Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel (5)

4 HEA

Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest.
Rühmituse „Noor-Eesti” tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest.
Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal- Ridala .
Tähtsus

"Noor-Eesti" elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu
Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
Viis kirjanduskriitika paremale tasemele
Tõstis raamatukujunduse taset
Elavdas kunstielu
Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
Sellest kasvas välja rühmitus Siuru
Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik

2. Eduard Vilde :
Aastatel 1878–1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis
Aastatel 1883– 1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887–1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890–1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893–1896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 1897 – 1898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 1898–1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 1901– 1904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904–1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.
Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: " Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja " Prohvet Maltsvet" (1905–1908). Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina.

Teosed:

kihvti

Linda

Raudsed

3. Juhan Liiv: Töötas " Virulase ", "Sakala" ja " Oleviku " toimetuses. Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi.

Raamatud:

Luuletuse teemad: armastus, loodus, isamaa, isiklik saatus.
Lilled
Küll on ilus lilleleid!
Naerateleb päikserind:
lilleleidja kenam neid.
Lilled ise mõlemad
päiksepaistel põlevad.
hüüdvad vastu: vaatke mind!
4. Gustav Suits: Sündis Tartus; õpetas koduõpetajana prantsuse-, saksa keelt; gümnaasiumi lõpetas kuldmedaliga, peale seda asus õppima Tartu ülikooli keeleteadust, jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus ta õppis keskaegset kirjandust ja esteetikat; töötas ülikooli raamatukogus ja pärast seda oli õpetajaks (soome keelt õpetas); oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistlike-revolutsionääride partei liige; peeti Eesti iseseisvuse idee autoriks . Pärast töötas Tartu ülikoolis kirjandusloo õppejõuna; asutas Akadeemilise Kirjandusühingu; oli Noor-Eesti vaimseid juhte
Looming: Luulekogud : „Elu tuli“ , „ Tuulemaa “ , „Kõik on kokku unenägu“ , „Tuli ja tuul“
Essekogud: „Sihid ja vaated“ , „Noor-Eesti nõlvakult“
Lõpp ja algus
Kas tunnete: väriseb maa!
Kas tunnete: kisendab veri !
Nüüd tulen kas e i või j a a!
Nüüd on kallastest tõusnud meri.
Olge valmis!
Me seisame kahe riigi väraval:
see üks on pimedus ja teine valgus.
Me, noored, ootame pilgul säraval:
nüüd see ligineb: l õ p p ja a l g u s!
Viimaks ometi!
5. Siuru- loodi 1917.a. Sinna kuulusid August Gailit , kes oli ka selle rühmituse asutaja , Marie Under, Johannes Semper , Friedebert Tuglas, Artur Adson , Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas.Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus , ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid .Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.Loomine ajnedatud poliitilistest muudatustest Venemaal: maapaos olevad eestlased naasesid Eestisse (Tuglas) ning otsiside endale väljundit.
6. August Gailit- Romantik, tema teosed oli huvitavad erakordsest ja eriskummalisest. Oli ennekõike novellist, ka tema romaanid liigenduvad novellideks. Tema looming saavutas kõrgtaseme 1920.aastate keskel.Gailiti romaanid („Toomas Nipernaadi “, „ Ekemoor “) vastandavad tegelikuse ja unistustemaailma töise töötegija ja rändaja- poeedi hinge. Viimaseks teoseks on Eestile tagasivaatav „Kas mäletad, mu arm“. Tema novellides pole Eesti ühiskonda ilustatud, seal ollakse kimpus tööpuuduse ja vaesusega, kuid siiski on seal nostalgiline meeleolu.
Anton Hansen Tammsaare - eesti suurim proosakirjanik. Tema teosed moodustavad püsiväärtuslike kirjandusteoste kogumi tuuma. Tammsaare looming avab inimlikku igapäevaellu filosoofilise sügavusega. Tegelasteks on otsivad hinged , kes kunagi ei rahuldu olemasolevaga ja nad pürgivad aina edasi. Tema looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest.
7. Marie Under- Siuru liige; Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tema luule on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid.
8. Hendrik Visnapuu-siuru liige; luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik; Armastus- ja looduslaulude kogu „Amores” (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks.
9. Tarapita - muistlaste eestlaste jumaluse nim; tegutses aastatel 1921-1922; kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema.
Liikmed: Albert Kivikas , Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa .
10. Draamakirjanduse areng ja põhisuundumused: peasuunad: ekspressionism, modernism , sümbolism, impressionism , ajakriitika
11. Arbujad -luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi.
Liikmed: Betti Alver , Bernard Kangro , Uku Masing , Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik ja Paul Viiding .
Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg " (1983).

Betti Alver- esimene olilisem toes oli „Tuulearmuke“ ;tähelepanu köidab valitud, haruldane sõnavara ning väljenduse loomulikkus ja lihtsus samal ajal ; Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige.
kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda, realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus.
„Võlg“
Kas iial saab tasa mu hingevõlg? Alul võeti ära mu sõba, mu võlupeegel, mu imeloll, mu hõbehäälega vilepill.
Siis nõudja võttis ka joomenõu, võttis ära mu rõõmu ja elujõu, võttis minult kodu, lambi ja lee- kuid mu võlga see tasa ei tee.
Kui lootsingi eile, siis täna ma tean, mida nõudja veel nõuab, miks pantima pean ka viimase valu ja silmavee- kuid võlga, mu võlga see tasa ei tee.
Unes tundub küll võimatu võimalik, mu oma siis äkki on igavik , mu päraslt kõik õnned ja õiemaad, maailma müntide müriaad, kõik laulud, lennud ja Linnutee- kuid võlga, mu võlga see tasa ei tee.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 190 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

190 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liinakungla Õppematerjali autor

Noor-Eesti, Vilde, Liiv, Suits, Siuru, Gailit, Tammsaare, Under, Visnapuu, Tarapita, Arbujad, Alver- lühidalt nendest

noor-eesti vilde liiv suits siuru gailit tammsaare under visnapuu tarapita arbujad alver

Sarnased õppematerjalid

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri

Kirjandus

doc

Rühmitused

Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee"Ruth";Tammsaare miniatuuri"Armastus";G.Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu.Motoks,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.191719 ilmus ühisväljaannetena 3 albumit.1919->konflikt,lahkusid M.Under&A.Adson.->tekitas A

Kirjandus

doc

Siuru, Tarapita ja Arbujad

olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja

Kirjandus

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti

Kirjandus

doc

Siuru

....................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele tähelepanu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik

Kirjandus

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus

odt

Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad

4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik)

Kirjandus

doc

Kirjanduslikud rühmitused

Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid