Rahvaluule (0)

RAHVALUULE
FOLKLOOR   JA  POPLOOR
Sissejuhatus
Rahvaluule on rahva vaimne 
traditsiooniline kunstilooming. 
Põhitunnused:
Rahvaluule on rahva vaimne looming.
Rahvaluule on traditsiooniline looming.
Rahvaluule on kunstilooming.
NB!
Rahvaluule liigid võivad olla 
omavahel  põimunud : 
lauluga kaasneda tants, 
jutustusega laulud, 
mõistatused ja kõnekäänud .
Rahvaluule on: 
anonüümne (autor pole 
teada),
kollektiivne (iga  esitaja  lisa 
omalt  poolt midagi, esitab 
oma tõlgenduse),
Suuline
Folkloor ja poploor
Vanemat rahvaluulet 
nimetatakse folklooriks, 
uuemat poplooriks.
Folkloor
Folkloor on sündinud 
tuhandeid aastaid tagasi, 
levides suuliselt  ühelt  
esitajalt teisele.
Iga järgmine esitaja on seda 
natukene kohendanud ja 
muutnud.
Rahvaluule kogumine
Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja 
uurimisele aluse Johann Gottfried  Herder  
eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga 
"Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu).
Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli 
Jakob Hurt (algatas rahvaluule 
kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka 
Mattias  Johann  Eisen .
Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 
miljonit lehekülge) asub Tartus 
Kirjandusmuuseumis.
Rahvaluule ja folkloor
Eesti keeles kasutatakse vahel 
sünonüümsetena ja vahel eri 
tähenduses mõisteid rahvaluule ja 
folkloor. 
Rahvaluule tähistab eeskätt rahva 
pärimuslikku suulist loomingut, 
folkloor võib tähistada laiemalt 
kogu vaimset pärandit, sh 
rahvausund , tavandid, muusika  jm.
Folkloori   alaliigid : lühivormid
Kõnekäänud
Mõistatused 
 Vanasõnad
Folkloori alaliigid: rahvajutud
Muinasjutu
d
 Muistendid
 Pajatused
Naljandid
Folkloori alaliigid: 
rahvalaulud
regivärsiline 
rahvalaul
riimiline 
rahvalaul
Poploori alaliigid: lühivormid
 Killud
Mõistatu
sed
 Aforismid
Poploori alaliigid: rahvajutud
Kunstmuinasjutud
Hirmujutud
Ufojutud
Anekdoodid
Poploori alaliigid: rahvalaul
Lauluparoodiad
Salmikluule
RAHVALAUL
Rahvalaul jaguneb  vanaks  ehk 
regivärsiliseks ja uueks ehk 
riimiliseks rahvalauluks. 
Rahvalaul koosneb kolmest 
osast:
tekst
viis
esitus
Regilaulu ülesehitus
Regilaulu teksti algühik on värss , 
mis koosneb kaheksast silbist.
Sõnu seob värsis  algriim  ehk 
algushäälikute kordus. Regilaulu 
värsid on omakorda seotud 
mõtteriimi abil  gruppideks , 
milles üht mõtet korratakse ja 
süvendatakse teiste sõnadega.
Regilaulu esitamine
 Regilaulude  viisid olid 
traditsioonilised. 
Paljusid laule lauldi ühe  viisiga , see 
aitas laule paremini meelde jätta. 
Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor 
vaheldumisi. 
Vanasti nimetati regilaulu leeloks 
ning laulmist leelotamiseks. 
KUULA!
Riimiline rahvalaul
18 saj. kujunes kirikulaulu ja 
kunstluule mõjul välja uuem 
rahvalaul. 
Seda eristab regivärsist  lõppriim ja 
värsside  rühmitamine  salmideks. 
Olulisemal kohal on nüüd soololaul 
ja pillisaade.
oKUULA!
MUINASJUTT
Muinasjutt on väljamõeldud jutt. 
Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. 
Sageli ei olnud  muinasjutud  mõeldud lastele. 
Muinasjutt on traditsiooniline 
proosavormiline rahvaluuleteos imepärase 
või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal 
on kunstiline väljamõeldis. 
Muinasjutud kajastavad rahva elu ja 
uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik 
ebatavaline  või üleloomulik sündmustik 
loomulikuna ja võimalikuna.
Muinasjuttude tunnused:
Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja 
algus (n Elas kord...)
Sündmustiku kordumine.
Muinasjutu tegelased on 
vastandlike omadustega inimesed. 
Hea-paha; ilus-inetu
Maaglised arvud (3, 7, 12)
Aeg ja koht on määratlemata
Kordamine
Muinasjutud jagunevad:
 Loomamuinasjutud
Imemuinasjutud
Tõsieluliste muinasjutud
Kunstmuinasjutud
Loomamuinasjutud
Loomamuinasjuttude tegelasteks on 
loomad, keda kujutatakse nende 
iseloomule vastavalt. 
Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu 
tegelane on  rebane .
Imemuinasjutud
Imemuinasjuttude sündmustik 
on üleloomulik, hea võidab 
kurja tänu mitmesugustele 
imeesemetele.
Tegelastel on üleloomulikud 
võimed või neid aitavad 
üleloomulike võimetega 
inimesed ja loomad.
Tõsielulised muinasjutud
Tõsieluliste muinasjuttude 
tegevus areneb tavaolustikus. 
Kangelased on enamasti 
lihtsad, vaesed, aga arukad, 
heasüdamlikud ja kavalad 
talupojad või talunaised.
Kunstmuinasjutt
Tänapäeval  kirjutatakse  ka 
kunstmuinasjutte. 
Kunstmuinasjuttude autorid on 
tavaliselt elukutselised  kirjanikud  (nt 
Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva 
ennemuistsed  lood“).
Kunstmuinasjutud on ühe kindla 
teadaoleva autori poolt välja 
mõeldud. 
Loe: A.  Kivirähk “
Muinasjutt kolmest vennast”
MUISTEND
Muistend on rahvaluule liik , mille 
tegevuslik on seotud kindla koha, 
aja, inimese või sündmustega. 
Muistendid tahavad harilikult 
midagi selgitada, tõestada või 
õpetada. 
Muistendid on sageli seotud 
loodusega, mingi kindla koha, 
eseme või  isikuga .
Muistendi puhul arvati, et neis 
kirjeldatu on tõsi.
Muistendi liigid:
Tekkemuistendid
Vägilasmuistendid
Kohamuistendid
Ajaloolised muistendid
Legendilaadsed 
muistendid
Tekkemuistend
Tekkemuistendid annavad 
seletust millegi kohta:
kuidas olevat tekkinud maailm, 
loodusnähtused ja mitmesugused 
olendi; 
kuidas olevat õpitud tegema üht või 
teist tööd; 
kuidas olevat tekkinud teatud kombed 
jne.
Vägilasmuistendid
Vanaks ja väga elujõuliseks 
muistendite liigiks on 
vägilasmuistendid, 
mis pajatavad endisel ajal 
elanud vägimeestest ja 
nende tegudest.
Nt:
Suur  Tõll
Kalevipoeg
Kohamuistend
Kohamuistendid on teatavate reaalsete 
kohtadega  seoses olevad rahvajutud, mis 
püüavad seletada nende kohtade 
tekkimist, nime saamist ja muid 
iseärasusi. 
Kohamuistendites põimuvad kindlad 
ajaloolised faktid ja usutavad 
mälestusteated fantastiliste lisanditega ja 
rahva poolt tõeks peetud müütiliste 
kujutustega.
Ajaloolised muistendid
Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt 
edasiantud mälestusi mitmesugustest 
ajaloolistest sündmustest. 
On muistendeid kohaliku asustuste ja 
inimsulade ajaloost, samuti jutustusi 
kohaliku majanduse,  kultuurielu  ja 
ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi 
väljapaistvatest isikutest, sõdadest, 
taudide esinemisest jne.
Legendilaadsed muistendid
Muistendid, mis jutustavad 
või on seotud ristiusust ja 
Piiblist tuntud isikute elu ja 
tgevusega.
Nt: Jeesus Kristus, Neitsi 
Maarja, pühakud (Püha Jüri 
jt), jne
Kunstmuistendid
Kunstmuistendid on nagu 
kunstmuinasjutudki kirjutatud 
elukutseliste kirjanike poolt 
(nt  Friedrich  Reinhold  Faehlmann  
 „Müütilised muistendid“ – 
“Emajõe sünd”, “Koit ja 
Hämarik ”, jt)
Kalevipoeg 2.0
MÕISTATUSED
Mõistatuses esitatakse vabalt valitud 
tunnuste alusel mõne eseme lühike 
poeetiline  kirjeldus. 
Mõistatus  omapärase ülesandena või 
teravmeelse küsimusena on 
koostatud selleks, et oleks võimalik 
väga kaudse  iseloomustuse  abil 
mõistatada kirjeldatud eset.
Mõistatuse lahendus ja sisu
Mõistatuse lahendus on 
tavaliselt ühesõnaline. 
Mõistatuse sisu muutub ajas. 
Tänapäeval on suurem osa 
vanu mõistatusi varjusurmas, 
sest nende aluseks olevad 
nähtused ja tegevused on 
jäänud minevikku . 
Mõistatused tänapäval 
Uus aeg on loonud uusi mõistatuse tüüpe. 
Noorte hulgas on olnud väga  populaarsed  
piltmõistatused ja  keerdküsimused . 
Piltmõistatuse küsimus esitatakse 
joonistusena. Mõistatuse lahendus 
antakse lausena. 
Keerdküsimused on rajatud vaimukatele 
lahendustele. Neid on sageli võimatu ära 
arvata.
Mõistatus koosneb:
Mõistatusest, mis sisaldab 
ülesande või küsimuse.
Mõistatuse lahendusest ehk 
vastusest.
MÕISTATAME KOOS!
PILTMÕISTATUSED
KEERDKÜSIMUSED
NALJAND
Naljandites käsitletakse elu huumoriga. 
Nendes naeruvääristatakse 
negatiivseid iseloomujooni, ameteid ja 
igapäevaelu nähtusi. 
Naljandid on jutustavad tekstid, mis 
põhinevad karakteri-, sõna- või 
olukorrakoomikal. 
Sageli kasutatakse naljandites dialoogi 
ning ootamatut lõpplahendust- puänti.
Anekdoot
Anekdoot on lühike 
vaimukas  üllatava lõpuga 
naljalugu, millel on kolm 
osa:
karakterid
süzee
tegevuse aeg ja koht
Anekdoodid.net
Kuula Youtubest
Kõnekäänd
Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis 
annab lühidalt, piltlikult, poeetilises 
vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme 
või omaduse iseloomustuse. 
Kõnekäändu kasutatakse kõne 
piltlikustamiseks ja imestamiseks. 
Kõnekäände on võimalik mõista vaid 
lauses. 
KAS  TUNNED  KÕNEKÄÄNDE?
KILLUD
Tänapäeval asendavad 
kõnekäändusid killud ehk  paroolid . 
Kildusid iseloomustab ajakohastus ja 
mängulisus. 
Enamasti on killud erineva 
algupäraga tsitaadid 
(Kus Siim on? – Kloostri taga metsas.)
Armastus kolme apelsini vastu
Eesti filmide helikillud
VANASÕNAD
Vanasõnad on terviklikud,  lühikesed , 
piltlikud ning tabavad  väljendid , mis 
käivad töö, lastekasvatamise, 
õppimise, kodu ja teiste tähtsate 
eluvaldkondade kohta. 
Vanasõnades on võetud kokku paljude 
inimpõlvede elutõde ja kogemused. 
Vanasõnu võib võrrelda 
elamisreeglitega, milles avalduvad 
talurahva eetika ja  moraal . 
AFORISM
 Vanasõna  tänapäevane vorm on 
aforism ehk  mõttetera . 
Aforism on napisõnaline vaimukas 
ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet 
või elutarkust. 
Vanasõnad on rahva ühislooming, 
aforismide autoriteks on kirjanikud, 
teadlased või teised tuntud inimesed.
Vanasõnad jagunevad:
Sotsiaalseid vahekordi 
peegeldavad vanasõnad.
Vanasõnad tööst ja töötegijast.
Eetilised  tõekspidamised  
vanasõnades.
Vanasõnalised ilmastikuended.
 MOODSAD  VANASÕNAD

Document Outline

• RAHVALUULE
• Sissejuhatus
• Põhitunnused:
• NB!
• Rahvaluule on:
• Folkloor ja poploor
• Folkloor
• Rahvaluule kogumine
• Rahvaluule ja folkloor
• Folkloori alaliigid: lühivormid
• Folkloori alaliigid: rahvajutud
• Folkloori alaliigid: rahvalaulud
• Poploori alaliigid: lühivormid
• Poploori alaliigid: rahvajutud
• Poploori alaliigid: rahvalaul
• RAHVALAUL
• Regilaulu ülesehitus
• Regilaulu esitamine
• Riimiline rahvalaul
• MUINASJUTT
• Muinasjuttude tunnused:
• Muinasjutud jagunevad:
• Loomamuinasjutud
• Imemuinasjutud
• Tõsielulised muinasjutud
• Kunstmuinasjutt
• MUISTEND
• Muistendi liigid:
• Tekkemuistend
• Vägilasmuistendid
• Kohamuistend
• Ajaloolised muistendid
• Legendilaadsed muistendid
• Kunstmuistendid
• MÕISTATUSED
• Mõistatuse lahendus ja sisu
• Mõistatused tänapäval
• Mõistatus koosneb:
• NALJAND
• Anekdoot
• Kõnekäänd
• KILLUD
• VANASÕNAD
• AFORISM
• Vanasõnad jagunevad: