Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mängufilmid Kanal 2, Kanal 11, TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kehra Gümnaasium 
10.A klass, humanitaar 
 
 
 
 
Rain Kauge 
MÄNGUFILMID   KANAL  2, KANAL 11, TV3 JA TV6 
EKRAANIL  ÜHE NÄDALA JOOKSUL 
Miniuurimistöö 
 
 
 
 
Juhendaja : õp Endla Klemets 
 
 
 
 
Kehra 2011 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 
1.Filmižanrid .............................................................................................................................. 4 
2. Telekanalite filmi-žanrid ......................................................................................................... 6 
3.Telekanalite filmide  eetriaeg ................................................................................................... 9 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 12 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................... 13 
 

 
 
SISSEJUHATUS 
Keskmine  Eesti   elanik   vaatab  päevas  televiisorit  4-5  tundi,  nädala  jooksul  kuni  35  tundi.1 
Kuna enamik inimesi on päeval tööl jõutakse koju õhtul peale  viit  ja hiljem, seega on kõige 
rohkem televaatajaid õhtusel ajal ja sel ajal näidatakse kõige rohkem filme. Sellest tulenevalt 
tekkis mul huvi uurida, millised telekanalid missuguseid filmižanre näitavad.  
Võtsin vaatluse alla 2011 aasta  maikuu  teise nädala (2. mai – 8. mai) ning kaks telekanalit ja 
nende tütarfirmad: Kanal 2 ja Kanal 11 ning TV3 ja TV6. Valisin just selle nädala, kuna see 
oli uurimistöö alustamiseajal käesolev nädal ning järgmise nädala saatekava oleks poolikuks 
jäänud.  Kanalite  valiku otsuse tegin sellest lähtudes, et kuna kahest algselt plaanitud kanali, 
(Kanal  2 ja TV3) filmide kohta oleks saanud vähe andmeid, võtsin uurimise alla ka mõlema 
kanali  tütarkanalid.  Seadsin  eesmärgiks  välja  selgitada  milliseid  filmižanre  valitud  kanalid 
mai teisel nädalal näitavad ja milline kanal näitab kõige rohkem filme. 
Alustasin  andmete  kogumist  telekavast  filmide  otsimist  ning  nende  tabelisse  kirjutamist. 
Filmide  väljaselgitamiseks   kasutasin   internetisaiti  kava.ee,  kust  on  võimalik  kiiresti  ja 
mugavalt   saada  vajalik  info  kätte.  Kandnud  filmid  ja  nende  kellaajad  tabelisse,  otsisin 
IMDB’st  (The   Internet   Movie  Database)  filmide  žanrid  ning  lisasin  need  tabelisse.  Edasi 
jätkasin  diagrammide   loomisega   Excelis.  Kui   diagrammid   valmis  olid,  alustasin  uurimistöö 
kirjutamist ning  teoreetilise  materjali kogumist. 
Uurimistöös kasutasin kahte peamist meetodit: andmete kogumist ja nende töötlemist. 
 
 
                                                 
1 TNS EmorTeleauditooriumi ülevaade märtsikuus 2011, 
http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-martsikuus-2011/  (04.05.2011) 

 
1.  FILMIŽANRID 
Sõna „žanr“ on eesti keelde tulnud prantsuskeelsest  sõnast   genre  ning tähendab tüüpi, liiki, 
klassi või sorti, algselt pärineb „žanr“ ladina keelest. 
Filmide liigitamine sai alguse Hollywoodis 1935. aastal Siis ei liigitatud ilme lähtuvalt sisust, 
nii nagu liigitatakse kirjandusteoseid ja teatrietendusi, vaid hoopis finantseerimise ja totmise 
järgi. 
Tänapäeval  on  filmižanr  oluline  ning  neid  võib  jagada  erinevatest  aspektidest  lähtudes. 
Tänapäeval jagatakse filmid isegi meeste ja naiste  filmideks . Kui kõik žanrid kokku lugeda ja 
sinna kaasata ka žanrite allliigid võib neid saada mitusada.2 
Tähtsamad filmižanrid on: 
  Romantiline  draama  sisaldab  pikki  monolooge, kaunist loodust,  päikese tõusu ja  –
loojangut ja armastust, kutsub tihti ka pisaraid esile;3 
  Triller e. põnevik paneb vaatajat erutusest filmile kaasa elama ja põnevusega filmis 
toimuvat jälgima;  
  Õudusfilmis  on  tegelasteks  ebardliku  välimusega  ja  madala  häälega   koletised   ja 
monstrumid.  Õudusfilm  sisaldab  suurel  hulgal  hirmutavaid  ja  pingelisi  kohti  ning  ei 
ole sobiv vaatamiseks väikestele lastele;4 
  Komöödiafilm on suuresti liialdatud ja üles puhutud koomilise ja  humoorika  lõbusa 
sisuga draamafilm;5 
  Krimifilmile  iseloomulikud  tegelased  on  kriminaalid,  vahel  ka  prostituudid, 
detektiivid,  eriüksuslased  ja  politseinikud.  Filmi  faabula  lühidalt:  pannakse  toime 
kuritegu,  milleks  võib  olla  mõrv;  järgmisena  toimub   uurimine ;  kõik  lõppeb 
süüdistusega, kurjategija  arreteerimise või surmaga;6 
                                                 
2AFANASJEV, V., VII Žanrid , tinglikkus ja vaataja psühholoogia, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2010/03/vii-zanrid-tinglikkus-ja-vaataja.html  (04.05.2011) 
AFANASJEVV., VII Žanrid. 6. Draama, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-6-draama.html  (04.05.2011) 
4 AFANASJEV, V., VII Žanrid. 13. Põnevikud ja õudusfilmid, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html  (04.05.2011) 
5 AFANASJEV, V., VII Žanrid. 9. Komöödia, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html   (04.05.2011) 
BENNET , S.,  Definition  of the  Crime   Fiction  Genre

 
  Muusikafilmis  on   muusikal   ja  laulmisel  tähtis  koht,  tihtipeale  lisaks  laulmisele  ka 
tantsitakse.  Paljude  muusikafilmide  laulud   luuakse   filme  tehes  ning  need  kõlavad 
filmides  esmakordselt.  Muusikafilm  võib  jutustada  mõnest  bändist,  ansamblist  või 
muusikast üldiselt;7 
  Müsteerium  on  film,  mis  sisaldab  midagi  salapärast  ja/või  müstilist,  midagi,  mis 
vajab lahendamist. Müsteeriumi alla kuuluvad detektiivifilmid; 
  Seiklusfilm  on  filmižanr,  mille  tegevus  võib  toimuda  ka  minevikus.  Tegelased 
pannakse  tihti  keerulistesse  situatsioonidesse  lahendama  mõistatusi  ja  vaatama  silma 
surmale. Seiklusfilmidest võib leida ka suurel hulgal fantaasiat;8  
  Perefilm  sobib  vaatamiseks  tervele  perele,  alustades  väikestest  lastest  lõpetades 
vanuritega;  sihtrühm  noored,  sõna  „perefilm“  on  peitesõna,  meelitades  vaatama 
rohkem inimesi;9 
  Märulit iseloomustavad kõige rohkem sellised sõnad nagu psüühiliselt rasked trikid 
ning  eriefektid,  mis  kohati  tunduvad  võimatud,  tagaajamised,  vägivald  ja  ilusad 
naised;10 
  Sportfilm  sisaldab  suurel  hulgal  sportlikke  tegevusi  ja  spordialasid  nagu  näiteks 
jalgpall,  pesapall,   korvpall ,  jooksmine  jpm.  Ka  need  filmid,  kus  on  tegemist  autode 
võidusõiduga kategoriseeritakse sportfilmi alla;11 
  Animatsioon on värviline multifilm ning peamiselt mõeldud lastele. Tegelased võivad 
olla välja mõeldud või on nendeks loomad kelle suu on liikuma pandud ning häält teeb 
inimene. Tegelasteks võivad ka olla inimesed. Animafilmid on käsitsi joonistatud või 
tehtud arvutigraafikat tehes;12 
                                                                                                                                                         
http://www.findmeanauthor.com/crime_fiction.htm  (11.05.2011) 
7 AFANASJEV, V., VII Žanrid. 10. Melodraamad ja muusikafilmid, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html  (04.05.2011) 
8 AFANASJEV, V., VII Žanrid. 15. Seiklusfilmid, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-15-seiklusfilmid.html  (04.05.2011) 
9 AFANASJEV, V., VII Žanrid. 8. Koguperefilmid, ajaveeb, 2005, 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-8-koguperefilmid.html   (04.05.2011) 
10 AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LLC,  Action  Films
http://www.filmsite.org/actionfilms.html  (11.05.2011) 
11 AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LLC,  Sports  Films
http://www.filmsite.org/sportsfilms.html  (11.05.2011) 
12 AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LCC, Animated Films
http://www.filmsite.org/animatedfilms.html  (11.05.2011) 

 
  Ulmefilmi  iseloomustavad  järgmised  sõnad:  innovaatilised  ideed,  avakosmos  ja 
tulnukad,  teadus,  olematud  tehnilised   masinad   nagu  näiteks   robotid ,  loodusjõudude 
väänamine ja ajas reisimine ;13 
  Fantaasiafilm  erineb  ulmefilmist  selle  poolest,  et  puuduvad   teaduslikud   õudsed 
teemad.  Tegelasteks  on  rääkivad  loomad  ja/või   draakonid .  Fantaasiafilmid  räägivad 
tihti müütidest ning keskkond võib olla keskaegne.14 
2.  TELEKANALITE FILMI-ŽANRID 
Kõik neli kanalit: Kanal 2, Kanal 11, TV3 ja TV6 näitavad mitmeid erinevaid filmižanre.  
Joonisel nr 1 on märgitud Kanal 2-s näidatud filmide žanrid ja nende osakaal valitud nädalal. 
Kanal 2 kaheks enim näidatavaks žanriks kujunes romantiline draama, mille osakaal nädalas 
oli üle 31%, ning sellele järgneb komöödia 21,6%-ga.  
Joonis 1: Populaarsemad filmi-žanrid Kanal 2-s ühe nädala jooksul 
Joonisel nr 2 on märgitud Kanal 11-s näidatud filmide žanrid ja nende osakaal valitud nädalal. 
Kanal  2  sõsarkanali  Kanal  11  kaheks  peamisteks  žanriteks  kujunesid  romantiline  draama, 
osakaaluga 50,1% nädalas ja teisele kohale platseerus komöödia 18,2%-ga. 
                                                 
13  ALLEN , M.,  Science  Fiction: The  Literature  of Ideas
http://www.writing-world.com/sf/sf.shtml  (11.05.2011) 
14 BENNETT, S.,  Fantasy  Fiction genre definition
http://www.findmeanauthor.com/fantasy_fiction_genre.htm  (11.05.2011) 

 
Joonis 2: Populaarsemad filmi-žanrid Kanal 11-s ühe nädala jooksul 
Joonisel  nr  3  on  märgitud  TV3-s  näidatud  filmide  žanrid  ja  nende  osakaal  valitud  nädalal. 
TV3  žanrid  ei  erine  oluliselt  Kanal  2-st  ja  selle  sõsarkanalist.   Erinevusena   võib  välja  tuua 
selle,  et  Kanal  2-s  olid  järgmised  filmi-žanrid  vähemesindatud:  krimifilm,  müsteerium, 
fantaasiafilm,  perefilm,  märul, sportfilm, siis  kanalil  TV3  võis  näha kõiki  neid  filmi-žanreid 
enam-vähem võrdselt. Kõige rohkem näidatakse TV3-s romantilist  draamat , mille osatähtsus 
ühe nädala jooksul on 27,5% ning sellele järgneb märul, mille osatähtsus on 12,5%. 
Joonis 3: Populaarsemad filmi-žanrid TV3 kanalil ühe nädala jooksul 
Joonisel  nr  4  on  märgitud  TV6-s  näidatud  filmi-žanrid  ja  nende  osatähtsus  valitud 
nädalal.TV3  sõsarkanal  TV6-s  oli  kõige  rohkem  esindatud  romantiline  draama  (20%)  ja 
võrdselt komöödiafilm (16,7%) ning krimifilm (16,7%). 

 
Joonis 4: Populaarsemad filmi-žanrid TV6 kanalil ühe nädala jooksul 
Joonis  5:  Populaarsemad  filmi-žanrid  Kanal  2,  Kanal  11,  TV3  ja  TV6  kanalil  ühe 
nädalajooksul 
Joonisel  nr  5  on  ära  märgitud  nelja  kanali  erinevate  filmi-žanrite  osatähtsus  ühe  nädala 
jooksul. Selle joonise põhjal võime väita, et kõige rohkem näidatakse Kanal 2, Kanal 11, TV3 
ja TV6 ekraanil romantilist draamat. Peale selle filmi-žanri on suur roll ka komöödiafilmidel 
ning kolmandale kohale võib antud joonise põhjal paigutada sellise filmi-žanri nagu triller

 
3.  TELEKANALITE FILMIDE EETRIAEG 
Päevade  lõikes  erinevad  filmide  eetriajad  Kanal  2,  Kanal  11,  TV3  ja  TV6  kanalil  suuresti, 
mõnel päeval on erinevus väga suur. Kui emakanalite ja tütarkanalite suhet võrrelda, siis on 
näha, et ka seal on erinevus suur.  
Joonisel nr 6 on märgitud Kanal 2 filmide näidatavus iga nädalapäeva kohta  tundides . Kanal 2 
kõige  filmirohkemaks  päevaks  oli  laupäev,  filme  näidati  lausa  740  minutit.  Seevastu 
kolmapäeval näidati Kanal 2 ekraanil vaid ühte filmi, mille pikkus oli 85 minutit. 
Joonis 6: Kanal 2 filmide näidatavus päevas tundides 
Joonisel  nr  7  on  märgitud  Kanal  11  filmide  näidatavus  iga  nädalapäeva  kohta  tundides.  Ka 
Kanal  11  kõige  filmirohkemaks  päevaks  oli  laupäev,  kuid  erinevalt  emakanalist  oli  filmide 
eetriaega  345  minutit.  Kolmapäevast  oli  kõige  väiksema  filmi  eetriajaga  päev,  sel  päeval 
näidati ühte filmi pikkusega 85 minutit. 

 
Joonis 7: Kanal 11 filmide näidatavus päevas tundides 
Joonisel  nr  8  on  märgitud  TV3  filmide  näidatavus  iga  nädalapäeva  kohta  tundides.  Kõige 
erilisemaks  kanaliks  võib  pidada  TV3  just  sellepärast,  et  see  on  ainuke  neljast  kanalist,  mil 
kolmapäeval ja ka neljapäeval ei näidatud ühtegi filmi. Kõige rohkem eetriaega oli filmidele 
pühendatud pühapäeval ja seda 595 minutit. 
Joonis 8:Kanali  TV3 filmide näidatavus päevas tundides 
Joonisel  nr  9  on  märgitud  kanali  TV6  filmide  näidatavus  iga  nädalapäeva  kohta  tundides. 
TV6-s oli teisipäeval kavas üks film, mille pikkuseks on 90 minutit. Neljapäeval näidati filme 
270 minutit.  
10 
 
Joonis 9: Kanali TV6 filmide näidatavus päevas tundides 
Joonis 10: Filmidele pühendatud eetriaeg erinevatel kanalitel nädalas 
Joonisel  nr  10  on  märgitud  kõigi  nelja  kanali  filmide  eetriaeg  tundides.  Sellest  võime 
järeldada, et kõige rohkem filme näitas Kanal 2 ja kõige vähem filme TV6. TV3 ja Kanal 11 
näitavad  filme  vastavalt  27  ja  26  tundi.  Kanal  2  kulutas  ajavahemikul  02.05.2011  – 
08.05.2011 filmidele 20,2% oma eetriajast. Seevastu kõige vähem filme näitav telekanal, TV6  
kulutas samal ajavahemikul filmide näitamisele 13,7% eetriajast. Filme näitasid kõik kanalid 
ühe nädala jooksul kokku 110 tundi. 
11 
 
KOKKUVÕTE 
Kokkuvõtteks võib öelda, et eesmärk sai täidetud – selgitasin välja, milliseid filmižanre mai 
kuu  teise  nädala  (02.05.2011  –  08.05.2011)  jooksul  näidatakse.  Valitud  kanalitel  (Kanal  2, 
Kanal  11  TV3,  TV6)  olid  esindatud  14  erinevat  filmižanri.  Peamiseks  filmižanriks  osutus 
romantiline  draama,  mille  osatähtsus  nädalas  oli  üle  30%.  Lisaks  sellele  selgitasin  välja, 
milline telekanal näitas kõige rohkem filme nädala jooksul ja selleks kanaliks osutus Kanal 2, 
mis näitas filme 34 tundi. Kõik neli telekanalit kokku näitasid filme ühe nädala jooksul 110 
tundi, mida on väga palju. 
Selgus,  et  uurimistöö  tegemiseks  planeeritud  aeg  kulus  kõik  ära  ning  teoreetilise  materjali 
kogumine ja filmižanrite seletamine osutus raskemaks kui ma arvasin. Kuid hoolimata sellest, 
sain ma uurimistööd tehas palju uut ja huvitavat informatsiooni erinevate filmižanrite ja nende 
tähenduse kohta. 
Uurimistöö lõpukäigus tekkisid mul veel järgnevad küsimused: millised on filmižanrid mida 
Eesti elanik kõige rohkem telekast vaatab ja milline kanal, ja mis põhjustel, on Eesti elaniku 
lemmik. Seega vajab see teema veel uurimist
12 
 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 
1.  AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LLC, Action Films 
http://www.filmsite.org/actionfilms.html  (11.05.2011) 
 
2.  AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LCC, Animated Films 
http://www.filmsite.org/animatedfilms.html  (11.05.2011) 
 
3.  AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LLC, Sports Films 
http://www.filmsite.org/sportsfilms.html  (11.05.2011) 
 
4.  AFANASJEV, V., VII Žanrid , tinglikkus ja vaataja psühholoogia, ajaveeb, 2005 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2010/03/vii-zanrid-tinglikkus-ja-vaataja.html 
(04.05.2011) 
 
5.  AFANASJEV, V., VII Žanrid. 6. Draama, ajaveeb, 2005 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-6-draama.html 
(04.05.2011) 
 
6.  AFANASJEV, V., VII Žanrid. 8. Koguperefilmid, ajaveeb, 2005 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-8-koguperefilmid.html  
(04.05.2011) 
 
7.  AFANASJEV, V., VII Žanrid. 9. Komöödia, ajaveeb, 2005 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html  
(04.05.2011) 
 
8.  AFANASJEV, V., VII Žanrid. 10. Melodraamad ja muusikafilmid, ajaveeb, 2005 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html 
(04.05.2011) 
 
9.  AFANASJEV, V., VII Žanrid. 13. Põnevikud ja õudusfilmid, ajaveeb, 2005 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html 
(04.05.2011) 
 
10. AFANASJEV, V., VII Žanrid. 15. Seiklusfilmid, ajaveeb, 2005 
13 
 
http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-15-seiklusfilmid.html 
(04.05.2011) 
 
11. ALLEN, M., Science Fiction: The Literature of Ideas 
http://www.writing-world.com/sf/sf.shtml  (11.05.2011) 
 
12. BENNET, S., Definition of the Crime Fiction Genre 
http://www.findmeanauthor.com/crime_fiction.htm  (11.05.2011) 
 
13. BENNETT, S., Fantasy Fiction genre definition 
http://www.findmeanauthor.com/fantasy_fiction_genre.htm  (11.05.2011) 
 
14. TNS Emor, Teleauditooriumi ülevaade märtsikuus 2011 
http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-martsikuus-2011/  (04.05.2011) 
14 
 
Vasakule Paremale
Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #1 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #2 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #3 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #4 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #5 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #6 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #7 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #8 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #9 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #10 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #11 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #12 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #13 Mängufilmid Kanal 2-Kanal 11-TV3 ja TV6 ekraanil ühe nädala jooksul #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainkauge Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV-TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED
32
docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine............

Meedia
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi- kuna on mitmete järeldusteni jõutud puht kaemuslikult. Materjali järjestamisel ja struktureerimisel jälgitakse ühest küljest ajalist (Eesti Vabariigi aeg, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon), teisalt temaatilist printsiipi

Muusika ajalugu
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

05. 2004] § 9. Noortelaagri mõiste ja õiguslik seisund Noortelaager tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi pidaja) asutusena, millele on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. Noortelaager vastab järgmistele tingimustele: 1) ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva; 2) laager tegutseb aastas üle 60 päeva. [RT I 2004, 27, 179 ­ jõustunud 1. 05. 2004] 8 § 10. Noortelaagri tegevusluba (1) Tegevusloa saamise taotluse esitab noortelaagri pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist. Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri

Amet
Projektipersonali juhtimine konspekt
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

(aeg, raha, ootused); projekti edu sõltub inimestest, mitte kasutatavatest tehnikatest; projektid ei eksisteeri vaakumis ­ igal projektil on seda ümbritsev keskkond. Inimesed ootavad, et projekti tulemusena sünniks midagi uut või erilist ­ isegi siis, kui ootused pole eriti selgepiirilised ja muutuvad ajas. Ootused võistlevad omakorda aja ja kulude kriteeriumiga. Inimestel on erinevad ootused, mis ajas muutuvad ning ühe kriteeriumi alusel edu saavutamine tähendab tihti teistes järeleandmiste tegemise vajadust (vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid. Teine oluline aspekt on see, et iga projekti edu sõltub projektimeeskonnast. Töövõtted (tööjaotus, protsesside kirja panemine, planeerimine, ajakavade koostamine ja eelarvestamine) on kindlasti vajalikud, aga tegevused, mida need tehnikad planeerivad ja

Organisatsioon ja juhtimine
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 1.3.2.2 Rannarajoon Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng väljapoole kindlustuste vööndit. Endistele militaarobjektidele anti äriline sisu ja juba 1830. aastatel alustas ühe mereäärse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist kõrts. Selleni viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida täna tuntakse Supeluse tänavana. 1837. aastal esitati Pärnu magistraadile avaldus kõrtsi ümberehitamiseks supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana töötanud asutus avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse Pärnu kuurordi alguseks

Ehitusfüüsika
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

meetodite saladuses hoidmise kaalutlused võivad mõnikord üles kaaluda süüdistatava õiguse olla informeeritud kõigist tõenditest. Kaitseõigusi võib siiski piirata vaid juhul, kui selline abinõu on rangelt vajalik. EIÕK Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele1 1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib

Kriminaalmenetlus
Nimetu
575
docx

Nimetu

Kuidas saada tööle koodijupp, mis ei tööta? Iga vähegi uue teema juures on selline küsimus täiesti loomulik. Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad. Eriti hea, kui on võtta/kopeerida ligikaudu sarnast tööd tegev ning töötav näide - olgu õpikust, veebist, oma vanade näidete seast või mujalt. Pannes kõrvuti töötava koodi ning mittetöötava koodi, tasub hakata töötavat koodi ühe sammu kaupa uue koodi poole muutma. Iga sammu järel kontrollides, et kas rakendus ikka tööle läheb. Kui sammud on piisavalt pisikesed, siis on hea vaadata, millise juures neist järsku töötamine lakkab - selle järgi juba võimalik edasi nuputada. Vahel juhtub ka olukordi, kus töötavast näitest mittetöötava juurde liikumisel saadakse lõpuks pealtnähasamasugune, ent töötav kood. Siis on ju kõik hästi, mõistatuse põhjuseks sellisel juhul

Informaatika
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun