rohkem teatreid kui ülejäänud Euroopas. Teatri näitelava ulatus tagaseinast poodiumina pealtvaatajate keskele. Lava taga paiknesid uksed näitlejate liikumise tarvis. Näitlejate kostüümid oli kallid, mistõttu kasutati ülikutelt ostetud riideid . Etendused kulgesid ilmselt ilma vaheajata. Stseen algas näitlejate lavale ilmumisega , lõppes nende lahkumisega. Etendused kestsid kuni 2 ja pool tundi. Näitlejalt eeldati kujutatava isiku veenvat mängimist. Rahvusliku tõusu ajal avati Londonis palju tasulisi teatreid. Olid avalikud ning erateatrid, mis esinesid publiku koosseisu ja näitetruppide poolest.
2. Shakespeare .
Renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsaim kirjanik. Elust on vähe teada. Sündis Avoni- äärses Stratfordi linnas. Abiellus väga noorelt. Elas Londonis. Teatris, kus ta töötas, hakkatai sageli etendama tihti Shakespeare näidendeid. Ise ta näitlemises eriti andeks ilmselt polnud, sest peaosa ei saanud isegi oma näidendites mitte. Arvatakse, et Shakespeare’i nime all kirjutas hoopis keegi teine isik (arvatakse, et kirjanik Christopher Marlowe ). Paljud arvad , et pooliku haridusega ei saanud kirjutada nii geniaalseid teosed, milles avarduvad õilsad tunded, hingepeensus ja vaimuteravus. Tema näidendid sündisid enne teatris ja said alles seejärel kirjandusteosteks. Ta ise pidas ennast näitlejaks. Varasemal loominguperioodil kirjutas Shakespeare komöödiaid ja ajalookroonikaid. Armastusteemalised komöödiad olid sageli inspireeritud itaalia kirjandusest. Oma ajalookroonikates tugines kirjanik peamiselt Inglismaa ajaloole. Nende teoste kangelaseks on tugev isiksus, kes trotsib oma saatust.
Hispaania renessanss
1. Renessansiromaan
Romaan omandas tänapäevase kuju alles 15 saj teisest poolest. Kõige levinum oli rüütliromaan, eriti kuulsaks sai 16. Saj Hispaanias. Peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja selle rüütellikud kangelased kehastasid energilise, leidliku, võidutahtelise inimese ideaali. Teiseks levis pastoraalromaan. See vastas aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted oli idealiseeritud, sageli traagilised. Pastoraalromaanid tekkisid vastukaaluks tegelikkuse madalusele ja hallusele, ideaalse armastuse kujutelmad olid lugejale meelepärased. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegne realistliku romaani esimene aste. Oma nime sai romaanide peategelastelt ehk sulidelt, keda 16. saj Euroopas palju ringi liikus. Kirjeldas ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid tähelepanu juhtida sotsiaalsetele väärnähtustele ja tegid seda kriitiliselt. Pikareskne romaan tekkis ja arenes eelkõige Hispaanias. Varaseim teadaolev kelmiromaan on anonüümne „Tormese Lazarillo elukäik“ .
2. Miguel de Cervanter
Sündis vaese aadlisoost arsti perekonnas, õppis jesuiitide kolleegiumis ja Madridis humanitaarkallakuga koolis. Viis aastat veetis Alžeerias mereröövlite käes. Kodumaal ei leidnud tunnustust vaid pidi elatuma vaeselt ja valesüüdistuste tõttu pidi vanglas olema. Seal sündis idee kirjutada Don Quijote . Viimasel eluperioodil oli vaimulik.“Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast „ oli loodus rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas rüütliromaani, pastoraal - ja kelmiromaani ning itaalia armastusnovelli.