Tšehhovi novellid - "rõõm", "jonõtš", "karusmarjad" ja "daam koerakesega" (36)

Kirjandusteose analüüs
02.10.08
Novellid
Anton Tšehhov
Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa.
Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga – üllatava lõpplahendusega.
1. „Rõõm”
Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju.
Sõlmitlus: Dmitri perekond - ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber.
Teemaarendus:

Dmitri teatab , et ta on üle Venemaa tuntud.

Dmitri hurjutab perekonda, sest nad on metslased (ei pööra tähelepanu trükisõnale).

Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes.
Kulminatsioon : Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud.
Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele.
MIS JUHTUS?
Inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse.
2. „Jonõtš”
Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond – Ivan Petrovitš, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna .
Sõlmitlus: Dmitri Jonõtšile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega.
Teemaarendus:

Jonõtš tutvub Ivan Petrovitšiga ning saab küllakutse nende koju.

Jonõtš läheb Turkinite juurde.

Jonõtš näeb Jekaterinat.

Veera loeb ette oma romaani.

Jekaterina mängib rasket klaveripala .

Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna.

Jekaterina vanemad keelavad selle ära.

Enne kojuminekut käis Jonõtš restoranis õlut joomas.

Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna.

Jonõtši abiga hakkab Veeral natuke parem.

Jonõtš kutsub Jekaterina endaga aeda.

Jonõtš läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks .

Jonõtš mõtleb suurele kaasavarale.

Jonõtš saadab Jekaterina tantsupeole.

Jonõtš suudleb Jekaterinaga.

Jekaterina keeldub Jonõtšiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida.

Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi.

Nelja aasta pärast on Jonõtšil suur praksis .
Kulminatsioon: Jonõtš saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtšit külla.
Puänt: Jonõtš katkestab kõik suhted Jekaterinaga.
MIS JUHTUS?
Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest.
3. „ Karusmarjad ”
Sissejuhatus: Loomaarst Ivan Ivanovitš ja gümnaasiumiõpetaja Burkin vestlevad, kuid vihmasaju alates otsustatakse Aljahhini juurde varjule minna.
Sõlmitlus: Aljahhin laseb Ivani ja Burkini majja.
Teemaarendus:

Kolm meest lähevad koos supelmajja.

Ivan hakkab oma vennast Nikolaist rääkima.

Nikolai unistus , saada mõisnikuks ning kasvatada karusmarju, oli täitunud.

Ivanile on muutunud linnasolek talumatuks.
Kulminatsioon: Ivan arvab , et ta on vana ning ei kõlba millekski, ta soovib olla noor.
Puänt: Peale Ivani lugu kõik vaikivad , sest nad lootsid kuulda lugu peentest inimestest ning naistest, Ivani jutustus ei rahuldanud neid.
*Lugu loos
MIS JUHTUS?
Inimesed on nii painatud oma unistustest , et lõpuks polegi oluline see kuidas see unistus välja kukub ja milline see päriselt on (Kui head need marjad päriselt on?), vaid see, et unistus üldse täituks ( peaasi , et üldse marjad on…).
4. „ Daam koeraksega”
Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitritš Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge špits.
Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust.
Teemaarendus:

Gurov kasutab špitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust.

Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest.

Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna.

Gurov suudleb Annat .

Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa.

Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse.

Anna mehe silmad on haiged.

Anna sõidab rongiga koju.

Gurov läheb tagasi Moskvasse.

Gurov ei suuda Annat unustada.

Gurov läheb linna, kus Anna elab.

Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust.
Kulminatsioon: Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris.
Puänt: Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda .
*absurdne kaksikelu
MIS JUHTUS?
Kõik see, mis oli Gurovile oluline, vajalik ja milles ta oli siiras – see pidi toimuma varjul ; see aga mis oli talle vastumeelne, võlts – kõik see oli nähtaval.
(Kõrge moraaliga inimesest saab armastuse vang.)
KOKKUVÕTE
Millised ühisjooned on tegelastel Tšehhovi novellides ?
Vastus: Tegelasteks on tavalised inimesed – kolleegiumiregistraator, gümnasistid, doktor , loomaarst, gümnaasiumiõpetaja. Ka põhitegevuskohad on tavalised – kellegi kodus, külas, puhkepaigas.
Kõigis novellides oli keegi, kelle soov täitus. “Rõõmus” Dmitri sai kuulsaks (oma arvates vähemalt), “Jonõtšis” Jekaterina soov minna konservatooriumi täitus (mis sellest, et ta seal avastas, et ta on nagu iga teinegi sealolija), “Karusmarjades” Nikolai soov saada mõisaomanikuks ning kasvatada karusmarju täitus ning “Daamis koerakesega” Anna ja Gurov said koos aega veeta.
Nii “Jonõtšis” kui “Karusmarjades” on peategelased seotud meditsiiniga, Ivan Ivanovitš oli loomaarst ning Dmitri Jonõtš oli algul semstvoarst, hiljem suure praksise omanik.
Suurimaks sarnasuseks on see, et peategelased suhtuvad negatiivselt väikekodanlusse. “Jonõtšis” 4 aastat peale seda kui Jekaterina keeldus abiellumast Jonõtšiga, oli Jonõtsist saanud eraklik inimene. Ta puutus küll kokku paljude inimestega, kuid ei sõbrustanud lähemalt kellegagi. Teda ärritasid väikekodanlased oma juttudega, oma vaadetega elule ja isegi välimusega. Ta arvas , et kui alustada vestlust väikekodanlasega söögivälisel teemal, satuks viimane kimbatusse või laseks käiku juhmi ning õela filosoofia. “Karusmarjades” Ivan Ivanõtš ja ta vend olid isalt pärinud põlis-aadliseisuse. Ta oli veendunud, et maal elamine on vabadus ning kes on maal elanud, siis neid tõmbab maa poole kuni surmani. Veel rääkis ta, et linnas oli elanud kaupmees (väikekodanik), kes oli hinge vaakumas, surma eel käskis ta endale tuua taldrikutäie mett ning sõi kõik oma raha ja loteriipiletid ära, et keegi neid endale ei saaks.