Pisuhändi kokkuvõte (0)

Pisuhänd
Eduard Vilde
1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda . Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus , hiljem aga kavalus .
2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed žestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab.
3.
Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane.
Matilde , Vestmani vanem tütar, oli peen daam , kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist.
Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne , hella südamega tagasihoidlik neiu . Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid.
Ludvig Sander, noor insener ja „luuletaja”, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik , ometi üritades kõigile meelepärane olla.
Tiit Piibeleht , kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse.
4.
Karakterikoomika

• Piibeleht oli kohtlase välimusega – põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brošüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline , ebakindla keelekasutusega.
  
• Vestman ei suutnud uskuda , et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu.
  

Situatsioonikoomika

• Piibeleht läks Laurale kosja , pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara.
  
• Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks.
  
• Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis.
  

Sõnakoomika

• Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis.
  
• Vestmani väljend: „Kord Vestman all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestman peal.
  
• Palju parasiitsõnu – hm, soo, tskae, seesamune
  

Eduard Vilde „Pisuhänd“
Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor.
Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: „ Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud…“) ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje parandamisest, samuti on Piibeleht loome vallas väga tubli ning temalt on ilmunud nii mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest ( Sander: „ Iseasi oleks, Piibeleht, kui sina mind aitaksid“), muidugi kopsaka summa eest ( Sander: „ Ma maksan sulle kahe-, - ütleme kolme-, - minu pärast neljakordse honorari! - ja kui sul veel muid soove on, mille täitmine minu võimise piirides – minu käsi: ma täidan nad!“). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: „ Kirjandusselts - „Pisuhänd“ – auhind – kõige kõrgem auhind!“). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama , kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: „ Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks – tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega.“). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi „Pisuhännast,“ alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik avalikuks tuleks tabaks teda ju hiiglaslik häbi ja mine sa tea äkki jätaks veel nainegi maha siis oleks ju pärandusest samuti ilma. Mõeldakse välja geniaalne plaan: nimelt hiljaaegu oli ära surnud üks saksa preili , kelle maja ja krunt nüüd müügis olid ning sellest teadsid ainult vana Vestman ning Piibeleht, Piibelehe nõul otsustatakse Vestman üle kavaldada. Kuna Sander pidi niikuinii tema nõunikuna Peterburgi sõitma tehingut sõlmima, siis otsustati, et ta sõidab nüüd Peterburi Piibelehe nõunikuna ning krunt ostetakse Vestmani raha eest, siis ei jää tal muud üle kui pakkuda Piibelehele oma tütart selleks, et see kesklinna krunt pere sisse jääks. Mõeldud tehtud.
Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks, et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada.
Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma rahata ikka ära ei ela, kuid raha kokku kühveldamine ei peaks olema mitte kellegi elu eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata.
Kirjandusteose analüüs
Pisuhänd
Eduard Vilde
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos „Pisuhänd“ oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud. Piibeleht oli ajast mil ta Laura (teine peretütar) elu päästis teda armastanud ning tahtis temaga abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige „pisuhänna” autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele.
2. Teoses esilekerkinud probleemid
A.) Pettus – Sander pani teisi uskuma, et „Pisuhänd” on tema kirjutatud.
b.) Väljapressimine – pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised.
c.) Valetamine – Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Sander – Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Tiit Piibeleht – Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused.
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• Sander, kas sa üldse lugesid „Pisuhänna” läbi?
  
• Tiit Piibeleht, miks sa nii lihtsalt loobusid oma osavast „Pisuhänna” käsikirjast?
  

6. Teose miljöö
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• Raha on jumal neile loonud, kes oskavad teda sigitada.
  
• Ärimees ei võta tööpäeval alguooli
  

8.1. Teised teosest

• „Pisuhänd“ on Vilde draamaloomingu tippsaavutus, mille tugevus peitub leidlikult loodud tegelaskujudes. Komöödia konflikt tekib tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna ees kultuursuse aupaistega (Pisuhänd... 11.05.08).
  

8.2. Minu nägemus
Ma nõustun sellega väitega. Pisuhänd on Vilde üks tippsaavutusi. Tegelaskujud olid tõepoolest väga hästi loodud ja see oli üldse siiani üks parimad raamatuid mida ma tean.
9. Aita õpetajat
Mille nimel oli Vestman nõus loovutama oma noorima tütre Tiit Piibelehele?
10. Autorist
Mõnda eluloost : Eduard Vilde sündis 20. veebruaril 1865 ning suri 26. detsember 1933. 6-aastaselt hakkas Eduard lugema ning ta pandi Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. a. Astus Eduard Kentmanni kooli. 1878 läks ta õppima Tallina kreiskooli. Pärast kooli 1886 . aastal töötas ta mitmes kohas kirjanikuna, 1883-1896 töötas ta: Virulase ja Postimehe toimetuses ja oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. Aastal 1986 elas ta Moskvas. Nii läbi aegade töötast ta erinevates toimetustes. Vilde algatas kriitilise realismi Eestis, julgedes erineda teistest kirjanikest .
Loomingu üldiseloomustus : Eduard Vilde tuli kirjandusse vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel „Külmale maale” ja „ Raudsed käed”. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut.
Olulisemad teosed :

• „Külmale maale“
  
• „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“
  
• „ Mahtra sõda“
  
• „Pisuhänd“
  
• „Mäeküla piimamees “
  
• „Raudsed käed”
  

Eduard Vilde
„Pisuhänd”
1.
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline – kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses.
Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus – luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks . Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi – tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale.
Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa – nagu ta ise öelda armastab , on ta „Vestman Vestmani uulitsast”. Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb ta ühes tähtsamas ostutehingus kaotaja rolli.
Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte – mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale.
Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude.
2.
Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta . Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht – kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht – hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust.
3.
Vestman
Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada.
Vestmani kõne on kindel ja jäik – range ning sihipärase ütlemisega.
Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline – üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: „Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). )
Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid ) alamateks.
Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav – on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme.
Vestmani riietus on igati soliidne – kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust.
Sander
Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija.
Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks.
Sander on libekeelne ning armastab luisata – kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks.
Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla – küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega.
Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada.
Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu.
Piibeleht
Piibeleht on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav – seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega.
Piibelehe suhtumist teistesse on üsna raske määratleda, ehk ongi tema kõige omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses. Sandrit on ta nõus abistama, näides ise talle lihtsameelse ja vaese kirjanikuna, kellele suurem rahasumma ainult heameelt teeks. Samal ajal selgub kurb tõsiasi, et Tiit oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning minnes lisaks veel Vestmani tütrele kosja.
Piibelehe välimus on samuti kõike muud kui tavapärane - kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane.
Laura
Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes.
Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt – ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa.
Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine .
Matilde
Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa.
Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse.
Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune.
Mingil määral sarnaneb naine oma isale – tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga.
Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda.
4.
Karakterikoomika
Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused – seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit – alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahest- tahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini . Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine.
Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega.
Situatsioonikoomika
Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing – kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset järeltulijat oma firmas, mis kokkuvõttes jahmatas kõiki.
Samamoodi kulgeb läbi teose Ludvig Sanderi püüdlused oma raamatu väljaandmiseks. Kuigi noormehes absoluutselt kirjanikuhinge ei olnud, jagunes kavalust temas küllaga. Mees pöördus Tiit Piibelehe poole, kes siis teatava rahasumma eest talle meistritüki valmis kirjutas. Kuid loomulikult asjad niimoodi ei jäänud – tehing tuli ilmsiks ning ainus, kes häbistatud sai, oli taaskord Sander.
Teos on ootamatu lahenduskäiguga – Piibeleht ei nõustu Vestmani firmas töötama, lubades edaspidi raha teenida vaid kirjanikutööga ning soovitades Sandril edaspidi äri alal veel õnne katsuda . Vestman ise aga Tiidu juttu uskuma ei jää: „Mõistan, pojuke, mõistan: selle taga on mõni uus vigur varjul! Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad – aga ära mind püüa uskuma panna, et niisugune nutimees päriselt tindipotti poeb, liiati, kui tal taskud raha täis on!”
Sõnakoomika
Tegelaste iseloomulik kõnelaad on kõige paremini välja toodud Tiit Piibelehe ja Vestmani puhul. Vestmani kõne on iseenesest otsene ja järsk, kuid vahetevahel kasutab ta huvitavaid sõnavorme (nt: alguool). Samamoodi on üks huvitav ütlemine pärit samuti tema suust : "Kord Piibeleht all ja Vestman peal, siis Piibeleht peal ja Vestman all".
Kõige eredamalt väljendub aga sõnakoomika Tiit Piibelehe kõnes. Mehe kõne on murdesegune ja laktooniline, ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast. (nt: „Midä siss?” ; „Piä’nd.. piä!” ; „Ei, nemä om tennü egaüts esi omale „Pisuhänna”, midä nemä arvustevä.” Jne)
Pisuhänd
Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu „Pisuhänd“ Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann .
Osatäitjad:
vana Vestmann – Paul Pinna/Aleksander Trilljärv
Mathilda – Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann)
Laura – Erna Villmer
Luvig Sander – Karl Jugholz
Tiit Piibeleht – Theodor Altermann
Liina, Sandrite toatüdruk – Salme Peetson
Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid . Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid . See imelik „öökullist“ kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid“hurmava paari“ kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit .
Esietendus 25.september 1927 „Estonias“ Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter.
Osatäitjad:
Vana Vestmann – Paul Pinna
Mathilde – Marta Niilus ( marje Parikas)
Ludvig Sander – Albert Üksip
Tiit Piibeleht – Hugo Laur
Liina – Salme Peetson
Laura - Hilda Geser
Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik, korrektne , itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu , arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad „laulvad“ käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime.
Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk. Marje Parikas, kes on olnud aastaid laval reibaste tüdrukute ja bravuursete daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti.
"Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga
ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja
näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja
sekeldused " Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest
näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma
"Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja
auhindajad ära vihastanud – ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe.
Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused ( kunst , seltskond , äri
küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad
kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks
päevalille pakkumine tere käe asemel või erivärviliste sokkide kandmine). Samas Vilde käib
motiividega ringi säästlikult ja osavalt. Näiteks üks tähtsamaid ning konflikti põhjusi
sünnib esimese ja teise vaatluse vahel lava taga, kus Piibeleht armub Laurasse ning sinna
juurde tulenev abiellumise kavatsuse lugu. Kui esimeses vaatluses on potentsiaali, et
Mathilde, Vestmani ja Sandri konflikt laheneb väikselt ning ilma suurema kärata läbi
Piibelehe, kel puuduvad veel isiklikud huvid, siis teises vaatluses tõuseb Piibeleht, kes
oleks võinud jäädagi lihtsaks värvikaks kõrvaltegelaseks, loo keskseks tegelaseks.
„Pisuhända“ on nimetatud vormitäiuslikuks, eeskätt on räägitud tema intriigi , karakterite ning
dialoogi täiusest ning need osad on on omavahel tasakaalus. Pisuhända iseloomustab ka tema
ökonoomsus kui võrrelda seda eelnenud "tabamata imega ", mis oli väga teksti vohav ja mille
mahust "Pisuhänd" moodustab vaid poole. Vaadeldes "pisuhäna" täiuslikust eesti komöödiate
tausal, siis tõuseb tugevalt esile intriigi hoogsus ja leidlikus ning süžee. Intriigiks on
teoses põimitud kokku kaks pettuslugu(romaani "pisuhänd" avaldamislugu ning krundi ostmis
lugu). Pettuse ning selle hindamine ongi suuresti onud siiamaani "pisuhänna" tõlgendamise
juurprobleemiks. Jõudes karakteriteni, ilmnevad mõningased probleemid. Kõige vähem probleeme on olnud Mathildega. Ta on esitataud kas pisut labasemalt või pisut peenemalt, pisut pealetükkivamalt või diskreetsemalt, aga loll ja võimukas on ta olnud alati. Sandril on aga natuke rohkem variatsioone. Ühelt poolt on kimbatusest tuhvlialune, aga samas on ta kirjandus konjunktuurlane ning lõpuks on ta raha ahne kadetseja. Näitleja jaoks on mängulised võimalused suuremad ning tõlgenduslikke probleeme pole. Probleemid on alati olnud seoses Vestmanni ja Piibelehega. Vestmann on rikas ja põikpäine isa. Karl Menning, Vanemuise direktor , draama juht on väitnud, et Vestmann on rohkem Ameerikalik tegelaskuju kui Eesti oma. Aga peale maailmasõda ning sellele järgnenud maailm tegi selle vahe täiesti tasa, sest ameerikalikud äriviisid jõudsid ka Eestisse. Intrigeeriv selle näidendi juures on see, et küllaltki järjekindel sotsialist Vilde nägi Vestmanni siiski pigem sellise positiivsemana kui teised. Menning on Vestmanni võrrelnud ka saksa komöödias kasutusel olnud isa karakterina, kes pärast ninapidi vedamist lepib olukorraga. Vestmanni ja Piibelehe paari võib pidada tänapäeva sõna kasutades „tegijateks“, kelle kõrval on Sander ja Mathilda peaaegu olematud ning tõsiselt võetamatud. Kui rääkida üldisest emotsionaalsest hoiakust , mis näidendis on, siis võiks öelda, et Pisuhänd realiseerib intelligentsi soovi kujutluse sellest, et küll me neile lollidele rahatõusikutele näitaksime kui ainult viitsiks. Selline tegelane võimaldas Vildel kirjanduslike arvete õiendamist. Kui rääkida puht näidendi põhiselt , siis mitmesugused pohheemlaslikud maneersused, mis Piibelehel on. Tema ettekirjutataud aeglane kõne,presodo muree, mida ta kasutab, sihvkade söömine ning erivärvilised sokid. Need kõik tunudvad pigemini rõhutavat Piibeleha lavalist kontrasti teistele soliitsetele tegelastele. Seda võib pidada võtteks, et alguses tunduv kerglase olemise ning mitte tõsiseltvõetava karakteri hilisem võti või saavutus efektsem tunduks.
Laura tegelaskuju juures on huvitav kokkulanegmus teisenäitemängu läbi, mis on kirjutataud aastakümneid hiljem Ameerikas Denis Willjamisi poolt „Klaasis loomaaed“. Tema lonkamine on šüseeiselt täiesti põhjendamatu ning ei anna midagi juurde, kui kui lähtuda puhtalt kirjanduslikult siis võib seda pidada Laura tuhkatriinlikuks motiiviks, läbi mille ta ehk pressis vaatajatelt välja sümpaatiat.
Pisuhännas on üks võtme tegelane, kelle tõlgendamisest just kui algab kogu lavalise interpretatsiooni ülesehitamine ja kellest moodustub ka ülejäänud tegelaste tuum. Sven Karja peab selleks Vestmanni, öeldes nii, et kui lavastaja oskab öelda kes on Vestmann siis saab ta ka öelda kes on Sander ja Piibeleht.
Kasutatud kirjandus:
*Sajandi sada sõnalavastust
*Klassikaraadio kirjandus saade "Tekstiluup",räägivad: Jaak Rähesoo ja Sven Karja
Pisuhänd
Eduar Vilde
Esimene vaatlus :
Vestmanil oli enda näituse paviljon . Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja süsügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl. Sanderil oli anine Matilde. Sander palus Tiidult abi raamatu kirjutamise kohta. Tiidu ja Sanderkoostööl sai raamat lõpuks valmis. Selle raamatu pealkirjaks sai ,,Pisuhänd“. Raamat sai sellsie nime kuna Sander ütles sõna tulihänd ja see meeldis Piibelehele ja ta muutis seda nats ja saigi ..Pisuhända“ nime. See raamat rääkis relasest elust mis neid ümbritses. Sander tahtis akateemiale meeldida. Laura ja Piibeleht olid üksteisega tuttavad. Piibelehele meeldisid väga päevalille seemned ja ta sõi neid pidevalt. Muudeti seda ka et pea tegelane sülitas linna kultuuri peale, muretseti omale maalapp. Kuna käsikiri jäi liiga lühikeseks.
Teine vaatlus :
Sander sai enda raamatuga kuulsaks. Sellest räägiti ajalehtedes ja ajakirjades. Sandri raamat ,,Pisuhänd“ sai kõige kõrgema auhinna. Siis pääses ,,Pisuhänd“ maailma kirjanduse. Vestman soovis Sandrile selle puhul õnne. Vana Vestman saatis Sandri lepingut tegema. Siis andis ta Sandrile palga tseki . Piibeleht tuli vanalt Vestmanilt küsima ühe ehituse kohta. Sander ütles, et Piibeleht oskab hästi näidelda. Sander oli oma ,,Pisuhändiga“ rahul. Piibelehel oli vaja head ettekäänet et Laurale kosja minna. Piibeleht tahtis laura raha. Sest Piibelehelt arvas et raha eluks ikka vaja. Sander tahtis käsikirju Tiidult ära osta. Ludvik töötas rongil, kuna ta läks Peterburgi
Kolmas vaatlus:
Sander kaotas Vestamnil ostulepingu ära. Jutt käis ostulepingust. Parun oli tund ennem Sandri minekut müünud maja kellegile teisele. Vestman tahtis, et tema tütar läheks Piibelehele naiseks.
Eduard Vilde
1865-1933
Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond)
Elukohad : Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin , Venemaa, Moskva , Šveits, Kopenhaagen , Tallinn ( Kadriorg )
Töökäik: ajaleht „Virulane“ 1883- 1885
ajaleht Tartu „ Postimees “ 1886- 1890
ajaleht „ Virmalised “ 1891 - 1901
Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses
päevalehe „ Teataja “ toimetuses 1901-1905
„Uudised“ 1905
„ Kaak “ 1905- 1917
„Uus ilm“ 1905- 1917
Estonia dramaturg
diplomaat Kopenhaagenis
Hariduskäik: alguses koduõpe
Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool
Keelteoskus: saksa keel
eesti keel
vene keel
soome keel
Abikaasad : A.Kronhau
Linda Jürmann
Huvialad : näitlemine
LOOMING
NALJAJUTTUDE KOGUD
„Tallinna saladused“
„Kus sandid saia söövad“
„Naer on terviseks“
„Kõtistamise kõrred“
Need jutukogumikud tõid talle Nalja - Vilde hüüdnime.
REALISM
„Raudsed käed“
„Külmale maale“ (eesti kriitilise realismi esimene väärt teos)
Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega- inimene on olude ohver.
„Külmale maale“
Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere- ema kolme alaealise lapsega ja haigevoodist tõusnud vanem poeg Jaan- on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. Võimatus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud tõukavad ausameelse, kuid nõrga loomuga noormehe kurjale teele. Algul nõustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski leevendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsameelne tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Romaan sisendab arusaama- ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal tema liikmeist puudub võimalus inimväärseks eluks.
AJALOOLINE TRILOOGIA
„Mahtra sõda“
Esimene ulatuslik panoraamromaan Eesti kirjanduses.
Kujutab: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra mõisa ning selle elanike kõrval on Vilde loonud mõttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad romaani kesksed tegelased talupoegade, mõisnike ja sundijate seast. Need on kangekaelne teomees Nõllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina , noor ja vana parun von Heidegg, opman Vinter , Kupja- Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja mõisas sündivat ülekohut arvustab Šveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand . Tema suu läbi väljendab Vilde oma humaanseid ja demokraatlikke vaateid.
„Kui Anija mehed Tallinnas käisid“
Kirjeldab eestlaste samaaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts . Suurte pingutuste hinnaga saab ta tisleriselliks, on saksa seltskonnas kohanemas ja haljale oksale jõudmas. Tema saatusesse toob pöörde järgnev ajalooline episood . Anipa talupojad, kes on tulnud kubermanguvalitsust õigest ja kaitset otsima , pekstakse kuberneri käsul vaeseomaks. See sünnib vene turul. Talumeeste seas langeb ihunuhtluse alla ka Mait´i kasuisa . Lisaks selgub veel, et paruni poeg on häbistanud noormehe mõrsjat. Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kättemaksjana hukkub ka ta ise.
Prohvet Maltsvet“
Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liikumine, mida juhtis endine jõukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg- rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsima väljarändamise teel „uude kolooniasse“, milleks pidi saama Krimm. Sel ajal kui Maltsvet oli Krimmis, arenes usuliikumine kodumaal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed oma naiste ja lastega, varanatukese käest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel „valget laeva“, millega prohvet viiks nad tõotatud maale. Sõnakuulmatute karistuseks korraldasid mõisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Krimmi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde romaani lõpuosas tutvustanud.
PAGULASAASTAD
Novellid: „Seadusemees“
„ Tooma tohter“
Näidendid
Draama „Tabamata ime“
Peategelane on Leo Saalep kes on pikemalt Euroopa- turneest saabunud kodumaale . Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vaimustatud kiidukõmin. Siis aga esineb mehega tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus võlts. Pingutustest hoolimata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunstimessia ihalejate lootusi. Seda oli juba varem mõistnud „päikesenaine“ Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud kõmunäljast seltskonda, tegelaskonnas leidub siiski ka iseseisvate vaadetega kunstiinimesi.
„Pisuhänd“ (3- vaatluseline karakterkomöödia)
On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga . Tegevus toimub ärimees Vestmanni perekonnas. See on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni omanimelisel tänaval. Vestmanni vanem tütar Matilde õhutab oma meest, andetut insener Ludwig Sanderit kirjandusvõistluselt loorbereid püüdma. Sander teesklebki, et kirjutab romaani. Majja saabub kirjanik Tiit Piibeleht, Sanderi koolivend, kes on armunud Vestmanni nooremasse tütresse Laurasse. Sander ostab Piibelehelt tema romaani „Pisuhänd“ käsikirja, et seda oma nime all võistlusele saata. „Pisuhänd“ saabki kõrgeima auhinna. Vastutasuks peab Sander Piibelehele äiapapa rahade eest hankima väärtusliku ehituskrundi, mida Vestmann oli endale tahtnud. Nõnda trumpab vaene, kuis nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Raevu sattunud Vestmann lepib lõpuks olukorraga ja annab Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks.
„Mäeküla piimamees“
Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhte poole, kuid sootuks uues, iroonilises häälestuses. Mõisnik Kremer on vana, lohakas, üsna leebe. Üks tema talupoeg , vaene Tõnu Prillup , on abiellunud noore Mariga, kes jääb mõisnikule silma ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tõnu saaks ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Kuna erilisi tundeid nende vahel ei olnud, siis tundus Tõnule tehing ahvatlev ja ta sunnib oma naise mõisa, ent oodatud rikkust ja õnne sellest ei tule. Järgneb mehe hingeline kokkuvarisemine ja lõpuks purjuspäine surm ühel pakasel talveööl. Mari aga läheb linna ja alustab iseseisvat elu.
Eduard Vilde “Pisuhänd”
1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub?
2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks?
3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende

käitumisele;

kõnelaadile;

suhtumisele teistesse;

teiste tegelaste suhtumisele temasse;

välimusele;

vaimsele tasemele ):

Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde.

4. Tooge näiteid

karakteri-,

situatsiooni-,

sõnakoomika kohta teoses.
1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, tahab, et Piibeleht tuleks nendest sündmustest välja võitjana.
2. Näiteks: lk 9 on remargid Laurale, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad „rahulikult pead väristades” näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samal leheküljel on Matilde kohta selline remark , et „jalaga põrutades”. See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu „ohkab”, „ohates” jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust
3. Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kautab erinevat kõneviisi Sandriga kõneleb karmilt, aga oma tütre ja äripartneritega mahedal toonil. Suhtus hästi Piibeleht ja oma tüdardesse, aga Sanderit vihkas. Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt.
Sander - insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel . Muidu sõbralik ja abivalmis. Temasse suhtuti usna normalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane. Suhteliselt keskmise väljanägemisega ja tänu rikkalr äiale sai kanda koa kallimaid riideid . Vaimselt polnud ta väga arenenud. Ei suutnud asju saladuses hoida.
Piibeleht - Sandri koolivend. Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välisuselt oli tavaline. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja.
Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus. Teiste tegelastega sai suhteliselt hästi läbi. Suhtus teistesse hästi. Välimuselt oli väga kena. Ta isa oli rikas sai endala kalleid riideid. Vaimselt oli täiseti normaalne. Armastas luulet.
Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada. Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander armastas teda. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud.
4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus märkamata.
Situatsioonikoomika:
Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
Karakterikoomika:
Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline . Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. „Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte.” (lk50)
„SANDER: Noo, papa , kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid?
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna.”(lk 7)
õnakoomika:
Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid . Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta.
„Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada.” (lk 47)
„VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud!
SANDER: Ei, see seisab loodis…” (lk 49)

Eduard Vilde “Pisuhänd” kokkuvõte

Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub?

Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks?

Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende

• käitumisele;
  
• kõnelaadile;
  
• suhtumisele teistesse;
  
• teiste tegelaste suhtumisele temasse;
  
• välimusele;
  
• vaimsele tasemele):
  

Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde.

Tooge näiteid

• karakteri-,
  
• situatsiooni-,
  
• sõnakoomika kohta teoses.
  

Vastused
1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, et autor soovis, et võitjana tuleks nendest sündmustest välja Piibeleht.
2. Autor on püüdnud remarkide kaudu tegelasi iseloomustada. Näiteks: lk 9 on remargid Laurale, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad „rahulikult pead väristades” näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samal leheküljel on Matilde kohta selline remark, et „jalaga põrutades”. See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu „ohkab”, „ohates” jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase žestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid.
3. Vana Vestman- Käitub väga härrasmehelikult. Vihahoos siiski läheb käitumine natuke käest ära.
Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha.
Suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Sandrit ta aga vihkas, hoolimata ta „suurepärastest” saavutustest.
Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha. Sandrile ta tegelikult ei meeldi.
Välimus tundub jutu põhjal hea. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt.
Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane, isegi alla keskmise. Mis puutub luulesse, siis see talle ei meeldi või ei saa ta sellest aru. Siiski on ta kõva käsi äris.
Sander - Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks.
Kõnelaadilt sarnaneb natuke Vestmanile. Oskab valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis.
Suhtumine teistesse on heatahtlik . Kui aga talle hakatakse halba tegema või jäetakse varandusest ilma, muutub suhtumine vastupidiseks. Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane.
Temasse suhtuti üldiselt normaalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Naise arvamus paranes pärast teose üllitamist aga lõpus kui tema valest saadi teada, muutus suhtumine põlgavaks.
Sander oli keskmise välimusega, kes võis tänu rikkale äiale endale rohkem lubada kui kõige vaesemad.
Vaimselt polnud Sander eriti arenenud. Esines luuletajana, aga luuletada ta ei osanud, tundus petturi ja sahkerdajana. Polnud ka nii palju aru peas, et oleks suutnud asju saladuses hoida.
Piibeleht - Käitub väga hästi, just nagu inimesed kõrgklassid. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid talle selged käitumisreeglid.
Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati.
Välimus oli keskmine, sest ta polnud väga rikas mees. Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust muuta kõrgklassile vastuvõetavaks, sest tahtis pettust läbi viia.
Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja.
NB! murdekeel
Laura - Käitus nagu rikka pere daamid käituvad. Talle polnud võõrad suursugused käitumismaneerid ja daamile kohane väärikus.
Kõnelaadilt tundus natuke naiivne. Ei mõelnud eriti oma sõnade üle järgi. Näiteks siis kui ütles, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada.
Suhtus teistesse hästi. Ei osanud inimestest midagi halba karta .
Teiste suhtumine oli positiivne. Arvati, et ta on soe ja usaldusväärne inimene. Peeti teda optimistlikuks ja armastusväärseks inimeseks, eriti Piibeleht.
Välimus oli kena. Kuna isa oli rikas sai endale lubada keskmisest paremaid riideid ja hoolitsust.
Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Oli huvitatud luulest .
Matilde - käitumine oli hea. Mõnikord muutus natuke karmiks ja tüütuks. Pidas kinni levinutest käitumismaneeridest. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus.
Kõnelaadi oskas sättida vastavalt vajadusele. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada.
Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander oli väheke pahane, et teda aina luuletusi kirjutama sunnitakse , kuid ta armastas Matildet ikkagi.
Välimus vastas tema pere jõukusele. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Hoolis väga palju teiste arvamusest.
Arvan, et Matilde polnud kuigi haritud ja vaimselt arenenud. Mulle tundus, et ta ei hoolinud eriti luulest ega kirjandusest. Tahtis vaid, et teised arvaksid, et ta hoolib neist asjadest.
4. Karakterikoomika:
Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. „Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte.” (lk50)
„SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid?
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna.”(lk 7)
Situatsioonikoomika:
Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
E. Vilde „Pisuhänd“
1. Mis on „Pisuhänna“ žanr? Too selle kolm tunnust.
„Pisuhänd“ on näidend. Näidendi kolm tunnust on: 1) tekst on jaotatud vaatlusteks; 2) tegelaste tegevused on pandud sulgudesse; 3) tegelaste nimed on tekstis suurte tähtedega kirjutatud.
2. Mida tähendavad järgmised laused :
1) „Vestman tuli vene saabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsast.“
2) „Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal.“
1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on.
2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi.
3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel.
Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill.
4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist?
Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma abikaasa Matilde käsul, sest viimane soovis, et Sander kogu maailmale näitaks, kui osav kirjanik ta on ning et pärast oma nurjunud katset insenerina töötades ka veidi raha sisse tooks.
5. Kuidas sai vaene Piibeleht osta suure maalapi koos majadega?
Ta šantaseeris Sandrit, et tema talle Vestmani rahadega majakrundid muretseks, ähvardades teda vastasel korral avaliku skandaaliga, paljastades, et Sander polegi „Pisuhänna“ autor.
6. Mis linnuga võrdles Laura Tiit Piibelehte? Kas mees solvus?
Laura kutsus Piibelehte öökulliks mehe suurte silmade pärast ning mees tundis ennast meelitatuna – see meeldis talle.
7. Too välja kolm kummalist asja/ käitumisviisi vms, mis iseloomustaks Tiit Piibelehte.
Ta kandis erinevat värvi sokke, nokkis kogu aeg oma pintsaku taskust päevalilleseemneid ja ta rääkis omapärase murdega.
8. Missuguseid inimlikke omadusi näidend „Pisuhänd“ naeruvääristab?
Näidend naeruvääristab luiskamist. Sander luiskas oma abikaasale, kui ta ütles, et tal on kirjanikuannet, lugedes samal ajal naisele ette mitte enda, vaid teiste kirjanike luuletusi. Hiljem sattus Sander selle hädavale pärast vihma käest räästa alla.
9. Kuidas kirjeldas Vestman meest, keda ta näeks oma väimehena?
Vestman tahtis väimeheks meest, kes oli tark ja haritud ning eelkõige varakas. Kõige vähem olid Vestmanile meeltmööda kirjanikud.
10. Kuidas kindlustas Tiit Piibeleht oma seljataguse, kui andis „Pisuhänna“ Sanderile?
Piibeleht viis „Pisuhänna“ käsikirja notari juurde.
11. Miks oli Sander kindel „Pisuhänna“ edus?
Ta oli kindel, et Sandri nime all välja lastud , inimestele meelepärase tekstiga ja Piibelehe andega, on raamatu edu garanteeritud.
12. Mida arvas Laura „Pisuhännast“?
See meeldis talle, kuid tema, olles Piibelehe varasemaid raamatuid lugenud, arvas, et raamatutekst sarnanes Piibelehe teostele.
13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib?
Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. „Pisuhänd“ on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend.
14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust.
„ Kuule , Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe – nii paks tolmukõrd om pääl.“ (Piibeleht)
„.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale.“ (Sander)
15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse.
„.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui ajalehe- õpipoistele ja külakoolmeistritele kongurentsi – nüüd, kus linn värskest tööstuselust mühab, kus maapind kaardu lööb uute äriliste ehituste all, kus mul on omadegi kruntidega kõiksugu plaanid, mis inseneri nõuavad.“
Matilde: „Aga sa ei luuleta, papa.“
Vestman: „Ei, jumalale tänu, mul on mehearu veel peas!“
Pisuhänd
Kadriliis Rääsk
10.a klass
1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht.
2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad „rahulikult pead väristades” näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et „jalaga põrutades”. See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu „ohkab”, „ohates” jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase žestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid.
3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas . Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg.
Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks. Tänu heale perekonnale oli tal korralik kavastus. Kõnelaadi oskad kasutuada vastavalt vajadusele. Kui oli vaja karm olla, siis seda ta ka oli. Sander küll ei sallinud, et Matilda teda luuletusi kirjutama sundis, aga ta armastas teda sellegipoolest. Olid teiste tegelastele meeldmööda. Välimus oli korralik ja tänu perekonna rikkusele kandis ka kalleid riideid. Ta hoolis väga teiste arvamusest. Ta ei tundunud erti haritud inimene, kuna tahtis jätta muljet, et teda huvitab luule, et parem teiste silmis olla.
Laura on Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Käitus nii nagu rikkad daamid käituvad. Kõnelaad tundus kohati naiivne. Ta ei mõelnud eriti enda sõnade üle järele. Näiteks siis kui ütles, et võib isa abita Piibelehega edasi elada. Teistesse suhtus Laura hästi, kuna ei osanud halba karta. Teistega sai ta hästi läbi, tundus heasüdamlik ja optimistlik tüdruk. Teised suhtusid temasse positiivselt, eriti Piibeleht. Välimus oli kena, tänu isa rikkusele sai endale ilusaid riideid lubada ja hoolitses enda enda eest. Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Luule huvitas teda.
Ludvig Sander on Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Käitumisele ei saa midagi halva ette heita, kuna käitus teistega hästi. Sama, kui ta vihastas, siis muutus agressiivseks. Kõnelaadilt sarnanes kõige rohkem Vestmanile. Oskas valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis. Suhtus teistesse heatahtlikult. Ainule siis, kui talle hakatakse selg keerama või tahtetakse varandusest ilma jätta, siis muutub teiste peale kurjaks. Lõpus oli peaaegu kõike tegelaste peale vihane . Temasse suhtuti üldiselt normaalselt, kuigi äi ja naine pidasid teda laiskvortiks. Naine hakkas temaase peale teose ilmumist paremini suhtuma , kuidas lõpus tõde kuuldes muutus taas põlgavaks. Välimus oli Sandris keskpärane ja tänu rikkale äiale sai ta endale lubada rohkem, kui vaesed inimesed. Vaimselt polnud sander eriti arenenud. Esitles ennast luuletajana, aga seda ta tegelikult ei osanud. Tundus sahkerdaja ja pettur. Polnud piisavalt mõistust peas, et asju saladuses hoida.
Tiit Piibeleht on Sandri koolivend. Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Käitus ülimalt hästi nagu oleks kõrgklassist. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid tal ka käitumisreeglis paigas. Ta suhtus teistesse hästi ning tagasiside oli samuti positiivne. Teda armastati ja austati. Välimus oli keskmine, kuna ta polnud rikas. Kuigi teose lõpus püüdis ta kõrgklassi muljet jätta, et pettust läbi viia. Piibeleht oli vaimselt väga hästi arenenud. Ta töötas kooliõpetaja ja luuletajana.
4. Karakterikoomika:
Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. „Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte.”
„SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid?
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna.”
Situatsioonikoomika:
Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
Sõnakoomika:
Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta.
„Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada.”
„VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud!
SANDER: Ei, see seisab loodis…”