Keskaja kirjandus (0)

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused.
1.1Iiri saagad
Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi

üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.)

Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.)
Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste :näit. anglosaksi eepos “ Beowulf .”
Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga
IIRIMAAL . Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l.
Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti

filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi.

bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele.
Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult .Filide ja bardide looming kandus põlvest põlve edasi suulises vormis.Kirja hakkasid panama iiri mungad alates 7.sajandist.
Iiri saagad olid loodud proosavormis .Sageli oli proosa vahele põimitud värsse.
Iseloomulikud jooned

ülev ja paatoslik toon
suure ja õilsad tunded
maagia, mille taustaks ürgne loodus

Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli pärimuse järgi valgusejumal Lug.

Lõunariigi saagasid tunneme tänu 18.saj.kirjanikule JAMES MACPHERSONILE.

1.2.Islandi eepika
Ka Islandil elasid edasi paganlikud pärimused ja müüdid peale ristiusu vastuvõtmist.
Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja “Vanem Edda ”.
Puudub kindel süzee, vaid koosneb lauludest,mis pärinevad eri aegadest .Arvatakse ,et need on kirja pandud 11.-12.saj.-l.
Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest..Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalul olevad jumalad aasid,kellede hulka kuulub enamik kõige tähtsamaid jumalaid.Räägitakse maa-alustest kääbustest alfidest, kes on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest.
Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus.
Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus.
“Vanema Edda”kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna –Saksa aladelt .,sarnane 13.saj.loodud “Nibelungide lauluga.”
Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile.
1.3.Anglosaksi eepos
“Beowulf” keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna –Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega.
Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid kõik sündmused keerlevad episoodide ümber, kus käib võitlus lohega.Beowulf tapab küll lohe ja võitleb oma rahvale kätte tema varanduse , kuid sureb ise haavadesse.
2.Rüütlieeposte ehk kangelaslaulude iseloomustus.
11-13. saj. hakkab algkujul avalduma rahvateadvus.Sel ajal suureneb krislik-katoliikliku kiriku mõjuvõim, toimuvad ristisõjad.Sama perioodi lõpupoole pöörati ristiusku viimased paganad-balti rahvad .
Laulude päritolu ei ole seniajani selge ega teata ka nende autoreid .Arvatakse, et kangelaslaulud kujunesid

rahvaluulest
lühematest eepilistest lauludest
muistsetest proosapärimustest
saagadest

Kõik need ühendati mahukateks eeposteks.Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, kes saatsid end tavaliselt mõnel muusikariistal.
Zanri nimetus tulebPrantsusmaalt.
Kangelaslaulud

peegeldavad kaugemat ja lähemat ajalugu

kujutavad ajalugu kas faktidele või müütidele tuginedes

kujuneva rahvustunde kujunemist

ajaloo episoodides kirjeldatakse rahva hingelaadi, püüdlusi.
Tähtsamad kangelaseeposed.

“ Rolandi laul.” Prantsuse.Tähtsam kui faktitäpsus on autorile olulisem soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure sõdimise õigustamist.

“Laul minu Cidist.” Hispaania . Peegeldab ajalugu tõesemalt kui”Rolandi laul”.Enamik eepose seiku on leidnud kinnituse ajaloos.Sõda on Cidile(erinevalt Rolandist) pigem töö, igapävane raske leivateenimine. Cidis ei rõhutata mitte niivõrd tema kangelaslikkust kui hoopis inimlikkust..Rahva armastusegi pälvib kui sõbralik,lihtne ja suuremeelne mees.

“Nibelungide laul.”Euroopa kangelaseepostest kõige traagilie ja süngem.Kasutab tollaste rüütliromaanidele omast paarisriimi.Tähtsaim tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.On olemas ka juhtiv kangelanna,kelle mandumist võib vaadelda tema rahva allakäigu sümbolina.

“Laul Igori sõjaretkest.”Tähtsal kohal on rüütliau, patriotsmi ülistamine, kangelaste idealiseerimine .See on lugu unistusest ühtsest Venemaast.Teos esindab hääbuvat suulist malevaeepost.Teoses esinevad vanavene jumalad, tavakehadesse puutuvad sümbolid, hingestatud loodus.Venelastel bõliinad.
3.Rüütlikirjanduse 12-13.saj. iseloomustus
12.sajandil muutus aadlitiitel päritavaks..Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed.Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus kehtisid oma normid ja kombestik.Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt

laitmatut käitumist
tähelepanelikkust ja viisakust
kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid
oskust umber käia daamidega
olla peenetundeline ja hell armastaja

Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali..
Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub.
Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti

Põhja-Prantsusmaal truväärideks
Lõuna –Prantsusmaal trubaduurideks

Rüütlikirjanduse liigid

Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan
Lüüriline luule.Rüütliluule.

Rüütlikirjanduse teemad:

Armastusteema.
Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine.

Tähtsus.

Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse.Autor teada.

Kirjandus nihkus ilmaliku elutunde poole ja eemale kirikudogmadest.

Jäädvustas rüütlite elu ja kombestiku

Kirjanduse ühiskondlik mõju suurenes.

Tõi kultuuri uue joone: austuse naise kui isiksuse vastu.
Ehkki rüütlikirjandus sai põhimõjutused Prantsusmaalt, arenas see edasi mujal Lääne-Eüroopas.Eeskätt Saksamaal ja Inglismaal.
4.Rüütliromaan
Koos rüütlikirjanduse tekkimisega 12.saj.arenas sealt välja üks kirjanduse alaliike rüütliromaan, mille tunnused on:

Rüütellikud kangelased
Seikluslikkus, vaprus
Austus naise kui isiksuse vastu
Armastusteema

Temaatika.
Rüütliromaanid värsivormis.Alles 13.-14.saj.hakati rüütliromaane kirjutama ka proosas ja enamasti põhines ajaloolisel või legendaarsel pärimusel.Rääkisid armastusest ja sõjast.Rüütel otsib seiklusi, et ennast proovile panna ja oma vaprust näidates südamedaami soosingut saavutada.Kõike neid katsumusi läbi tehes kangelane täiustub ja õpib end paremini tundma.
Liigid.
1.Arturi romaanid e.ümarlauaromaanid.
Kõige rikkalikumat ainet pakkusid rüütliromaanidele muistsed keldi müüdid ja pärimused,millede keskseks kujuks oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit.Arvati, et enne ei saa täiuslikuks rüütliks, kui ei ole istunud Arturi ümarlauas.Ümarlaud sümboliseerib rüütlite võrdsust ja vendlust.Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju.
2.Graali-romaanide peategelane on Perceval ( Parzival ) ja temal ei ole muud unistust kui pääseda Arturi õukonda. Noormees saab rüütliks läbi paljude katsumuste.
Siit võib leida kujunemis -ehk arenguromaani algeid.
3.Armastusromaanid.Tuntuim värssromaan “Tristan”, mille aluseks keldi müüt.Tristani ja Isolde lugu on keskaja kõige lüürilisem müüt.Sellest jääb kõlama mõte, et armastus annab jõu ja tugevuse.
Tähtsus.

Ülistab julgeid ja vapraid.

Armastus teeb imesid.

Austus naise vastu.

Truvääride ehk laulikute looming muutus sageli rahva abil folklooriks ja sai hilisema Euroopa romantilise muinasjutu üheks tähtsamaks allikaks.
5.Rüütliluule.
12.sajandil, kui tekkis rüütlikirjandus, siis arenas sellest välja ka rüütliluule.Rüütliluule keskajal väljendas eelkõige elurõõmu ja teemadeks olid

Armastus
Naudingud ja seiklused
Harmoonia

Korraldati lauluvõistlusi, kujunes välja feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ühiskonnas toimunud muutustest:varem õiguseta naised võtsid innukalt osa seltskonnaelust.
Prantsusmaa trubaduurid olid luuletajad , heliloojad ja lauljad ühes isikus .
Saksamaal nimetati laulikuid-minnesinger.Loomig lähemal rahvaluulele.
Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud suur hulk laule- umbes 2500.
Luulevormid vastasid kindlale temaatikale.

kantsoon- armastustemaatiline luuletus

sirventees- sõttaminekulaul

pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus.

romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu

tentsoon - dialoog luuletus.Kahe poeedi vaidlus.

alba - hommikulaul.Sõber tuletas rüütlile meelde, et aeg on armastatud daami juurest salakohtingult lahkluda.

sereena- õhtulaul daami akna all

itk- leinalaul

pastoral- ( rahvaluule ja rüütliluule ühinemine) karjaselaul
Tähtsus.

Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks.

Tundmatu rahvalauliku asemele asus loov isiksus oma loominguga.
6.Linnakirjandus.
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus.
Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu.
Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna

Puudus peenutsemine ja kangelane
Puudus püüe elu ilustada
Stiil satiiriline ja õpetlik
Ausse tõsteti moraliseerimine
Tegelased pärit folklorist
Ühiskondlik- poliitiline temaatika

Linnakirjanduse teemadeks sai

satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne).
Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis.

Liigid.

fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud.

svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas.

novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud .Sealt on tulnud ka mõiste” novell ”.

vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased( skolaarid ).Esitasid jooma- ja pilkelaule.
13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on “ Roosiromaan ” ja “Rebaseromaan.”
Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri.”Rebaseromaani”võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga.
7.Keskaegne draama .
Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem.
10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest.
12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised.Etendusi korraldati enamasti usupühade ajal.
14.-15-sajandil muutus draama järjest ilmalikumaks.Näitemäng muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks.
Liigid.

Müsteeriumid olid piiblilugudele kirjutatud näidendid.Vanim säilinud müsteerium on “ Aadama mäng.”(12.saj. keskpaik ).Kujutab Aadama ja Eeva pattulangemist.Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim “Vana Testamendi müsteerium.”

Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod .Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat..

Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega.

Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit. patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt.

Sotiid ehk narrimängud.
Teemad.

piibliteemad

ajaloolised legendid

rüütliromaanide seiklusmotiivid

õpetlikud lood
Tähtsus.

Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.

Näitlemisest võtsid osa tavalised linnakodanikud.

Draama muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks.
8. Dante Alighieri
Looming

Esikteos “Uus elu,” milles Dante jutustab proosas ja värssides oma noorusest ja armastusestBeatrice vastu.Täiesti uudne, kuna ükski luuletaja polnud varem oma armastusest pihtinud luuleraamatus.

Suurteos “ Jumalik komöödia.” Poeem jaotub kolme ossa : “Põrgu,” “ Puhastustuli ,”” Paradiis .”See on esimene nägemus hauatagusest elust.Selle pealkirja all ilmus alles 16.sajandil.
Tumedasse laande eksinud luuletajat ahistavad pahesid kehastavad kiskjad .Beatrice ülesandel ilmub tema juurde Vergilius , kelle juhtimisel läbib ta 9 põrguringi..Seejärel tõusevad nad Puhastusmäele, mille tipus asub maine paradiis..Edasi läbib Dante Beatrice saatel Maad ümbritsevad taevad ja jõuab jumala asupaika Empüreumi, kus saavutab lunastuse ja õndsuse.
Teost on nimetatud keskaja entsüklopeediaks, see võtab kokku kõik, mille on talletanud feodaalne kultuur, vahendab keskaja maailmakäsitlust, ent sisaldab ka uut renessanslikku .
Poeemil oli määrav osa itaalia kirjakeele kujunemisel.
3.Oli esimene eurooplane, kes söandas ladina keele asemel kasutada itaalia keelt oma traktaadis “Pidusöök.”
Seejärel kaks ladinakeelset traktaati “Rahvakeelest” ja “ Monarhia .” Esimeses mõtiskles selle üle, kuidas luau ühtne itaalia keel ja teises kritiseeris paavsti, mistõttu kirik kandis selle keelatud kirjanduse nimekirja.
Dante peamine sõnum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vivi89 Õppematerjali autor

Vastused kontrolltöö küsimustele: 10.klass

rüütliromaan rüütliluule keskaja draama keskaja kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja kirjandus

saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?

Kirjandus

docx

Keskaja kirjandus(põhjalik)

Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood:

Kirjandus

odt

Keskaja ja vararenessansi kirjandus

tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamaks lähteaineks traditsiooni vahendajana sai eepiline luulue, kus olid kõige ulatuslikumalt ja ilmekamalt talletatud pärimused ajaloolistest sündmustest ning isiukutest, olustikulistest omapäradest, kommetest, uskumustest. Ka antiikne kirjandus on keskaegsele kirjandusele tugevat mõju avaldanud. Vaatamata kiriku vastuolule kasutati rooma autoreid koolides lugemismaterjalina. Esimese Rooma kirjanikuna hakati lubama Vergiliust. Teda peeti niiöelda heaks paganaks. Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e juurde. Usulises kirjanduses on valdavalt jumalaorjusega seotud literatuur

Romaani kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus

Kirjandus

docx

Keskaeg mõisted

Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust.

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne

Kategoriseerimata

doc

Rüütlikirjandus

kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3

Kirjandus

docx

Maailmakirjandus II

Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus,

Maailmakirjandus ii

Rohkem sarnaseid