Tammsaare, Gailit, Ristikivi, Mälk, Vallak (0)

Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva- Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare -Põhja talus .Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka „Tõe ja õiguse I“ ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse. Treffner -Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina, tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas „Tõe ja õiguse 2“.Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus „Postimehes“,“Kiirtes“,“Teatajas“,hiljem jutustused „2 paari ja üksainus“ ja „Vanad ja noored“.Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse. Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu. Armastas maailmaasjademinimese olemuse ja loomuse üle filosofeeridaÜlikoolis siirdus sotsiaalkriitiliselt eluviisilt üle psühholoogilisele impressionismile.Ilmusid „Raha-auk“ (tegelased psüühilise häirega)ja „ Uurimisel “(salapärane mõrvalugu).“Pikad sammud“-esitleb ta noorte armusuhteid.Haigusaastad:“Parem diplomite elada, kui diplomiga surra“-lahkus ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu.Elas see aeg venna Jüri Hanseni juures, vahepeal Kaukaasia tervistavad kliimas.Maooperatsioon.Haigena kirjutas esseid ja tõlkis.“Poiss ja liblik “,“Varjundid“,“Kärbes“.Kuna seisis surmaga silmitsi,kasutas jäänud aega ära.Suri 1.märts oma töölaua taga.Rahvas tundis,et kaotas ühe oma vaimse juhi.
Loomingu ülevaade:Avaldas 20-30 aastatel 14 raamatut.Küpsusper „ Juudit “,“Kõrboja peremees “.5 köiteline „Tõde ja õigus“, romaanid „Elu ja armastus“,“Ma armastasin sakslast “,näidend „ Kuningal on külm“, novellid „Pöialpoiss“,loomajutt „Meie rebane “,essee „Hiina ja hiinlased “,“Põrgupõhja uus vanapagan “,lühijutud „Elavad nukud“ ja „Vanaisa surm“.
Kõrboja peremees(1922):Romaan saatuslikust armastusest,põimitud sümboolsete motiivide ja teispoolsusesse sihtivate vihjetega.Katku Villu ja Kõrboja Anna armusid nooruses. Kaua ei kohtunud.Annast sai linnas haritud naine-Kõrboja preili .Villu äritses,reformis majandust,lõi mehe maha,istus vangis .Endal Eevi ja pisipoeg.Koju jõudes on seal ka Anna,kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimist üle anda.Anna pole Villu vastu 1kõikne.Jaanipäeval on nad koos.Anna tahab Villut Kõrbojale peremeheks,Villu keeldub ja laseb enda maha.Motiiv:uhkus ei luba vigasena Kõrbojale minna,aga peale seda ettepanekut ei hooli ta enam ka kooselus Eeviga.
Tõde ja õigus I(1926):Abielupaar Andres ja Krõõt saabuvad Vargamäele uude kodusse Eespere e Mäe tallu .Läheb kohe mutta vajunud lehma päästma.Krõõt oli Vargamäe pärisperenaise etaloniks.Jussi surm jääb Andrese ja Mari südant koormama.Oma laste surmas näeb Mari Jussi kättemaksu.Eesperes suur töörühmamine. Tagapere e Oru peremees Pearu vaatab,et elu igav poleks.Vargamäe inimsuhetes paju halba.Pearu parandab Krõõda matusteks soosilla.Andres suur töömees.Elu karm.Põhituum võitlus maaga.II jagu(1929):Võitlus jumalaga.Indrek vaatleje ja mõistja,inimsõbralik ja rahulik.Ta aitab väikest tüdrukut Tiinat,kel vaja usku ja kindlust haigusest jagusaamiseks.III jagu( 1931 ):Võitlus ühiskonnaga.Indrek saabus Tln,sattub 1905.a revolutsiooni tegelaste hulka,osaleb salajastel koosolekutel.Päästab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-kashjustab sellega oma poliitilist mainet.Oli Uuel turul siis,kui soldatid rahvast tulistasid.Mõisu rüüstati,põletati.Andres neab jumalat.Indrek kogeb ,et inimkonna heaks on võimalik midagi ära teha vaid mõnd üksikut inimest aidates.Ema halastussurm jääb Indrekut koormama.IV jagu(1932):võitlus iseendaga ja oma eluõnnega.EV algus aastad.Indrek kooliõpetaja,naine karin ja 2 last,kelle eest hoolitseb teenija Tiina.Naine ei tule toime eluga,sp neil kriisid.Ta hädaldab,et mees teda ei armasta.Indrek tööinimene ja sisestab seda naisele ka.Karin õrritab meest,Indrek tulistab teda vihast,et naine nii inimlikult madal on.Naine arvas,et tegi seda armastusest. Lasud läksid mööda,kohus karistas teda tingimisi .Surma jookseb karin ise.Naine võitles oma eluõnne pärast.Tegu 2 teineteist välistava arusaamaga armastusest.V jagu(1933):Mees tunneb ennast süüdi Karini surmas,oma elu sassiminekus.Indrek saabub Vargamäele.Seal palju muutnud:Andres on talu tütre perele andnud ja sauna ise asunud .Elab muretut elu.Pearu veedab vanadust mõttega,kellele pärandada talu.Tahab oma surivoodile Andrest,et leppida.Andres ei lähe.Andres sureb peale süvendamistööde algust.Kolmas põlvkond:Mäe Oskar ,Elli ja sulane Ott,Tiina,kes oli see sama väike tüdruk,keda Indrek kunagi aitas.V jagu kujutab alistumist.
“Põrgupõhi“(1939):Tugiteosteks Kaval Antsust ja Vanapaganast. Liitis tervikuks.Palga maksmine:Jürka „võlad“ Antsule kasvavad.Jürka kakleb karuka 2 korda.Jürka paneb Antsu talule tule otsa.Antsul pole südamesoojust,on ahne ja silmakirjalik .Jürka ei tee kellelegi ülekohut,hallus naise ja laste vastu.Jürka teine prototüüp: kuradi ,saatana põrguperemees.Jürka mainib,et on tulnud tallu põrgust.Ütleb,et põrgus pole koeri. Tuleku eesmärk on maapeal õndsaks saada,siis on tal õigus saada põrgusse kõikide hinded,kes pole samaga toime tulnud.
Vallak novelistina: Novellide tegevusaeg on sama,milles ta ise elas ja oli üles kasvanud-saj.vahetus ja XX saj algus.Tegevuspaikadeks alevikud ,küla ja linna äärealad.Põhihuvi ühiskonna vahekihtidel.Rahvaklass käsitöölised,kriminaalne element.Ametid lodjavaht ,bussijuht,konduktor,laadakaubutseja mängivad olulist rolli.Vallaku novelliloomingus esindatud lai käsitööalade spekter. Peategelaste seas puusepp e höövelsepp.Maalermeister tuleb toime ka lihtsama restaureerimisegaLisanduvad noateritaja,päevapiltnik,pagar, lihunik ,kingsepad.Kriminaalsed kujud vargad ja petised.Harvem kohtab puhtatüübilist instinkti-inimest.Selline vandaalitseb ja on ohlik.
Gailit novelistina:kohtab muinasjutu kompositsioonivõtteid.Sündmused arenevad ja lahenevad muinasjutulikus tempos .Põhitüüpi tegelane:ahne, vitaalne ,seisuseuhke.Võlub fantaasia ja empaatiaga. Novellid on täis õudu, kuritegusid , tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus.
Tammsaare „Ma armastasin sakslast“: Romaan "Ma armastasin sakslast" ilmus 1935. A ja pälvis elavat vastukaja. Kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaaži halvustamist ja pessimismi õhutamist, kuid oli siiski sunnitud möönma uue, moodsa romaani sündi eesti kirjanduses. Romaani tegevus toimub Eestis 1920. aastate lõpul.. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, baltisakslannast Erikasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga – inimese olemusega, mida ükski ühiskonnakorra muutumine juba kergelt ei muuda… Tammsaare kujutab olukorda, tüüpe ja tegelaste mõttemaailma, kirjeldatav pole ka täna oma usutavust kaotanud ja elab jätkuvalt edasi. Tammsaare kasutas romaanis enda jaoks uudset vormivõtet, esitades romaani kadunud noormehe käsikirjana, mille tema on korrastanud sobivaks ja trükki toimetanud. Romaani lõpus olev Erika kiri Oskarile on aga teose kõrgpunkt.
Gailiti ränduriromaanid:T. Nipernaadi :kangelane rändab mööda Lõuna-Eestit.Läheb kuhu jalad kannavad,kaaslaseks kannel .Tutvub uute inimestega,luiskab palju.Teeb komplimente ja vajab tähelepanu.Südametemurdja.Lõpuks selgub ,et ta on kutseline kirjanik.Läheb närvi,kui 1 tüdruk talle näkku naerab .Tahab,et teda tõsiselt võetaks.“Ekke Moor “:Ekke läheb teele,et ennast inimene teha.On noor ega tea,mida tahab.Liigub lambist.Nipernaadiga võrreldes tegutseb ta avatud süsteemis.Kohut rändnäitlejate trupiga,kellega ta kaasa teeb.Proovib mitmeid tegevusi,aga küsimusele „Kes ma olen?“ vastust ei leia.Aga veendus,et kodu n kõige parem paik maailmas.Ühel päeval näeb ekke ojakaldal tüdrukut,keda ei suuda unustada.Läheb tagasi,aga teda enam seal pole.Ootab teda.
Ristikivi elu (1912-77)Sündis vallaslapsena, isa jõukas suurtalunik,ema talus teenijatüdruk. Talle anti ema nimi. Päris nimi oli Karp.15 a läks Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli,siis Tallinna Kolledžisse(humanitaarharu) ja edasi Tartu Ülikooli(geograafia). Unistas lenduriks saamisest, aga see jäi ära,sest nägemine kehv .Põgenes Rootsi, sealt Soome.Elatus tundide andmisest ja kirjutamisest
Ristikivi loomingu ülevaade Eestis ilmusid 4 lasteraamatut(nt „Semud ja sellid”, „Loomalood”,” Lendav maailm”) ja romaanikolmik Tallinna triloogia . Pagulusperioodil avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena.Tema 12-teoseline ajaloofilosoofiline sari on ainulaadne eesti kirjanduses ja haruldane maailmakirjanduses. Ristikivi on Eesti suurim eepik Tammsaare kõrval.Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali.
Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist : „Tuli ja raud”(1938), „Võõras majas ” e „Õige mehe koda”(1940) ja „Rohtaed”()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja –aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus.”Tuli ja raud”räägib noorest talusulasest Jüri Säävlist,kellest saab tehasetööline.Tema iseaalidele ei jätku aga tööliskeskkonnas eluruumi.Ta on sügava eneseväärikusega inimene.”Õige mehe koda”peategelane Jakob Kadarik on II põlve tallinlane,pärit käsitööliste perest .Saab tööle kaubamajja kus lõpuks on omanik.On visa ,usin ja kaval.Pärast äri- ja perekondlikke katastroofe asub Jakob elama samasse agulimajja,kust ta romaani algul lahkus.”Rohtaed”tähendab vaimu ja kunstikultuuri.Kihelkonnakoolmeistri poegJuulius Kilimit õpetab gümnaasiumis vanu keeli ja teeb oma tööd misioonitundega.Lähiümbrus aga kärbib mitmel viisil ta tiibu.Peategelane on õrnahingeline ja intelligentne .
Kroonikate triloogia Kajastab sündmusi Euroopas keskaja lõpus ja see on kirjutatud keskaegse krooniku stiili immiteerides. Kroonikute triloogia: „Põlev lipp ”(1961),”Viimne linn”(1962),”Surma ratsanikud ”(1963) ja vaheteos „Imede saar”(1964)
Biograafiate triloogia “Mõrsjalinik” (1965), “Rõõmulaul” (1966), “Nõiduse õpilane” (1967)
Ajaloolis- filosoofiline triloogia Ühte romaani on koondatud kaks lugu, tegevus toimub paralleelselt kahel eri ajastul. On tunda autori mängulusti. Triloogiad: „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes”(1970), „Lohe hambad”(1970) ja „Kahekordne mäng”(1972)
„Imede saar” on Atlantise-müüdi töötlus. Kuulub Ristikivi ajalooliste romaanide sarja, paigutudes vahemänguna kroonikate triloogia ja elulugude triloogia vahele. Ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1964.
Novellid „Sigtuna väravad” koosneb novellidest,mille aluseks on anekdootlikud ajalooepisoodid ja muinasjutud.”Minu sõber David”
„Hingede öö” On esimene keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga teos kogu eesti kirjanduses.Koosneb 2st põhisosast:”Surnud mehe maja” ja „ Seitse tunnistajat”,mille vahele on paigutatud „Kiri proua Agnes Rohumaale”.Peateemaks on inimese teekond – üksikisik astumas ajaloo pöördlaval.”Hingede ööd” võib mõista kui peategelase katset mõtestada omaenese eksistentsi praegu ja minevikus.Romaanis pole kindlat sisemist loogikat.See polnud kirjandus, mkida 50.aastate lugeja oleks suutnud hinnata.
Tegevustik leiab aset lühikese aja vältel,uusaastaööl. Minategelane astub avatud ustega majja,kus juhtub nii mõndagi eriskummalist.Majas kohtab ta pidevalt inimesi,kes teda tunnevad.Minategelane võtab osa kontserdist ,teatrietendusest ja õhtusöögist.Majas valitseb umbne ,ängistav õhkkond.Romaan kulmineerub kummalise kohtuistungiga,kus minategelane jälgib,kuidas ette astuvad mitmed kaebealused.Ka peategelane mõistetakse süüdi isekatel motiividel kodumaalt pagemises ja surmapatus. Karistuseks edasielamine.
Ristikivi luule Tema ainuke luulekogu on „Inimese teekond”,mis on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Lihtne pealkiri avardub ristikivilikuks võrdpildiks kirjaniku enese ja ta kangelaste saatuse kohta.
Ristikivi ja Tammsaare Peale Ristikivi „Tuli ja raud” ilmumist saatis Tammsaare talle avaliku kirja,milles avaldas oma veendumust R talendis ja meisterlikkuses. T nägi R—oma mantlipärijat.Mõlemad olid viljakad proosa suurvormis romaanižanris.Ühine on ka nende vaimukultuur ja loomingu filosoofiline kanduvus,eetiline põhimõttekindlus ja enesedistsipliid.Mõlemad huvitusid sellest,kuidas inimesed elavad suurte ideede nimel.R romaane ühendav teema on tammsaarelik
Mälgu mereromaanid Mälk astus kirjandusse novellidega, kuulsaks sai aga mereromaanidega(nendes avastas ta oma aine).Amatöörkirjanikust professionaaliks sai ta romaaniga „Kivine pesa”mis jutustab rannakehviku perest,keda surm nõnda põhjalikult rüüstab,et alles jääb ainult tütar Enda,kes lõpuks võtab tänulikult vastu selle pisku inimliku toe,mis talle pakutakse.Mälgu ainus noorsooraamat „ Jutte lindudest” koosn 6st jutust,mille tegelasteks on merelinud.Edasi tulid need teosed,milles kätkes Mälgu erakordsus ja ainulaadsus: novellikogu „Rannajutud”(1936),romaanid „Õitsev meri”(1935),”Taeva palge all”(1937) ja „Hea sadam”.”Õitsev meri”:Rannapoisist peategelane Hannes lahkub mõneks ajaks kodusest kalurikülast,teeb läbi sõjaväeteenistuse,proovib laeva- ja põllumeheelu ja abielu talutütrega.Venna surm toob ta aga koju tagasi,kus seab end uuesti sisse ühes oma vähenõudlikku tüdrukuga,kellega neil laps juba olemas oli.”Taeva palge all”:Tegevus Sõrve idarannikul.Keskne tegelasrühm Tuisu talu pere elab kindlal majanduslikul järjel,pojad käivad merel kala püüdmas ja hülgejahil.Tuisu 2st miniast üks käib lahkusuliste palvetundides.Peategelane Kustas on mitu aastat on kaugel merd sõitnud,käib mööda pidusid,sekeldab vanade pruutidega,tujutseb ja tormitseb. Lõpuks leiab ta jälle tasakaalu kui on saanud omale õrnahingelise naise,oma venna lese .