Nimetu (1)

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu Kolledz
Ettevõtlus ja projektijuhtimine
Gerli Kuusik
JAAPANI KULTUUR
Uurimustöö
Juhendaja : lektor Liina Käär
Pärnu 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS...............................................................................................................4

KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5

JAAPANI KULTUUR................................................................................................6

JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6

HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7

EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8

JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕITLUSKUNSTID, KUNST , HAIKUD , MUUSIKA JA KEEL................................................................................................10

JAAPANI VÕITLUSKUNSTID........................................................................10

JAAPANI MITTEVÕITLUSKUNSTID...........................................................11

JAAPANI KUNST .............................................................................................12

JAAPANI MAALIKUNST ......................................................................12

JAAPANI SKULPTUUR ........................................................................13

JAAPANI TEATER.................................................................................13

JAAPANI HAIKUD...........................................................................................14

JAAPANI MUUSIKA........................................................................................15

JAAPANI KEEL................................................................................................15

SOTSIALISEERUMINE JAAPANI KULTUURIS.................................................16

SISSEJUHATUS................................................................................................16

JAAPANI PEREKONNASÜSTEEM................................................................16

ESMANE SOTSIALISEERUMINE..................................................................17

ALAELAISTE JA NOORUKITE SOTSIALISEERUMINE............................18
KOKKUVÕTE................................................................................................................20
VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................21
SISSEJUHATUS
Jaapan on iidne ja omapärane riik, millel on väga kaugele ulatuvate juurtega kultuur. Kultuur laiemas tähenduses on kõik see, mida inimene loob. Jaapani kultuur on väga mitmekesine ning huvitav. Eriliseks teeb selle jaapanlaste omanäolisusu ja originaalsus . Jaapani kultuur erineb paljuski teiste riikide kultuurist kuna nende kultuur on väga vana ning isegi tänapäeval säilitatakse iidset kultuuri ja neile on väga tähtis, et see ka edasi kestaks.
Uurimuses vaadeltakse Jaapani kultuuri väga mitmest küljest. Töö on ülesehitatud peatükkidena, mis oma korda jagunevad veel alapeatükkideks. Esimese peatükkis üritatakse ära seletada kultuuri mõiste, et oleks arusaadav, mida kultuur siis tähendab. Teises peatükkis tuuakse välja Jaapani kultuuriloo ajalugu ning kultuuri kujunemisel, seda teiste riikite mõjutused. Kolmandas peatükkis kirjeldatakse jaapani kunsti, muusika, luulet, keelt, võitluskunste ja muid huvitavaid fakte jaapanlaste kultuurist. Neljas patükk käsitleb aga sotsialiseerumist jaapani kultuuris. Üritatakse välja tuua sotsialiseerimis protsesse sündimisest kuni nooruki eani. Samuti kirjeldatakse jaapani perekonnasüsteemi.
Tööga üritatakse anda ülevaade Jaapani kultuurist ning töö eesmärkiks on teistele tutvustada jaapani kultuuri eripära ning omanäolisust. Kuigi jaapani kultuurile on omane teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks ning originaalseks.
1.KULTUURI MÕISTE
Kultuur laiemas mõttes on kõik see, mida inimene loob. Kultuur kitsamas mõttes on vaimne tegevus, mis haarab teadust, kirjandust, kunsti, usku, ideoloogiat. Kultuuri loob ja kasutab inimene, millest tuleneb kolm aspekti: 1) tegevus kultuuriväärtuste loomisel, 2) kultuuriväärtused, 3) tegevus kultuuriväärtuste kasutamisel. Kultuuri loomine toimub nende erinevate külgede vastastikusel seosel. Kultuuriväärtused luuakse ühiskonna või indiviidi nõudmisel ühiskondliku või individuaalse praktilise tegevuse teel sellistest materjalidest ja selliste võimalustega, mis on antud ajastule omased . Kultuuri tuleb mõtestada seoses teda loonud ja tarbinud ühiskonnaga. Olemasoleva kultuuri probleem – see on tema iseloom, struktuur ja osa ühiskonnas, milline teda kasutab, keda see kultuur teenib ja mida ta lõi kasulikku, väärtuslikku ja millise osa sellest peaks üle võtma järeltulev kultuur. Kultuuri tuleb võtta kui oma ajastu produkti. Kultuuri tarbimine ei piirdu perioodiga, millal ta loodi. Mida suurem on kord loodud kultuuriprodukti väärtus, seda pikem on tema iga. Muutuvad inimesed, kes neid väärtusi loovad, kuid eelneva perioodi kultuur jääb osaks sellest, millest sünnib järgmise epohhi kultuur. Nii sünnivad rahvusliku kultuuri traditsioonid. Seega on kultuuri ajaloo eesmärgiks välja selgitada kultuuri traditsioonid ja selle spetsiifilised jooned. Kultuur areneb ka rahvusvahelise kultuuri vahetamise teel, teiste riikide ja rahvaste kultuuri mõjul. ( Jaapani kultuuri...2008)
2. JAAPANI KULTUUR
2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU
Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast Meiji 1868. aasta pööret. Konfutsiaanlik kultuurikontseptsioon tõrjuti kõrvale, seda asendasid kultuuri ajaloo käsitlemisel rahvuslik lähenemine ja lääne mõjud. 1882. aastal ilmus Taguti Ukichi „Jaapani tsivilisatsiooni lühike ajalugu“ ning 1885. aastal Murota Mitsumi „Suure-Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu“. Neis hakkasid juba ilmnema tendentsid kujutada jaapani kultuuri eripära, sidudes seda jaapani rahvuse vereühtsusega, jaapanlaste rahvustundega, nende ühise ajaloo jne. Väga populaarseks osutus mitmes trükis ilmunud Nishida Naojiro „Sissejuhatus jaapani kultuuri ajalukku“ (1932). See oli väga mahukas uurimus, kus suur osa olu pühendatud jaapani kultuuriloo histograafiale, võrdlusele kuktuuri ajaloo uurimisega Euroopas. ( Klassen 2008: 125-126)
Jaapani kultuuri lätted ulatuvad nagu teistelgi tagasi ürgaega. Praeguste - kohaselt oli inimkonna ürgkodu Aafrikas, kust väljaränne algas umbes kahe miljoni aasta eest. Ida- Aasiast, nii Hiinast kui ka Jaapanist on teada homo erectus’e, pärisinimese ehk homo sapiens’i eelkäija, ilmumist nendele aladele umbes 500 000 aastat tagasi. Selle perioodi primitiivseid tööriistu on leitud Kirde- Jaapanist Takamorist. Seda aega võib pidada Jaapani ühiskonna ja kultuuri arengu alguseks. Juba siis moodustas kultuur selle algelisel kujul ühe olulise komponendi jaapanlaste eelkäijate elust. ( Sealsamas 2008: 126)
Jaapani kultuurile on eriti iseloomulik teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, tänu millele on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks. Eriti tugev on Hiina mõju, mis kestis aastasadu. Kuid aeg möödus, see
võõramaine kultuur töötati loominguliselt ümber, vastuvõetav osa liitus orgaaniliselt jaapani kultuuriga ja kummalisel kombel jaapani kultuur muutus sellest mõjust veel enam omanäolisemaks. Maalikunsti, arhitektuuris, poeesias, skulptuuris jne. on tunda Hiina mõju, kuid see on allutatud jaapani kultuuri süsteemile. Pärast II Maailmasõda toimus jaapani kultuuri amerkaniseerimine. Enne sõda aga ülistati jaapani vaimu ja riigikorda kui midagi erilist. Jaapani progressiivsed ajaloolased taotlevad selle kahe äärmuse vahel objektiivset ja tervet suhtumist rahvuslikku kultuuri.( Jaapani kultuuri...2008)
2.1. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG
Jaapani varane keraamika kogu oma keeruka ja originaalse ornmentikaga, jaapani ehituskunst oma lihtsa, Jaapani loodusele sobiva disainiga, jaapani omapärane skulptuur – kõik see kajastas jaapanlaste mütoloogiat, nende loodususundit. Kuni 6. Sajandini arenes jaapani nii materiaalne kui ka vaimne kultuur omanäoliselt, ilma suuremate välismõjudeta, ehkki Jaapanil olid sidemed nii Korea kui ka Hiinaga . Budismi tulek tõi endaga kaasa tugevad hiina kultuurimõjud, mis domineerisid kuni Jaapani isolatsiooni alguseni 17. sajandil ja mõnevõrra hiljemgi. (Klassen 2008: 130)
Esiteks avaldus see jaapani kelle kujunemises kirjakeeleks. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna , millel on leitud mõnigaid ühiseid jooni grammatikas ja sõnatüvevaras nii korea, soome- ugri kui ka austroneesia keeltega. Muistsetel jaapanlastel puudus oma kiri, vähemalt ei ole sellest teada. 5.sajandi algul tegi Jaapani eliit tutvust hiina hieroglüüfides kirjuatatud tekstidega , kuid alles 6.sajandil, kui see kiri kohandati jaapani keelde, kujunes välja neil hieroglüüfidel baseeruv jaapani kirjakeel .( Sealsamas 2008: 130)
Teiseks avaldus Hiina mõjud trükikunsti arengus. Esimene raamat trükiti Jaapanis 770.aastal. Kasutati Hiina ksülograafilist meetodit. Liikuvad hieroglüüfid võeti kasutusele 15.sajandi algul. Esialgu kasutati puust märke, 17.sajandi algul katsetati ka vasest märke, kuid nendest loobuti peagi. Kolmandaks tuleb arvestada Hiina mõjusid jaapani kirjadusele. Mõjud tulid Jaapanisse lainetens. Esimene laine oli perioodil 7.-11. Sajandini, mil jaapani õuepoeedid ja prosaistid kirjutasid hiina keeles. Suurim selle
perioodi autor oli Sugawara Michizane (845- 903), kes kirjutas kokku 514 luuletust ja 162 proosateost. Ta oli hiina kultuuri suur austaja, kuid ta ei pooldanud Hiina oli politiiliste mõjude levikut Jaapanis. Teine laine oli Muromachi perioodil (14.-15.sajandil), mil toimus zen-budismi sissetung ja sellele järgnenud õitseng. Tekkis nn nn kloostri kirjandus, kus avaldusid väga tugevasti hiina kultuuri mõjud. Kolmas laine oli 17.-18. sajandi Tokugawade valitsemise perioodil, kui valitsev eliit soosis igati neokonfutsiaanliku kirjandust.( Sealsamas 2008: 131)
Neljandaks tuleb näha Hiina mõjusid Hiins kalendri kasutamise aastats 604, Jaapani seadusloomes, jaapani kunstis ja hariduses jne. Vaieldamatult on mõjud olemas, kuid samal ajal on elujõus ka wakan-kansai kontseptsioon. Hiina pikaajalistest kord nõrgenenud, kord tugevnenud mõjutustest hoolimata on Jaapan ja jaapanlased säilitanud omanäolisuse, oma traditsioonid, usundi, keele ja kultuuri.( Sealsamas 2008: 132)
2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG
Oma mõju avaldas Jaapani kulturile, selle edasisele arengule ka Euroopa kultuur oma tuleku algaastatel (16.-17. sajandil). Portugallased, kes jõudsid siia aastal 1542, tõid endaga kaasa palju, mis huvitas jaapanlasi nii oma tarbimisväärtuse kui ka omapärasuse tõttu. Nii köitsid neid Euroopas ehitatud laevad, euroopalik riietus, eurooplaste kombed jne. Portugallaste vahendusel tutvusid jaapanlased ka mitme Euroopa teadusega nende tollasel tasemel: astronooiaga, kartograafiaga, meditsiiniga, navigatsiooniga jne. ( Sealsamas 2008: 134)
1639. aastal suleti Jaapan eurooplastele. Ainult Nagasaki sadamas lubati hollandlastel piiritud määral kaubitseda. Sulgemine pidurdas Jaapani üldist arengut , kuid soodustas rahvuskultuuri arengut. Euroopa kultuurimõjud siiski täielikult ei lakanud.1720. aastal tühistati võõrkeelsete raamatute impordikeeld. Hollandlaste kaudu õpiti tundma hollandi keelt ning 18. sajandi lõpul jaapani keelde esimesed Euroopa teaduse saavutusi kajastavad tööd. 1811. aastal rajati lääne raamatute tõlke keskus.( Sealsamas 2008: 134)
18. sajandil tekkisid Jaapanis nn rangaku-sha’d – Hollandi teadusega tegelejad. Nad püüdsid rahvuslikul taustal mõjutada jaapani kulturri arengut Euroopa saavutuste baasil.
Nad olid kontaktis ja abistasid neid üksikuid eurooplasi, kes said maa suletuse aegadel võimaluse Jaapanit külastada. Mainida tuleb rootsi botaanikut Thunbergi ja hollandi mitmekülgset õpetlast Titsinghi, kel õnnestus Jaapanis viibida. Nende retked jätsid jälje, küll piiratult , ka jaapanlaste kultuuriteadvusse.( Sealsamas 2008: 134-135)
Euroopa kulturri mõjud avaldusid Jaapanis märgatavalt pärast Meiji pööret. Valitsus soosis igati nende mõjude laienemist ja süvenemist kultuuri kõikides valdkondades. Suur roll oli perioodikal. Ksülograafiline meetod kaotas oma pikka aega valitsenud seisundi. Võeti eeskujuks euroopalikud trükikojad ja seal kasutatavad trükimeetodid. Ajalehed hakkasid etendama suurt osa nii Jaapani poliitilises kui ka kultuurielus . Eriti tähtsat osa hakkas perioodika etendama pärast parlamentaarsele korrale üleminekut. ( Sealsamas 2008: 135)
Jaapani kujutavas kunstis avaldunud Euroopa mõjud olid rahvuslike kuntstile esialgu negatiivse toimega. Paljudel jaapani kuntsnikel tekkisid tõsised majanduslikud raskused, mõned neist olid sunnitud loobuma traditsioonilise jaapani kunsti viljelemisest ja hakkama jäljendama lääne kunsti. Kuid juba 1880. aastalel hakkas arenema liikumine jaapani klassikalise kunsti taassünni eest. 1890. aastate keskel tugevnesid lääne mõjud jaapani kunstis. Tekkis tendents arendada rahvuslikku kunsti lääne tehnikat kasutades. Nii segunesid jaapani kujutava kunstis mitmed mõjud, mis soodustas tõusva päikese maa kultuurilist arengut. ( Sealsmas 2008: 135)
3.JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕTLUSKUNSTID , KUNST, HAIKUD, MUUSIKA JA KEEL
3.1. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID
Judo leiutas 1882. aastal Tokyo ülikooli lõpetaja, kelle nimi oli Kano ja see sõna tähendab „õrnuse tee“. See peaks olema mitte-agressiivne kunst ja jaapanlased poevad nahast välja, et teha sule selgeks, kuidas sul ei ole vaja ei jõudu ega suurt kogu, et sel alal edukas olla. Judo on pärit Jaapanist ja see on alguse saanud JU JUTSU võitluskunstist.Jaapani võitluskunstid on peaaegu tuhat aastat vanad. Ju Jutsu sai alguse 16. sajandil Jaapani lähivõitluse tehnikana ja taktikana, mis arenes välja erinevatest maadluskunstidest ning hiljem andis alguse AIKIDO ´le ja JUDO´le. Maailmas arvatakse olevat üle 1000 erineva ju jutsu võitlusstiili. Judo looja JIGORO KANO sündis 28. oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris. Noorena oli J. Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk. J. Kano oli veendunud, et toore jõu vastu saab meisterlikusega ning ta otsustas hakata tegelema võitluskunstidega. Ta õppis JU JUTSUT erinevate meistrite käe all. ( Vöönõuded... 2008 )
Karate ehk karate-dō on Okinawa päritolu võitluskunst.Okinawalased arendasid selle võitluskunsti välja pärast relvade keelustamist . Karate-dō tehniliseks põhiosaks on võitlus palajaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on dō, mis tähendab, et tegemist pole ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes. Karate lähtub oma põhimõtetes suuresti zen-budismi õpetusest ja on budoalana mõjutatud konfutsianismist. ( Karate... 2008)
Kendo on „mõõga tee“ ja see kujutab endast kahte näomaskides ja seelikutes meest, kes taovad üksteisele bambuskeppidega pähe. Kendo on jaapani mõõgavõitluskunst. Kendo juured ulatuvad 16. sajandi Jaapani mõõgavõitluse koolidesse. Esialgselt Esialgselt õpiti mõõga käsitsemist võitluses peamiselt puumõõga (bokutō) abil. Et puumõõk osutus paarisharjutustes ohtlikuks, võeti 18. sajandil kasutusele bambusritvadest mõõk (shinai) ja seejärel üsna pea ka spetsiaalselt kendo harjutamiseks mõeldud kaitsete komplekt (bogu või kendogu).( Kendo... 2008 )
Aikidō on jaapani võitluskunst, mille töötas 20. sajandi alguses välja Morihei Ueshiba. Aikidō on võitluskunst, mis õpetab kasutama ründaja liikumisenergiat, saavutamaks kontrolli ründaja üle, kasutades haardelukke või suunates vastase endast eemale.( Aikido.... 2008 )
3.2. JAAPANI MITTEVÕITLUSKUNSTID
Kalligraafia (shodo) on üks enim austatud ja lugupeetud kunstiliike. Head kalligraafiameistrid muudavad Hiina hieroglüüfid peaaegu abstrakseteks piltideks ja võivad isegi kuulsa luuletuse täiesti loetamatuks muuta. ( Ainley 1998: 32)
Ikebana ehk jaapani lilleseadmiskunst kujunes oma praegusel kujul välja 15. sajandil.Ikebana juured ulatuvad buda templitesse, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis.Ikebana koolkondi on Jaapanis üle 3000 ja harrastajaid umbes 1,5 miljonit. Rahvusvaheliselt tuntumad on Ohara, Sogetsu ja Koryu koolkonnad. ( Ikebana... 2008)
Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse ainult väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik teha mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudu kujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.( Origami... 2008)
3.3. JAAPANI KUNST
3.3.1. JAAPANI MAALIKUNST
Jaapani traditsiooniline maalikunst oli printsipiaalselt erinev teda teatud määral mõjutanud hiina maalikunstist. Jaapanlased kasutasid pintsliga maalimist paberile või siidile. Pigmendina kasutati selliseid ained nagu vaseatsetaat (roheline vaserooste), kinaver (punane värvimuld) ja sumi (liimiga tahendatud tahm, millest saadi must tušš), mis oli vedelatud sulaliimiga. Erinevalt lääne õlimaalidest, kus värve on võimalik segada ja kasutada paksude kihtidena, on jaapani maalikunst nihonga piiratud värvi hulga ja nende kasutamisvõimalustega. Kuid oma dekoratiivsuselt ja higestatuselt oli jaapani maalikunst Kaug-Idas unikaalne .( Klassen 2008: 143)
Jaapani stiilis maalid võib laias laastus jaotada mono - ja polükromaatilisteks. Vanimad teadaolevad maalirullid pärinevad 8. sajandist ja olid kas usulise sisuga ( näiteks „Mineviku ja tänapäeva karma suutrad“) või ilmalikku laadi ( näiteks „Shotoku Taishi oma poja ja noorema vennaga“). Varane monokromaatiline maal koosnes traditsiooniliselt vaid visandlikest joontest. (Sealsamas 2008:143)
Teine jaapani maalikunsti vool – suiboku – kasutab peeneid toonivarjundeid. Mõlemad tehnikad on pärit Hiinast ja need jõudsid Jaapanisse Heiani perioodi lõpul (11.-12.sajandil). Tunduvalt hiinapärasma stiiliga olid nn lustakate loomade ja inimolendite rullid, mis kujutasid endast humoristlikke, karikatuurseid jooniseid peamiselt lindudest ja loomadest.( Sealsamas 2008: 144)
Tänapäevasele jaapani maalikunsti tekkele andis tõuke Meiji pööre (1868) ja sellele järgnenud reformid , mis muutsid põhjalikult Jaapani ühiskonda, mõjutades seejuures ka maalikunsti arengut. Rida kunstnikke saadeti välismaale õppima modernse maalikunsti saavutusi. Kuigi esialgne vaimustus lääne kultuurist peagi kahanes, hakas Jaapanis arenema moodne lääne stiilis õlimaal, kuid paralleelselt jäi eksiteerima ja arenes edasi ka jaapani stiilis maalikunst.(Sealsamas 2008: 145)
3.3.2. JAAPANI SKULPTUUR
Budismi sissetungi eelset ( kuni 6.sajandi) jaapani rahvuslikkust skulptuurist on vähe säilinud. Jõmoni’i perioodi savikujud on miniatuuresed, 30-40 sentimeetri kõrgused inimfiguurid ebanormaalselt suurte silmadega . Need kajastasid tollal laialt levinud usku maagiasse ja on tuntud dogu nime all. Kurgaanide perioodi ajast on säilinud haniwa’d, mis ümbritsesid kalmeid. ( Sealsamas 2008: 150)
Alates 6. sajandist võime, kuigi teatud määral tinglikutl, eristada kaht tüüpi skulptuure: budistlikud ja šintoistlikud. Budistliku skulptuuri, milles oli tunda India mõjusid, tõid Jaapanisse hiina ja korea kuntsnikud-skulptorid. Skulptuuride ideoloogilise sisu määras religioon . Nendes kujutati ainult Buddhat või bodhisatvaid. Kujud püstitati eelkõige templitesse. Šinotoistlik skulptuur kujutas peamiselt shinto jumalusi – kami’sid. Võib eristada kaht stiili: 1) stiil, mis püüdis matkida budistlike skulptorite töid; 2) stiil, mis arvestas esijoones jaapani rahvusliku aristrokraatia maitset. Jaapani skulptuur õitses Heiani ja Kamakura perioodidel ( 9.-14. sajandil). ( Sealsamas 2008: 151)
3.3.3. JAAPANI TEATER
Jaapani rahvusliku teatri algidudeks tuleb pidada shinto templites etendatud rituaalseid tantse ning laulusid – kangura’sid. Kui Jaapanisse hakkasid tungima hiina kultuuri mõjud, siis tekkisid teatud muutused ka laulu- ja tantsutraditsioonides. Religioosne mõte segunes koomikaga. Sellest arenesid esimese aastatuhande lõpul draama sugemetega tantsu- ja laulumäng ( sarugaku) ning peamiselt külades mängitud rahavlik tantsuetendus (dengaku), mis tähendas legendidega seotud muusikat. ( Sealsamas 2008: 153)
Suure tähtsusega on jaapani teatri ajaloos tantsu- ja laulumängudest 14.sajandil välja arenenud ja tänapäevani Jaapanis suurt populaarsust nautiv nõ, mis tähendab meiterlikkust, võimekust, oskust. Algul kujutas see teater endast usupühadel korraldatud draamaetendusi, mille sisu oli lüürilis-melodraamaline, esitluslaad aga pantomiimilismuusikaline. Nõ-teatris olid näiteljateks ainult mehed. Peategelased esinesid ilmekates maskides ja luksulikes kostüümides. Tavaliselt oli etenduses kolmkuni kuus näitlejat, jutustaja , koor ja orketer. Laval oli tavaliselt väga vähe dekoratsioone, kuid obligatoorseks elemendiks oli foonile maalitud mänd. See traditsioon on püsinud siiani. Tokugawa šogunaadi aastail ( 1603 -1868) oli nõ-teater täielikult ülikute meelelahutus. Eliidi jaoks kirjutati üha uusi näidendeid kuid seejuures säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18.sajandil. Tegelasteks on puust nukud , mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo. ( Sealsamas 2008: 154-155)
Kabuki teater tekkis vastukaaluks aristrokraatlikule nõ-teatrile. Tänapäeval tunntakse kabuki’t kui Jaapani klassikalist teatrit. Kabuki teatri rajajaks peetakse preestrinnast tantsjatari Izumost pärit Okunit, kes mitte üksnes ei saanud ise tuntuks oma tavapärasest erinevate kabuki-tantsudega, vaid rajas ka tantsutrupi, mis eksiteeris 26.aastat. Kabuki teatri laval etendati põhiliselt draamasid nii feodaalse ladviku kui ka lihtrahva elust. Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on kuulutatud elavaks kultuurivaraks. ( Sealsamas 2008: 155)
Teise maailmasõja järel on Jaapani teatrielu märgatavalt muutunud. Vana, klassikalise kabuki teatri kõrvale on tulnud uued, Euroopa näitekunstil baseeruvad nnuute näidentite teatrid (shingeki). Selliseid teatreid on juba üle 100 ja nende arv kasvab. Tuntumad neist asuvad Tokyos. Jaapani teatripublik on uuenendu, moderniseerunud , sellesse on tunginud palju läänelikku. See aga ei tähenda, et vanad rahvuslikud teatrid oleks välja surnud. Vana ja uus üheskoos – see iseloomustab tänapäeva Jaapani teatrielu. ( Sealsamas 2008: 155)
3.4. JAAPANI HAIKUD
Neil hajusatel lühiluuletustel on alati sama vorm: kolm rida silbikeemis 5-7-5. Nad püüavad väljendada paljut väheste sõnade abil. Tüüpiline näide sellest on :
Mässav on meri!
Sado kohale laotub
taevane jõgi.
Haiku puhul kaob tõlkes alati midagi ära. Eelpool toodud haiku on kuulsaim klassikalise haikumeistri – Basho – kirjutatud. Luuletuse kirjutamist on inspireerinud karmist põhjarannikust eemal asuv Sado saar. Silbiskeem 5-7-5 on tunginud sügavale jaapani teadvusse.( Ainsley 1998: 35-36)
3.5. JAAPANI MUUSIKA
Jaapani muusika baseerus kuni praeguse sajandini kotol ( horisontaalne 13 keelega keelpill , kandlele iseloomuliku kõlaga ), shamisen’il ( 3 keelega keelpill, seda mängitakse lapakaga, mida kasutatakse jää kraapimiseks tuuleklaasilt ) ja shakuhachi’l ( kromaatiline bambusflööt, millest on peaaegu võimatu ühtki nooti välja saada ). Kotot ja shamiseni õpivad ainult naised aga shakuhachit õpivad ainult mehed.( Sealsamas 1998: 36)
Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega ( kalastamine , talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe . Vaid Okinawal on see veel ikka osa igapäevaelust. Suur hulk rahvalaule, mida praegu lauldakse, tekkis Edo ajastul ja hiljem. On kahte liiki rahvalaule: vaba rütmiga ja mõõdetud rütmiga. Esimest tüüpi laulis tavaliselt üks laulja ja seda lauldi algselt koormahobusel sõites. Teist tüüpi, mõõdetud rütmiga laule saadetakse tihti trummide ja shamiseniga. Rahvalulud on peamiselt populaarsed vanema generatsiooni seas.( Jaapani muusika...2008)
3.6. JAAPANI KEEL
Jaapani kõnekeelel on teiste aasia keeltega vähe ühist. Kuid jaapani keel on palju laenanud teistest keeletes: näiteks väljend „tänan teid“, arigato , on tegelikult portugali-Keelse sõna obrigato tuletis , mille portugallased 15.sajandil oma reisidel läbi Ida-Aasia kaasa tõid. Tänapäeval on jaapanlased üle võtnud mitmeid inglisekeelseid sõnu.Jaapani kirjakeel on palju laienenud hiina kirjavormidelt ning kasutab neid väljendamaks nii jaapanikeelseid originallsõnu kui ka jaapani keelde laenatud sõnu. Jaapani keelt pole raskem selgeks saada kui teisi keeli, kuid selle struktuuri ja lauseehituse reeglid on ladina keelelpõhinevatest keeltest erinevad.( Foster 2002: 31)
4. SOTSIALISEERUMINE JAAPANI KULTUURIS
4.1. SISSEJUHATUS
Sotsialiseerumise all mõistetakse inimese kui isiksuse kujunemine paljutahulist ja keerulist protsessi, tema lülitumist sotsiaalsesse keskkonda, kohanemist sellega, sotsialsete rollide kätteõppimist. Iga järgmise põlvkonna inimesed alustavad oma elu esemete ja nähtuste maailmas, mille neile on pärandanud nende eelkäijad. Osaledes ühiskondliku tegevuse mitmesusgustes vormides, arendavad inimesed endal välja spetsiifilised võimed, mis kristaliseeruvad nende kultuuris. Samamoodi on lood ka mõtlemise arengu- ja teadmiste omandamisega.( Pronnikov, Ladanov 1992: 75)
Sotsialiseerumine läbib mitu staadiumi. Vaatamata uurijate mõneti vastandlikele seisukohtadele antud küsimuses, tuuakse selles protsessis välja kolm etappi: esimene sotsialiseerumine ( lapse sotsialiseerumine), alaealise sotsialiseerumine ja nooruki sotsialiseerumine. Igal etapil annab tunda perekonna, kooli, eakaaslaste ja ühiskonna mõju. Sõltuvalt kultuuri omapärast on erisugune ka nende intstitutsioonide mõju. Sotsialiseerumine algab perekonnast.( Sealsamas 1992: 75)
4.2. JAAPANI PEREKONNASÜSTEEM
Perekond kui ühiskonna algrakk avaldab indiviidi sotsialiseerumisele otsustavat mõju. Just perekonnas saab alguse kultuuriväärtuste omandamine. Võiks koguni öelda, et perekond on rahvuse sotsiaalse psühholoogis peegel . Iga rahvas kultiveerib oma, põhiliselt muutumatu, üksnes temale iseloomulikku perekondlike suhete õhkkonna. Tänapäeva jaapani perekond on minevikust alal hoidnud mitmeid spetsiifilisi iseärasusi, milledest tähtsaim on patriarhaalsus. Iga laps, kes jaapani perekonnas sünnib, saab
erineva kohtlemise osaliseks . Perekonnaliikmete eriline soosing kuulub esimesele pojale. Üsna pea hakkab ta vanemate suhtumise mõjul tunnetama oma tähtsust, mis soodustab tema iseloomus egotsentrismi ja ergutab püüdlusi liidrikohale. Kuigi teaduse ja tehnika valdkondades viimastel aastakümnetel maailma hämmastanud tänapäeva Jaapanis on patriarhaalsus teataval määral summutatud, murrab ta ometi kultuuri lahutamatu osana sajandite sügavusest ka tänapäeva. ( Sealsamas 1992: 75-76)
Perekonnasüsteemist tulenev teine tähtis iseärasus on peresisene tugev solidaarsustunne, mida võib Jaapanis kõikjal täheldada. Elus avaldub see solidaarsustunne „vanemate austamise“käsu kõrvalekaldumatus järgimises. Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust . Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse suure õnnetusena. Jaapanlastel on esivanemad olevikku lahutamatu osa.( Sealsamas 1992: 76)
4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE
Esmase sotsialiseerumise peamine mõte on oma olemuselt üllatavalt lihtne – ei mingeid piiranguid lapseeas. Jaapanlaste helle suhtumist lastesse täheldasid juba esimesed vene
uurijad . Lastesse suhtutakse nii leebelt, et tundub, nagu kasvataksid lapsed ennast ise. Jaapanis on loodus ja inimesed tihedalt kokku põimunud, aastasadade vältel on nad teineteisega kohanenud ja vastastikku kustumatu jälje jätnud. ( Sealsamas 1992: 81)
Jaapani perekonnas on lapsed hoolitsuse keskpunktis. Lapsi ei kasvatata keeldude ja käskudega, vaid eeskoste najal . Jaapani emad tegelevad lastega pidevalt ja lapsi ei karistata. Keelamise asemel õpetatakse neid mõtlema selle üle, kuidas teised nende teguviisi suhtuvad. Laitust taunimisväärsete tegude eest jagatakse kaudsel viisil. Algusest peale sisendatatkse lastele, et kui nad teevad midagi sobimatut, satuvad nad naerualuseks. Laste kasvatamine on jaapani perekondades alati suunatud sellise isiksuse kujundamisele, kes vastab grupi nõudmistele. Kasvatuse peamine ülesanne on õpetada mõistvat suhtumist teiste tõekspidamistesse ja oskust mitte millegagi teiste hulgast silma paista. .( Sealsamas 1992: 81-82)
4.4. ALAEALISET JA NOORUKITE SOTSIALISEERUMINE
Ühiskonnas kehtivate käitumisnormide omakstegemise iseärasuseks alaealiste ja noorukite puhul on grupiteadvuse arendamine. Järk-järgult harjutatakse neile külge just need käitumisharjumused, mis vastavad grupi huvidele, kuhu nad edaspidi vastu võetakse. Jaapanis kuulub igaüks mingisse sotsiaalsesse grupi. Kesksel kohal on perekond, ustavust ja truudust perekonnale sisendatakse juba lapseeas ning igat last harjutatakse vanemate ja nooremate vahel selget vahet tegema. Lapse kasvades kanduvad perekonnas kujunenud harjumused ül teistele gruppidele – koolile , klubile, ärile. Grupis kultiveeritakse grupi käitumisnormide järgimist. Alaealine, kes neid norme rikub, saab tunda ostrakismi ja osutub moraalselt kõrvaletõugatuks. Laps, kes mõnes mängus näitab üles liiga suurt agarust, jääb automaatselt ilma võimalusest samas mängus ka edaspidi osaleda. ( Sealsamas 1992: 86)
Perekonnas alguse saanud grupikäitumine psühholoogia intensiivistub poiste lülitumisega oma piirkonna alaealiste grupidesse. Mängukaaslaste grupid kujunevad igas külas ja neisse võib astuda iga poiss, kellel aastad välja annavad. Ka tüdrukud kuuluvad grupidesse. Varem toimus õiguste ja kohustuste jaotumine poiste grupis põhimõttel, et mida noorem on grupi liige, seda väiksem on tema tähtsus. Praegu on
lastegruppide formaalne organiseerimine lakanud, kuid grupitegevus on endiselt säilinud. Noortegrupid abistavad täiskasvanuid tulekahjude kustutamisel ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel. Ent põhiline aeg kulub pidustusteks ettevalmistuste tegemiseks ja nende korraldamiseks. (Sealsamas 1992: 87)
Tervikuna on jaapani noorteliikumisel üsnagi spetsiifiline iseloom. See aitab neidudel ja noorukitel kultiveerida jaapani rahvusliku mõttelaadi põhijooni, arendab neid rahvuslikku eneseteadvust ja rahvustunnet. Samal ajal levivad Lääne kultuuri mõjud just noorsoo hulgas. Üha sagedamini esinevad kõrvuti kimono ja teksased . See kõrvuti olek ei demonstreeri ainult stiilide, vaid ka põlvkondade konflikti. Teksased osutavad
praktilisemateks ja kimoni on Jaapanis väga kallis. Tõsi, jaapani neiud ei kujuta oma garderoobi ikka veel ilma kimonota ette. Jaapani riietusel, ka kimonol, on ühteaegu ka distsiplineeriv toime. Kimonot kandev neiu ei kipu tavaliselt sisse astuma kohvikusse, kus noored lärmaka trobikonnana aega veedavad, kuigi tänappäeval ka seda ette tuleb.(Sealsamas 1992: 88)
Noored ütlevad rahvuslikkest kommetest kergemini lahti kui vanad. Noorsoo hulgas areneb nn. Lääne kompleks – suhtumine, mille kohaselt „kõik läänelik on parem“. Rahvuslikku kutuuri lagastamisse, millega sageli tegelevad peamiselt need noored, kes on mõned aastad Läänes elanud, suhtub üldsus hukkamõistvalt.( Sealsamas 1992: 89)
KOKKUVÕTE
Jaapani kultuur on väga omapärane ja originaalne. Selle juured ulatuvad ürgaega nagu paljudel teistelgi, kuid erakordne on see, et isegi teiste rahvaste kultuuride mõjutused ei ole suutnud jaapani kultuuri muuta. Ta on siiski püsinud omapärasena siiani. Jaapanlastele on väga tähtis oma kultuuri pärandamine ja põlvest põlve edasi andmine. Nende jaoks on iidse kultuuri eripärasused väga väärtuslikud ning nad järgivad neid kõhklemata. Juba lapseeast peale hakkatakse neile sisendma perekonna, kultuuri ja esivanemate tähtsust. Neile on see esikohal.
Et oma kultuuri säilitada hakkavad jaapanlased juba sündimisest saati lastele sisendama kultuuri tähtsust. Jaapanis on väga tähtsal kohal esivanemad ja järeltulijad ning perekond üldse. Lapsi kasvatatakse suure helluse ja hoolega. Neid suunatakse, mitte aga ei käsita ja keelata. Ning hiljem nooruki eas kujundavad nende vaateid kultuurist ja muust maailmas edasi grupid, kuhu nad kuuluvad. Lapsi kasvatatakse sellisena, et nad austaksid ja peaksid lugu oma vanematest ja esivanemates. Perekonnad säilitavad oma sugupuu andmeid ja neile on see nagu relikviia ja väga püha.
Erakordne on ka jaapani maalikunst, teatri ajalugu võitluskunstid, muusika, keel kui ka mittevõitluskunstid. Jaapani maalikunst on läbi aja olnud nii Hiina kui Euroopa mõjude alas , kuid siiski on suutnud säilitada oma juured. Kui vahepeal üritatigi järgida eelnevate riikide eeskuju siis peagi see kadus nind pöörtuti tagasi rahvuslikku maalikunsti juurde. Teatri ajalugu on ka olnud märkimisväärne, nüüdseks on segunenud uus ja vana ning see iseloomustabki Jaapani teatrit. Võistluskunstid on samuti väga omapärased ja iseloomulikud jaapanile. Muusika on erinev teiste kultuuride omast, kuna seal on määratud pillid, mida tohivad mängida ainult naised või mehed. Jaapani kultuur on huvitav, omapärane ning lummav .
VIIDATUD ALLIKAD

Ainsley, R. Pisiblufi käsiraamat:Jaapan. Tallinn: TEA Kirjastus, 1998, 75 lk.

Foster, D. Aasia riikide etikett ja tavad. Eesti: ERSEN , 2002, 383 lk.

Jaapani kultuurilugu. [ http://www.kotli.ee/?page=1004&selected=4662&lang ]. 19.12.2008.

Jaapani muusika. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_muusika ]. 17.12.2008.

Karate. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Karate ]. 17.12.2008.

Kendo. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Kendo ]. 15.12.2008.

Vöönõuded. Condor. [ http://www.condor.ee/pdf/kollanevoo1.pdf ]. 16.12.2008.

Aikido. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Aikido ]. 19.12.2008.

Klassen, O-M. Jaapan läbi aegade. Tallinn: Kirjastus Argo , 2008, 240 lk.

Pronnikov, V., Ladanov, J. Jaapanlased. Tallinn: Kirjastus „Olion“, 1992, 290 lk.

Origami. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Origa mi]. 19.12.2008.

Jaapani muusika. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_muusika ]. 19.12.2008

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 37 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gerli89 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Põhjalik referaat Jaapani kultuurist

LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omap?

Kultuurid ja tavad

doc

Jaapan

Uurimustöö Jaapani kultuur Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse. Haridus Jaapanlased hindavad har

Uurimistöö

odt

Jaapani kultuur ja kunst läbi aegade

Jaapani kultuur ja kunst Kristiina Veevo 25.05.2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole

Ajalugu

odt

Jaapani muusika

Jaapani muusika Sisukord Sisukord.............................................................................................................lk.3 Sissejuhatus........................................................................................................lk.4 Jaapani muusika.................................................................................................lk.4 Jaapani muusika ...............................................................................................lk.5 Jaapan ...............................................................................................................lk.6 Kokkuvõte..........................................................................................................lk.7 Kasutatud kirjandus............................................................................................lk.8 Lisa.................................................................

Muusika

doc

Jaapani muusika ajalugu

Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löökpillid..........................................

Muusika

doc

Jaapani muusika

Rakke Gümnaasium Jaapani Muusika Mairis Õispuu 25.09.2010 Sissejuhatus Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Üheks jaapani kultuuri iseärasuseks on viis, kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külg-külje kõrval harmooni

Muusika

doc

Jaapani muusika

Üheks Jaapani kultuuri iseärasuseks on viis kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külgkülje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Muusika ei ole erand. Jaapanlaste igapäevases elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline Jaapani muusika, Jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontserditel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlastele igapäevaseks osaks nende elust. Jaapani muusika ajaloost Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika oli samahästi laul kui ka instrumentaalne muusika. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödi

Muusika

doc

Jaapani kunst

11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspeeglid, rituaalseid kellukesi d

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid