Hamlet - küsimused & kirjanditeemad (2)

Hamlet
William Shakespeare
Küsimused & kirjanditeemad
Küsimused
1.Shakespeare „Hamlet“ sisaldab tegelasi, kes Hamletist endast silmnähtavalt erinevad, eriti Horatio , Fortinbras, Claudius ja Laertes. Võrdle ja kõrvuta Hamletit iga nimetatud tegelasega. Kuidas nad Hamletiga sarnanaevad? Kuidas nad temast erinevad? Kuidas nad reageerivad situatsioonidele, millega Hamlet vastamisi seisab?
Vastus:
Horatio järjekindlus ja lojaalsus vastandub Hamleti muutlikkuse ja tundlikkusega, kuigi mõlemad armastavad õppida, arutleda ja mõtelda. Claudiuse seadusest kõrvale hiilimine ja pettusega võimu haaramine vastandub Hamleti seadusekuulekuse ja võimetusega tegutseda koheselt. Fortinbrasi valmisolek, minna ükskõik kui kaugele, kas või sõtta, et tasuda oma isa surma eest vastandub teravalt Hamleti suutmatusega tegutseda , kuigi mõlemad tahavad oma isade eest tasuda. Laertesi visa ning raevukas soov tasuda Poloniuse eest on tugevas vastuseisus Hamleti suutamatusega Hamleti isa suhtes. Lõpuks tahavad nii Hamlet, Laertes kui ka Fortinbras oma isade mõrvade eest kätte maksta ja nende olukorrad on omavahel sügavalt põimunud. Hamleti isa tappis Fortinbrasi isa ja Hamlet tappis Laertesi isa, mis tähendab et Laertes näeb Hamletit sama moodi nagu Hamlet näeb Claudiust – mõrvarina.
2. Paljud kriitikud vaatavad „Hamleti“ sisu deterministliku pilguga, väites, et printsi võimetus tegutseda ja kalduvus nukrameelsuse poole on „traagiline viga“, mis paratamatult lõpeb tema surmaga. Kas see on õige viis mõista näidendit? Miks või miks mitte? Arvestades Hamleti iseloomu ja olukorda, kas oleks olnud võimalik näidendile anda teistsugune lõpplahendus?
Vastus
„Traagilise vea“ mõte on väga küsitav. On tõsi, et Hamleti määratlevad iseloomujooned, kujundades tema käitumist, aitavad kaasa tema traagilisele saatusele. Aga väidet, et tema kurb lõpp on paratamatu tema iseloomu tõttu, on raske tõestada. Lähtudes stsenaariumist ja antud tegelaste kirjeldusest on äärmiselt ebatõenäoline, et kõik, kes pole „Hamletit“ lugenud või näinud suudaksid ennustada näidendi lõppu lähtudes vaid loo kangelasest. Tegelikult viitab näidendi kaootiline sündmuste rongkäik sellele, et inimesed on sunnitud tegema valikuid, mille tagajärjed on ettenägematud ning vältimatud. Väita, et näidendi lõpplahendus peabki olema mõõdapääsmatu tundub vastuoluline sündmuste käiguga näidendis endas.
3. Läbi näidendi teeskleb Hamlet, et on hull, kuid tema näitemäng on nii inetnsiivne ja veenev, et paljud lugejad usuvad, et Hamletil on ka tõeliselt mõned hullusehood. Kas sa arvad , et see on tõsi või Hamlet üksnes mängib hullu? Millised argumente saad esitada mõlema väite tõestamiseks?
Vastus Lähtudes sündmustikust on kõige täpsem hinnang Hamelti vaimsele seisundile ilmselgelt normaalsuse ja hullumeelsuse vahel. Hamlet ilmutab kindlasti suurel määral hulluse ja ebastabiilsuse märke, kuid tema nn „hullus“ on ehk liiga sihiteadlik ja meile mõeldud,et saaksime järeldada,et Hamlet kaotab ka tegelikult mõistuse. Tema keel on ettearvamatu ja metsik, kuid tema segasena kõlavate sõnade taga peituvad tihti terased mõtteavaldused, mis näitavad, et tema mõistusega on tegelikult kõik korras. Tõenäoliselt on Hamleti otsus teeselda hullumeelset väga hea selleks, et ajada segadusse oma vaenlased ning varjata oma kavatsusi.
Teisest küljest vaadatuna, leiab Hamlet end unikaalsest ja traumaatiliest olukorrast, mis seab küsimärgi alla tema elu põhitõed ja ideaalid. Ta ei saa enam kauem uskuda jumalasse, kes on hüljanud ta isa ning määranud ta elule keset tühjust. Hamlet ei saa enam kauem usaldada ühiskonda, mis on täis silmakirjalikkust ja vägivalda, ega ka armastust, mis on mürgitatud tema ema poolt, kes rüvetas Hamleti isa mälestust abielludes teisega . Ja viimaks ei saa ta ka pöörduda filosoofia poole, mis ei saa seletada kummituste olemasolu või anda vastust tema küsimustele ja juhtida Hamletit tema tegevuses.
Sellise hulga vastumeelsusega tema meeles ja juba niigi suure pinge all oma isa surma, ema abielu ning isa kummitusele lubatu pärast, muutub Hamlet arusaadavalt arulagedaks. Ta ei pruugi olla hull, kuid on arvatavasti hullumeelsuse äärel, paljudel pingelistel hetketel näidendis - näiteks tema isa surma lavastus (III. Iv), tema tüli Opheliaga (III, i) ja tema pikaajaline tüli emaga (III. Iv).
Soovitatavad kirjanditeemad

Mõtle Hamleti suhtele Opheliaga. Kas Hamlet armastab teda? Kas Hamlet lakkab Opheliat armastamast? Kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas ? Milliseid seiku leiad näidendist oma arvamuse toestamiseks?

Hinda Rosencrantzi ja Guildensterni rolli näidendis. Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua? Kas nad on näidendis ainult nalja pakkumiseks või on neil siiski tõsisem eesmärk? Miks uudised nende surmast saabuvad alles pärast kuninglikku perekonna surma, viiendas vaaatuses, nagu need uudised ei oleks olnud piisavalt pettumust valmistavad? Kas Hamletile on meelepärane kohelda neid nii nagu ta seda teeb? – Miks/ miks mitte?

Analüüsi kirjelduste ja kujutluspiltide kasutust Hamletis. Kuidas kasutab Shakespeare kirjeldavat keelt, et täiustada lavastuse visuaalset poolt? Kuidas kasutab Shakespeare kujutlusvõimet, et luua õhkkond täis pinget, põnevust, hirmu ja meeleheidet?

Analüüsi koomika kasutust „Hamletis“, pidades silmas hauakaevajaid Osricit ja Poloniust. Kas koomika eesmärgiks on ainult leevendada tragöödia pinevust või on tal ka mõni tõsisem teemasse ulatuv eesmärk?

Enesetapp on „Hamletis oluline teema. Arutle , kuidas näidend käsitleb enesetappu moraalselt, religioosselt ja esteetiliselt, pidades silmas Hamleti kahte olulist väidet enesetapu kohta: „Oo, lahustuks see liig, liig stike liha.“ Monoloog ( I, II 129-158) ja „Olla või mitte olla.“ Monoloog ( III, I 56-88). Miks usub Hamlet, et kuigi võimelised enesetapuks, valib enamik inimesi siiski elu, hoolimata maailma julmusest, valust ja ebaõiglusest?