Madalmaade Renessanss (0)

3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad.
Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias.   
15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur.
Madalmaade maalikunsti iseärasused:
- tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks;
- kasvas otseselt välja hilisgootikast;
- ainult tahvelmaal , mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks;
- ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus;
- peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus , värvide sulavus ja intensiivsus;
- tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võimalik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad;
- looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme , areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias.
Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika , värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile.
 Tähtsad tegelased:
HUBERT van EYCK (u.1370-1426) ja JAN van EYCK (u. 1390-1441) Vennad.
● Madalmaade maalikoolkonna loojad
● Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar ( 1420 - 1432 ). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile:
JAN van EYCK (u. 1390-1441)
● Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt).
● Säilinud on ulatuslik Paele altar (1436); peenmaali meistriteos on väike „ Kantsler Rolini madonna“, mis on hämmastav oma detailides ja värvikirkuses (osasid detaile on võimalik vaadelda ainult luubiga).
● Samavääriline teos on ka „Abielupaar Arnolfini portree“ – täpsus ja sära. 
ROGIER van der WEYDEN (u. 1400 -1464)
● Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik.
● Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatusloost.
● Käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline. Van der Weydeni maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat.
● „Kristuse ristilt võtmine“ püüab valu ja kurbust iga tegelase näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Tunnete loomutruu kujutamine, lihtne kahekihiline kompositsioon väldib ruumi sügavust.
Vastandina itaallastele jääb figuuride anatoomiline kujutamine kõikidel madalmaade meistritel tahaplaanile, tähtis on riietus, mille all pole keha eriti tunda.
● Meisterlik portreteerija – portreed on suurejoonelised, ei toonita üksikasju, jäädes veidi ebaeluliseks. „Noore naise portree“.
● Van der Weyden on olnud praktiliselt kogu madalmaade 15. saj. maalikunstnike eeskujuks, mõjutanud ka saksa kunstnikke. 
HUGO van der GOES (1430/40- 1482 )
● Goesi kunstile on omane teatav karge suurejoonelisus ja rangus niii figuurikäsitluses kui ka kompositsioonis.
● Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika.
● Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas ; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. 
DIRK BOUTS vanem (1415-1475)
● Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta.
● Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas , figuurid puised, tardunud liigutustega .
● Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks.
● Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. 
HANS MEMLING (u. 1433- 1493 )
● Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane.
● Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav.
● Gdanski ( Danzigi ) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489).
● Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. 
HIERONYMUS BOSCH (1453-1516)
● Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga.
● Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud.
● Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega.
● Tema tööd on samuti äärmiselt võluva värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega.
● Boschi piltide unenäolik salapära koos peente värvimängudega on suureks inspiratsiooniallikaks 20. sajandi sürrealistidele.
● Triptühhon „Lõbude aed“, „Püha Antoniuse kiusatus“. 
PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525- 1569 )
● Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel ( armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija.
● Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks.
● Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus.
● Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga.
● Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. „Maastik Ikarose kukkumisega“.
● Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali žanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev . Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada .
● Bruegheli maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkalikust koloriidist.
● Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. „ Pimedad “ 1568 – vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus.
● „Talupoja pulm“, „Madalmaade vanasõnad“, „Laste mäng“, „Laiskademaa“, aastaaegadeseeria. 
 
● SKULPTUUR MADALMAADES
- kuni 16. sajndini valitses gooti stiil
- tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. 
● ARHITEKTUUR MADALMAADES
- renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega;
- parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid.