Dekameroni analüüs (11)

Elo Haljas
I kursus
28.09.2008
Neljas novell , 1. päev
„Miks ei peaks minagi lõbu tundma, kui see nõnda saadaval on? Ebameeldivusi ja meelehärmi on ju alati loalt saada. Tüdruk on ilus ja et ta siin viibib, seda ei tea mitte keegi. Kui ma ta nii kaugele saan, et ta mulle järele annab, siis ei tea ma tõesti mitte, miks peaksin ma sellest keelduma. Kes sellest siis teada saab. Kindlasti mitte keegi, ja salajast pattu on ka poole kergem andeks paluda . Säherdune juhus niipea ei kordu, ja ma arvan, et on mõistlik vastu võtta õnne, kui issand seda ise pakub.“
See oli abti monoloog enne noore tüdrukuga magamist. Ta mõtles endale välja põhjused, miks see halb ei ole ja õigustas oma mittesobivaid mõtteid iseenda ees.
Tegelasteks on noor munk , põllumehe tütar ja abt.
Tüdruk oli lihtrahva hulgast, munk ja abt aga Lunigiana kuulsast ja pühast kloostrist.
Munka tutvustatakse, kui noort ja elujõulist meest, kes paastudest ei suutnud kinni pidada ja üleüldse usuasjadesse pealiskaudselt suhtus. Teosest võib järeldada, et munk oli väga ettevaatlik, kaval ja ettenägelik. Hiljem selgub abti ja munga vestlusest, et viimane ei ole veel kuigi kaua seal kloostris viibinud.
Tüdrukut on vähem tutvustatud . Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga järeleandlik ja kergemeelne. Abt oma monoloogis nimetab teda ka ilusaks. Tüdruk näis kartvat häbistamist, sest abti nähes hakkas ta meeleheitlikult nutma .
Abt on eakam mees, keda suhteliselt põgusalt tutvustatud. Mehe käitumisest võib muidugi järeldada, et ka tema kirikule päris truu ei ole, kuigi oma monoloogis munga kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud , et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai. Tema jaoks ei olnud tähtis mitte jumalale meele järele olla, vaid näida teistele inimestele ja munkadele püha.
Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust.
Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust.
Autor kujutab suhteliselt avameelselt munga ja abti lõbutsemist tüdrukuga kambris.
Antud novellis on raske mõista