"Õitsev meri" (45)

"Õitsev meri" (1935)
Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes . "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas , üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel .
August Mälk
„Õitsev meri”
Hannese iseloomustus:
· Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( „Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?)
· Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7}
· Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( „Hannes miks sa mind alati trotsid?” küsis siis. „Mis mul sust trotsida.” „Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni.” „Hammastega?” küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele , mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8}
· Hannesel on kuus klassi haridust.
· Hannes on töökas noormees . ( See oleks juba midagi! Ja kui teine mees seda jaksab ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. )
· Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie.
· Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus . Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi.
· Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( „Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud , siis kui oli…” Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. )
· Vend arvas , et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( „Hannesest tuleb aerumees,” ütles Klaus. „ Ta on lestanooda vedamisel juba mehe eest väljas.” „Mis sa Hannesest kõneled!” kiitis isa. „Mul see viga, et suuga jõuan maailma läbi sõita- jalad ikka toapõrandal kinni. Aga tema… tema on teistmoodi. Tema on …. Nagu süvasti vees istuv laev. Läheb aga otsejoones ning kõigub üsna pisut. Sedamoodi mees tast tuleb. Aga mis tast päriselt tuleb seda veel ei tea!”)
· Hannes oli naiste mees. Pidudel tantsis ta koguaeg erinevate tüdrukutega. Samas oli tal mingi eriline sümpaatia Niida vastu, ta justkui armastas Niidat. Samas pärast selgus, et Hannesel on Taaliga laps. Siis Hannes oli abielus Liidaga, temaga ta lapsi ei saanud. Ja sellest ühest korrast, kui Hannes oli ühe öö Niida pool kartis Hannes, et mis siis saab, kui Niida peaks rase olema. (Tuli lauppäeva õhtu. Nädal oli möödunud ja ta polnud käinud mitmel ööl Suureõue kambris. Ta ei olnud veel otsusel , mida kõnelda Niidale, mida panna ette tüdrukule, kes võib-olla satub seisukorda, et peab katkestama õppimise koolis ja kellele võib juhtuda tea mis veel!...)
· Hannes on kergelt vägivaldne ja kättemaksuhimuline. Siis, kui Hannes nägi Niidat koos selle autojuhiga ta läks sellele autojuhile kallale, viskas ta vette. Pärast seda kui Hannes oli juba voodihaige ja said teada, et linnavurle hakkab lahkuma , tahtis ta enda jalule ajada ja autojuhile. N.ö koosa anda. Seda tegid tema eest küla poisid.
· Hannes on armukade Niida peale. Siis kui Hannes nägi Niidat koos selle autojuhiga ühel peol, siis ta hakkas Niida käest pärast aru pärima, et mis see siis on. Umbes nii nagu Niida oleks ta pruut aga see ta ometi ei olnud ju.
· Hannes unistas reisimisest nagu iga teinegi rannakülaline. See unistus sai tal lõpuks teoks ka, sest ta käis ju Aafrikas aga ta pettus selles kohas. Ta avastas, et kodus on ikka parem.
· Hannes oli kergelt uhke. Siis kui tal oli see periood kus ta põhjalikumalt mõtles Niidast ja nende ühisest elust. Pühapäeval enne kirikusse minekut Hannes pani selga oma kõige parema ja uhkema ülikonna. Ta vanemad vaatasid, et kus ta sellega läheb, pärast lõhub selle õhtul peol ära aga poiss ei kuulanud oma vanemaid. Ta pani selle selga sellepärast, et Niidale näidata, et ta pole nii kehva kui paistab. Sest Niida arvas, et tema küll Turja talusse elama ei läheks, kuna seal on kõik nii pisike ja kole.
· Hannes on ettevõtlik ja enesekindel. Hannes tuli sellele mõttele, et ehitada mootorpaat. Teised mehed tema peres algul laitsid selle mõtte maha, kuid hiljem aitasid isegi paati kokku klopsida. Ta unistus oli see paat kuna sellest oleks pere toidulaua jaoks palju abi olnud.
· Hannes hoolis oma perest . Eriti on seda näha sellest, kui Klausi lesk saadab Hannesele telegrammi teatega, et Turja Laasil on halvem olla, ta pool keha on halvatud . Hannes jättis kõik oma senised toimetused sinna paika, hoolimata Tondioja pere arvamisest ja läks koju isale appi. Hannest oli sinna väga vaja, sest kõik mehed olid kadunud- Arno oli merel, Klaus surnud ja Hannes oli Tondioja talu peremees , lisaks sellele läks Luise sealt minema, kuna arvas, et seal on liiga kehva elamine nii oma lapsele kui endale.
Põhiprobleem
Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et
õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama
mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga
ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest
asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud
tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on
seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga.
Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks.
Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas.
Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega.
Tegelased
Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi „uisa-päisa“. Seda muidugi juhul kui ta kaine oli.
Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus.
Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses.
Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi.
Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli
teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma
sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte.
Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga , et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta.
Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult.
Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata.
Armastus
Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust.
Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali , kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi.
Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida