saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood:
tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamaks lähteaineks traditsiooni vahendajana sai eepiline luulue, kus olid kõige ulatuslikumalt ja ilmekamalt talletatud pärimused ajaloolistest sündmustest ning isiukutest, olustikulistest omapäradest, kommetest, uskumustest. Ka antiikne kirjandus on keskaegsele kirjandusele tugevat mõju avaldanud. Vaatamata kiriku vastuolule kasutati rooma autoreid koolides lugemismaterjalina. Esimese Rooma kirjanikuna hakati lubama Vergiliust. Teda peeti niiöelda heaks paganaks. Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e juurde. Usulises kirjanduses on valdavalt jumalaorjusega seotud literatuur
peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust.
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne
kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus,
Kõik kommentaarid