50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marili Kesküla
Õppematerjali autor
,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jua maksta. Ants tuli tütre pärast. Vanamees vaidleb Leena üle ja solvab Antsu. Räägitakse Märdi võlast. Poeg küsib, kas ta Leena kätt võib paluda. Tekib suur tüli ja Leenat ei taheta enam majja
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda.
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla
Ühe õnn on teise õnnetus Tihtipeale tekib meis kõigis väike enesehaletsus nähes, et kellelgi hästi läheb. Muidugi ei seostu õnn ainult loterii- ja rahavõitudega, vaid ka armastavate sõprade ja pere olemasoluga ja muude saavutustega elus. August Kitzberg on kas teadlikult või puhtjuhuslikult oma kahele sisult täiesti erinevale draamale ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" ühe seose loonud, kui mitte rohkem. Eks kõik inimesed kogevad kord seda tunnet armuda ja armastada ning kallimaga koos olles unustatakse kõik halb. Kõik on hästi kuni hetkeni, mil tekib juurde kolmas osaline. Keegi, kes suurest armukadedusest ja vihkamisest teise osapoole vastu suurehäälselt vihanooli ja pilkeid loobib
Õnn mis on selle hind ? Maria Trave 11B Tihtipeale muutume me kõik kadedaks, kui kellelgi läheb hästi. Isegi kui see on vaid hetkeks ja me ei näita seda välja. Loomulikult ei võrdu õnn ainult rahaga, vaid ka pere ja sõprade olemasoluga ning kindlasti ka muude tähtsate saavutustega elus. Niisiis on August Kitzbergi näidendites ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" üks kindel ühine joon. Peaaegu kõik inimesed armuvad tõeliselt vähemalt kord elus ja oma armastatuga koos olles on tunne, et maailmas pole midagi halba. Kõik on lilleline ja täiuslik, vaid hetkeni, mil astub mängu kolmas isik. Keegi, kes armastab kedagi aga armastusega vastata ei saa. Nii üritabki, see isik ajada lahku neid, et olla ise õnnelik inimesega, keda armastab, isegi kui teda vastu ei armastata.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid