Sissejuhatus kirjandusteadusesse (2)

1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit , lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus ).
2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste ? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus.
3.Mida tähendab J. Lotmani lause “ Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma ( eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi. Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms.
4.Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse žanritesse.
5.Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Raamatu tekstile saab anda uue vormi ekraniseeringu või kuuldemängu näol.
6,Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Näide: kui vanaema jutustab lapselapsele muinasjuttu mitu korda, teeb ta seda ju iga kord veidi erinevalt: muudab hääli, mõningaid sõnu vms. Kirjalik tekst seevastu on küllaltki püsiv
7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline . Kirjanduse olemus ning väärtustamine sõltuvad eelkõige kultuurist (maailmapildist), traditsioonidest, ajastust ning isiklikest väärtushinnangutest.
8.Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Sisuliselt samal põhjusel, miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted. Tõlgendada saab mitmest süsteemist lähtudes (nt võrdlev kirjandusteadus , strukturalism , autorist lähtuv tõlgendamine jne); kasutatav meetod sõltub kirjandusliku teksti kontekstist, millal see on kirjutatud ja millal loetakse, autorist, isiklikust hinnangust jne. Kirjandusteadus on küllaltki subjektiivne, ning selle otsuseid/interpretatsioone on raske lõplikult tõestada.
9.Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. „On ootuspärane, et autor võib jätta kunstilise teksti otstarbe (sihi, ülesande, eesmärgi, vajaduse) üsna üldiseks, ebamääraseks ja lahtiseks: "kõigile ja ei kellelegi" ( Nietzsche ), "tulevase inimkonna mõjutamiseks" ( Beethoven ), "maarahva rõõmuks ja õpetuseks" ( Jannsen ). Isegi küsimused kunstilise teksti loomise põhjuste ja eesmärkide kohta ("mida te selle teosega öelda tahate?", "miks te selle nii tegite?") tõrjutakse üldiselt tagasi kui profaansed ja kohatud."
10.Mis on kirjandusteadus? Uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi, püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu. Selgitab nähtusi, omab terminoloogiat, kasutab keelt ja termineid teatud viisil, loodetavasti saab ka midagi uut teada, on loomu poolest kauduurimus.
11.Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus kasutab oma uurimustes ajalugu, retoorikat, lingvistikat, kunsti, psühholoogiat ja teisi teadusharusid ning nende uuringute tulemusi, selleks et mõista kirjanduskeeles kasutatavaid erinevaid süsteeme ja nende seoseid
12.Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on kõnekunst. Oluline, kuna kirjanduse üks tunnuseid on just kunstipärane keelekasutus ning kirjandusteaduse üks eesmärke seega väljenditest, metafooridest jms lähtudes tekste analüüsida.
13.Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. Küsitakse ilu olemuse, kunstiteose mõtte/olemuse/piiride, kunstniku loomuse järgi. Aitab mõista näiteks erinevate ajastute kirjandust tolleaegsest iluideaalist lähtudes.
14.Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid. (Kirjandus) ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi ning võimaldab meeldejätmist. Kirjanduse ajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt , talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Periodiseeritakse erinevate kriteeriumite järgi. Näiteks: poliitilise ja sotsiaalse ajaloo, kunstivoolude, ideede ajaloo, aastate jne järgi
15.Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? See on alati kirjutatud mingitest eeldustest lähtuvalt.
16.Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? 1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse žanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus , Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus.
17.Mis on poeetika , milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika.
18. Iseloomustage Aristotelese poeetikat . Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis , tragöödia, eepos . Vahele pikitud märkused komöödiast.
19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Tragöödia on kõige kõrgem žanr, eepos.
20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes.
Mimesis – matkimine , kõik žanrid matkivad. See on kaasasündinud, matkimine annab naudingut. Komöödia matkib halvemaid inimesi, tragöödia paremaid.
Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki.
21.Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tõsine ja lõpetatud, jäljendab tegevust ja tegevuses olevaid inimesi, kasutatakse kõrgkeelt, matkitakse tegevuse kaudu. Peaks kaasa tooma puhastuse .
22.Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Horatius – ars poetica ehk läkitus Pisodele. Normatiivne poeetika, sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt – Augustinuse klassitsism. Keskaeg – poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav, luuletaja pole geenius vaid käsitööline.
Marco Vida – de arte poetica, esimene renessansiaja katse anda süsteemset ülevaadet poeesia olemusest. Luuletaja vajab inspiratsiooni aga ka koolitust.
Julius Caesar Scaligeri – poetis libri septem, palju materjali, toetub antiikautoritele, erilise originaalsuseta. Luuletaja on looja!
23.Mis on klassika ? Klassikaks nimetatakse antiikkirjandust või teatud rahvuskirjanduse kõrgperioodi. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, võib olla midagi, mis on püsiv.
24.Mis on žanrid? Milleks neid vaja on? Kirjanduslik materjal jaotatakse teatud silmatorkavate tunnuste järgi kirjeldatavatesse rühmadesse - žanritesse. Samas on igal žanril oma traditsioon - ajalugu, taustsüsteem, mis võimaldavad teadmisi struktureerida.
25.Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Tavaliselt defineeritakse seda vastandades eepikale ja dramaatikale. See on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse vormis.
26.Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Värsivorm, riim, meetrikat, kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest ( inversioon ), tekst suhteliselt lühike ja kokkusurutud, eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ) Tekst on lauldav, muusikalähedane. Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. Traditsioonilises luules subjekt , kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus .
27.Mis on meetrika ? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina . Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad
- v trohheus ;
v- jamb ;
- vv daktül;
vv- anapest;
- - spondeus;
v- v amphibrahh;
- v- kretikus
28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim , süliriim, ristriim .
29.Mis on stroofika ? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. • - υ υ | - υ υ | - υ υ | - υ υ | - υ υ | - υ• - υ υ | - υ υ | - || - υ υ | - υ υ | -Näiteks üks Ain Kaalepi eleegiline distihhon : Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. Valgeks vaotavad need sünge ja sombunud maa. Sonett , haiku , eleegiline distihhon.
30.Selgitage vabalt valitud soneti varal , millistele reeglitele antud tekst vastab. Kas autor on endale lubanud vabadust ja mõnda traditsioonilist reeglit eiranud? Sonett 14 värsirida: 4+4+3+3, soneti värsi pikkus 11 silpi. ABBA ABBA CDC DCD
31.Mis on eleegiline distihhon, kus seda stroofivormi on kasutatud? Heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga. Eleegias.
32.Mis on haiku? Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm , mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamine , ilukirjutamine, esitamine jne on jaapani zen-budismi traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Bashō (1644-1694).Peamised teemad armastus ja loodus, tavaliselt sisaldab viidet aastaajale.
33.Mis on eepika ? Eepika (kreeka sõnast epos ) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse , kujutamislaadi järgi jaguneb eepika žanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane.
34.Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Fiktsionaalne või faktoloogiline? Kes jutustab? Milline on ajaline struktuur? Kes veel kõneleb? Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse?
35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.
36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse? Moodustub jutustamismeetodi, otsese kõne, positsioon jutustavas maailmas ja nende seosega tegevustikuga.
37.Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsekõne, kaudne kõne, siirdkõne, sisemonoloog , teadmiste voog .
38.Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Romaan on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgne elu kujutamine, mitu süžeeliini, suur tegelaste ja sündmuste hulk, pikk aeg. Romaane liigitatakse 1.ainestiku (armastus, ajaloo), 2.kirjutamisviisi (psühholoogiline), 3.mahu (lühi, epopöa), 4.vormi (päeviku, värss)
39.Milliseid muid eepilise teksti liike Te tunnete? Defineerige, tooge näiteid. Eepos – värsivormis laiahaardeline, tegevus ulatuslik, pidulik žanr, peategelane kangelane. Jutustus – novellist laialdasem sündmustik, on lihtsam kui romaan. Novell – tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, lõpus puänt. Muinasjutt – lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jms mida reaalsuses ei esine. Valm – õpetlik sisu, tegelased loomad kel inimeste omadused, lühike.
40.Mille poolest on draamateosed erilised? Mõeldud laval esitamiseks. Sellest tuleneb dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus, mahupiirang, spetsiifiline ruum, vahendaja puudumine jne. Draama kui ühiskondlik žanr. Oluline on publik.
41.Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Näidend ise jaotub vaatusteks, stseenideks jne, tekst jaotub pea- ja kõrvaltekstiks.
42.Defineerige mõisted remark , ekspositsioon , nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Remarktekst on draamateoses tekst, mis ei ole tegelaskõne: autori nimi, pealkiri, žanrimääratlus, tegelaste loetelu, tegevusaeg ja -koht, ees- või järelsõna. Näidend algab ekspositsiooniga, et me oskaks näidendis orienteeruda. Funktsioonid: 1) juhatada sisse praegusse olukorda 2) tegevus käima lükata 3) anda infot eelloo kohta.
43.Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Klassikalise vormi puhul on olulised range ülesehitus algusest lõpuni, aja-, koha- ja tegevustiku ühtsus (üks tegevusliin, kausaalne seos, suletus ). Avatud vormi puhul ei peeta koha- ja ajaühtsusest kinni, stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt, tegevusühtsus ei kehti, lõpp ja algus pole selged.
44.Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? • ajaühtsus - tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile • kohaühtsus - välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) • tegevustiku ühtsus (keskendub ühele tegevusliinile)
45.Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16.sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübid on näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot , koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu.
46.Milline on dramaatika žanriline liigitus? Tragöödia, komöödia, draama.
47.Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Tragöödia on olnud ajaloos/müütides, komöödia väljamõeldis. Trag kehastab voorusi , kom naeruvääristab pahesid. Sotsiaalne siesus erinev, kõnekeel vs argikeel, erinev lõpp, heroiline staatus vs isiklikud tegevused.
48.Mida mõistetakse draama episeerumise all? Dramaatiline teater kehastab sündmusi, eepiline jutustab; dramaatiline tõmbab vaataja endaga kaasa, eep teeb vaatajast jälgija; dram paneb tundma, eep paneb otsustama; dram vahendab elamusi, eep vahendab teadmisi; dram vaataja elab kaasa, eep vaatajale näidatakse; dram huvi lahenduse vastu, eep huvi tegevuse käigu vastu.
Meetodid
1. Kirjanduslikule tekstile võib läheneda intuitiivselt, aga ka metoodiliselt . Milliseid eeliseid võiks pakkuda metoodiline lähenemine? Tulemused võivad olla süstemaatilisemad, ühel alusel ehk paremini võrreldavad. Liigutakse n-ö madalamalt meeleliselt astmelt kõrgemale. Tulemus või analüüs on paremini formuleeritud. (Vaba assotsiteerimine on ootamatu/prognoosimatu)
2. Millistesse rühmadesse jagunevad kirjandusteaduslikud meetodid? 1) Autorist lähtuv (nt positivism – autori elulugu) 2) Tekstist lähtuv (strukturalism – aluseks teksti ülesehitus) 3) Lugejast lähtuv (retseptsiooniuuringud – mis teos oli mingil ajal populaarne ) 4) Kultuurilisest kontekstist lähtuv
3. Interpreteerides võib liikuda nii „üksikult üldisele“ kui ka „üldiselt üksikule“. Milles
seisneb nende lähenemisviiside peamine erinevus? Rõhk, millele uurimus asetatakse. Üksikult üldisele liikudes on võimalik tulemusi rohkem üldistada, üldiselt üksikule liikudes on tulemus konkreetsem ja detailsem.
4. Mis eristab sünkroonilist ja diakroonilist lähenemist? Sünkroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ainult ÜHE kirjandusliku epohhi kontekstis, diakroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal (nt žanri ajalugu, autori loomeetapid).
5. Väide: Kalju Lepiku looming on tüüpiline näide eesti pagulaskirjandusest. Leidke
argumente selle hüpoteesi poolt ja vastu.
6. Millele keskendub strukturalistlik lähenemine? Keskendub teose vormile ja sisulisele ülesehitusele.
7. Mis võib hinnangulise lähenemise puhul ohtlikuks saada? Kriitiku subjektiivsus, isiklikud eelarvamused või väärtushinnangud, ühekülgne vaatenurk.
8. Kes võib olla „absoluutse tõe“ kuulutaja? Autoriteet, partei, nt marksistlik - leninlik kirjanduskriitika.
9. Mis on „tertium comparationis“? Ühisosa ehk võrdlusalus.
1. Millal tekkis ja mida uurib võrdlev kirjandusteadus? Tekkis 19. saj algul (romantism). 1) Ületab rahvuskirjanduse piirid 2) Uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis 3) Uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid 4) Võrdleb erinevaid tekste, epohhe, suundumusi ja toob välja erinevused/sarnasused ja võimalikud omavahelised mõjutused.
2. Püüdke tuua näiteid eesti kirjanduse „rahvusvahelisusest“. Jaan Kross , sest teda on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Paguluskirjandus on paremini mõistetav rahvusvahelisel taustal teades nii eesti kui pagulaste uue kodumaa tingimusi.
3. Mille poolest kvalifitseeruvad kirjandusliku teksti tõlked võrdleva kirjandusteaduse
uurimisobjektina? Saab võrrelda ei ajastutel tehtud tõlkeid omavahel. Saab võrrelda tõlkimisviise: tekstilähedane, sisuline , selgitav.
4. Tooge näiteid kirjanduse interdistsiplinaarsusest. Kevade raamat ja film , proosateose dramatiseering ja lavastus.
1) Kuidas defineerida „märki“? Milliseid märkide tüüpe Te teate? Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. Märkide tüübid on loomulik ja kokkuleppeline.
2) Mis on denotaat ja mis on konnotaat ? Kuidas nad seostuvad nn Ogden-Richardsi
kolmnurgaga? Denotaat – esmane, otsene tähendus. Konnotaat – Teine, kaudne tähendus. Konnotatsioon sõltub vastuvõtja kultuurilisest ja isiklikust kogemusest. Symbol (märk) - referent (objekt), denotaat - reference, konnotaat (märgi poolt subjekti teadvuses esilekutsutud mõte sellest objektist).
Denotatsioon – „koer“ määrab ära koerad kui klassi
Konnotatsioon – omaduste hulk, mis koeraga seonduvad
3) Mida mõistetakse semiootikas koodi all? Saussure: kood = keel (nt dresscode, etikett ), Jakobson: kood = ühine keel(ühine märkide repertuaar, omane nii sõnumi vastuvõtjale kui saatjale), Eco: kood = märgisüsteem (subkoodide ja kombineerimisreeglite võrgustik, mis määratleb nii kommunikatsiooni kui ka üksikute märkide tähenduse)
5) Mis on sekundaarne modelleeriv süsteem? Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. See kutsub esile eri keeli ja aitab neid interpreteerida. Kirjandus on sellest palju keerulisem süsteem. Loomulik keel modelleerib maailma (eeldades, et keel väljendab seda, kuidas maailma näeme). Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, toetudes erinevatele süsteemidele, nt semiootikale.
6) Mis eristab luulet ja mitte-luulet? Luule – Iga element võib esineda tähenduslikus astmes. Elemendi semantiline lisatähendus. Mitteluule – elementide tähendused tulenevad struktuurist. Elemendi grammatiline, formaalne tähendus.
1. Mis on poststrukturalismi kui lähenemise aluseks? Nimetage poststrukturalismi
olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet – vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata.
2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid
teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale). Dekonstruktsiooni tüübid: 1) kriitiline: teose loomisprotsessi uurimine 2) vasakpoolne: projekt, mille eesmärgiks oleks hävitada Kirjanduse kategooria, selleks tuleb välja tuua üldkultuurilised ja sotsiaalsed diskursused 3) ameerika: subjektiivne kirjanduskriitika; tekstid ei ole lõplikud. Teoreetikud: Derrida , Deleuze, Irigaray.
3. Millel põhineb feministlik dekonstruktsioon? Põhineb naisliikumisel, naise traditsioonilise ühiskondliku rolli lõhkumisel, naiste ebavõrdne kohtlemine töö ja eraelus. Eesmärk on meheliku alge domineerimise lõhkumine. Binaarne opositsioon mees-naine on kõige ebavõrdsem, st kõik kirjandusteosed on loodud mehelikust seisukohast. Mis hoiab seda binaarset struktuuri üleval? – mehe materiaalsed/psüühilised eelised, teisalt moodustis hirmust, ihast, materiaalsest sõltuvusest naise vaatenurgast. = uurimise objekt.
4) Mis on disseminatsioon ? Tähenduslike osade laialijagunemine. Peaks lõhkuma kõik, mida Lacan nimetas sümboolseks korraks.
5) Mis on risomaatiline mõtlemine? Mõiste pärineb botaanikast. Taime juurestik = poststrukturalistlik teadvuse organiseerimise ja maailma kirjeldamise mudel. Asendab vana ja hierarhilise, nn puu-struktuuri. Kõik diktatuurid on üles ehitatud puu-struktuuri järgi, tänapäeva ühiskond sarnaneb pigem risoomiga. Risoom omavahel põimuvate harude süsteem, mis ei allu traditsioonilisele korraldusele; ei lahustu binaarseteks opositsioonideks risoomi võib suvalisel kohal katkestada, ent teisi harusid pidi vohab ta ikka edasi ühtsus paljususes risoomi eri punktid on omavahelises seoses; võivad moodustuda uued keskused ja sõlmpunktid ehk platood seega: mitte hierarhiline, vaid tasapinnaline struktuur.
1. Kuidas on võimalik läheneda kirjandusteosele? 1) Autonoomne lähenemine – huvitutakse objekti sisemistest omadustest 2) Heteronoomne – kirjandus kui süsteem, mis on osa suuremast tervikust
2. Mida uurib kirjandussotsioloogia? Uurib kirjanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid/suhteid.
3. Nimetage kirjandussotsioloogia 3 põhisuundumust. 1) tekstisotsioloogiline (sotsiolektide, diskursuste analüüs) 2) institutsiooniline (kirjandus kui ühiskonda teatud eesmärgil säilitav ja reg inst ) 3) empiiriline (kirjanduse loomise, vastuvõtu, vahendamise ja nende seoste analüüs)
4. Mis on kirjandussüsteem? Millistest aspektidest see koosneb? Kuidas see
seostub kirjanduse loomise protsessi erinevate etappidega? Kirjandussüsteem on erinevate osapoolte koostoime ja kokkumäng. Osapooled 1) Looja 2) Levitaja 3) Vastuvõtja 4) Järeltöötaja. Kirjanduse loomise protsess: 1) Loomine 2) Esmane valik 3) Toimetamine 4) Turustamine 5) Korrektuur 6) Turustamine pärast kirjastamist 7) Valik ja väärtustamine 8) Lühi- ja pikaajaline arhiveerimine
5. Mida tähendab väide, et teksti eripära on ühiskondlike olude peegeldus ? Kirjandust loetakse alati teatud viisidel, aegadel , põhjustel ja kontekstides lähtuda tuleb empiirilisest materjalist.
7. Kirjeldage kirjandusvälja. Kirjandusväljal konkurents positsiooni omamise ja taotlemise vahel. 2 alavälja opositsioon – piiritletud (kõrge kunst, tõsine kirj , süvamuusika, toodetakse peamiselt sümboolset kapitali) laiaskaalaline (laiatarbekult, tootmine mittetootjate jaoks, võimalikult suur kasum/ turg ). Välja keskmes on sümboolne võimu omamine . Sümboolne ja kultuuriline kapital: Tunnustus ja tuntus, teatav eeliste kogum, mis võimaldab teistest paremini läbi lüüa / habitus, tarbitavad kultuurilised kaubad ja agendile antud akadeemilised tunnistused. Kapital jaotub ebavõrdselt Kirjandusväli kui ümberpööratud majandusväli: bestselleri kirjutamine ei too veel kaasa sümboolset võimu: ehk kellest võib saada arvamusliider ja kellest mitte.
Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Psühholoogia võib uurida nii kirjanikke kui kirjanduslikke tegelasi. Samas kasutavad kirjanikud psühholoogia abi et tegelasi luua. Kirjandust saab uurida psühholoogilisest vaatepunktist.
Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Freud, Jung , Adler, Lacan
Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine. Freudism ja kirjandus: Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia; Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess; Müütide uurimine. " Dorian Gray portreed" võib analüüsida Freudi mõttelendu kasutades teadmisi Oscar Wilde 'i isiklikust elust ja tema kalduvust homoseksualismile.
Nimetage tasandeid, millel saab psühhoanalüüsi rakendada. Iseloomustage vähemalt ühte tasandit . Psühhoanalüütiliselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. Lugeja – Tekstide mõju, retseptsioon. Biblioteraapia , õige sõna õigel ajal on väärt ravim , kirj võib aidata in hingelist tasakaalu leida, Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende reaktsiooni.