Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Realism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM?
  • MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIZANRIKS?
  • KUST PÄRINEB JA MIDA TÄHENDAB MÕISTE BOVARISM?
  • MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST?
  • MILLES SEISNEB DOSTOJEVSKI LOOMINGU TÄHTSUS?
  • KUST TOLSTOI AMMUTAS MATERJALI OMA LOOMINGU JAOKS?
  • MILLES SEISNEB NATURALISMI OLEMUS?
  • MILLINE OLI ESTETISTIDE PÕHIMÕTE?
  • MILLISEID ZANRE ON WILDE VILJELENUD?
Realism .
  • TOO VÄLJA REALISMI TUNNUSED. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus , tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav , elutruu miljöö; sündmustiku asjalik , rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus - autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused.
  • MILLISEID ŽANRE EELISTAS REALISM ? Realismi olulisemateks žanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; sajandi lõpu poole realistlik luule ja draama .
  • MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIŽANRIKS? Igas romaanis sisaldub varjatult autori seotust romaanižanri varasema ajalooga . Realistlikus romaanis kujutatakse nn tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus , autori vaatepunktist.
  • MIKS STANDHALI PARIMAD PSÜHHOLOOGILISED ROMAANID JÄID ESIALGU TÄHELEPANUTA? Need vastandusid romantilisele ilutsemisele ja fantaasiamängule, mida tolleaegne lugeja ootas.
  • KIRJELDA JULIEN SORELI KARJÄÄRI PÜÜDLUS. MIKS NEED KOKKUVARISEVAD? Julien Sorel- „Punane ja must „ peategelane. Ta unistab paremast elust. Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab ta kiriku ning tulistab seal palvetavat proua de Renali. Naine jääb elama ja hoolimata Julieni teost armastab ta teda ikkagi edasi. Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus , julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees . Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne.
  • KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. „Isa Goriot “ Tegevus toimub ühes Pariisi pansionis, kus ristuvad paljude inimeste saatused ja leiavad aset varjatus draamad . Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin . Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära. Kui Goriot sureb ei jää talle santtiimigi alles ja matused korraldab ära vaene üliõpilane Rastingnac. Gorioti traagika lähtub uskumusest, et rahaga saab kõike; nii saab temast endast raha ohver.
  • KUST PÄRINEB JA MIDA TÄHENDAB MÕISTE BOVARISM ? Bovarism pärineb Flauberti romaanist „Madame Bovary “ ja tähendab seisundit , kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on.
    8. MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST? Tema raamatus oli Emma Bovary surmastseen kliinilised üksikasjadeni ära kirjeldatus . Ka karakteri võttis ta ete oma tundeid talitsedes ,jahedalt ning analüütiliselt.
    9.ISELOOMUSTA DOSTOJEVSKI LOOMINGU „KURITÖÖ JA KARISTUS
    Teose peategelane Raskolnikov , vaene üliõpilane, on katkestanud oma õpingud. Ometi on ta andekas ja tugeva loomuga mees. Tal on teooria , mis jagab inimesed kaheks, harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Raskolnikov, kes arvan end kuuluvat just erandlike inimeste hulka, otsustab tappa liigkasuvõtja vanaeide, et temalt röövitud rahaga lõpetada õpingud, teha tegusid. Ta lähebki ome idee täideviimise lõpuni, kuid eelnevalt hoolega läbimõeldud tegu sooritades jõuab ta seisundisse , mis läheneb hullumeelsusele. Pärast kuritegu hakkavad teda vaevama süümepiinad. Ta naaseb kuritöö paika , käitub võltsilt ja uurija hakkab teda kahtlustama. Lõpuks ei suuda Raskolnikov seda enam taluda. Ta pihib oma tegu Sonjale ning see järele tunnistab ametivõimudele. Ta saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Piinade ja kannatuste kaudu jõuab Raskolnikov headuse ja armastuseni.
    10.MILLES SEISNEB DOSTOJEVSKI LOOMINGU TÄHTSUS? Dostojevki mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.saj. kunsti ja teaduste arengut.( Einstein, Zweig. Tuglas, Tammsaare )
    11.KUST TOLSTOI AMMUTAS MATERJALI OMA LOOMINGU JAOKS? Ammutas peamisel oma elust .
    12.MILLES SEISNEB NATURALISMI OLEMUS? Naturalism, realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses. Selle teoreetilisteks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Teoste tegelased kannatavad neurooside ja hüsteeriahoogude all, nad ei suuda vastu hakata keskkonna mõjule. Meelistegelased pärinevad lihtrahva hulgast.
    13.ISELOOMUSTA ZOLA STIILI(ERINEVATE TEOSTE PÕHJAL) Zola stiil on range, isegi kuivavõitu, domineerib faktide esitus.
    14.MILLINE OLI ESTETISTIDE PÕHIMÕTE? Estetidmi järgi on kunsti mõte temas eneses - ta ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid eesmärke.
    15.SELGITA WILDEI SEISUKOHTA KUNSTI JA ELU VAHEKORRAS. Kunstil pole midagi ühist tõe ega moraaliga. Nimelt leidis ta, et kunst rajaneb valetamisel , mis aga puutub tema seisukohta, et kunstiteosed peavad olema vabad moraalsest taotlustest, siis käib sellele risti vastu ka ta enda looming.
    16.MILLISEID ŽANRE ON WILDE VILJELENUD ? Lühiproosat, romaani, luulet, muinasjutud , jutustused, komöödiad.
  • Realism #1 Realism #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marian Kuusk Õppematerjali autor
    Dostojevski, Realismi tunnused, Tolstoi, Balzac, Wilde, Estetism, Naturalism jne.

    Sarnased õppematerjalid

    Realism
    4
    doc

    Realism

    1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust.

    Kirjandus
    Realismist postmodernismini
    5
    docx

    Realismist postmodernismini

    elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 ­ 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 ­ 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie ­ Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev,

    Kirjandus
    Kirjanduse konspekt - realism-sümbolism
    10
    doc

    Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

    Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami materjal
    61
    doc

    Kirjanduse eksami materjal

    · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased: · Toontatakse erandlikkust · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud · Tegelasi vastandatakse · Mehed- julged, õilsad, ausad ja vaprad

    Kirjandus
    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
    33
    docx

    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

    Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

    Kirjandus
    Kirjanduse lõpueksam 2011
    37
    docx

    Kirjanduse lõpueksam 2011

    SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

    Kirjandus
    Kirjanduse eksamipiletid
    54
    docx

    Kirjanduse eksamipiletid

    Willmann ­ Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" ­ õpetlikud, manitsevad lood Lutse ­ Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" ­ kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 ­ 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883­1920) vanaisa vend. Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets. Jakob Mändmets ­ 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud Rahumäe kalmistule.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed:

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun