George Orwell - Loomade farm analüüs (17)

Gümnaasium
George Orwell
„Loomade farm “
Kirjandusteose analüüs
12. a klass
Juhendaja
Jõhvi 2009
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Teose ajalooline skeem 3
3.Teose tegelaskond 3
4. Tegelaskujude analüüs 5
1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis 5
2. Tegelase iseloomustus 5
3. Tegelase kunstiline teostus 5
4. Tegelaskuju hindamine 6
5. Süžee 6
6. Kompositsioon 8
7.Autori keel ja stiil 8
8.Teema ja idee 8
9.Lõpphinnang 8
10.Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

„Loomade farm“, briti kirjaniku George Orwelli 1945. aastal välja antud muinaslugu, on satiir Nõukogude Liidust ja Kommunistliku partei võimule tulekust 1917.a Oktoobri revoultsiooniga. Teose tegevus toimub ühe Inglismaa farmis , kus loomad kihutavad minema inimesest valitseja ja seavad üles korra, kus algul on kõik võrdsed, kuid peagi ajajooksul tekivad klassi ja positsiooni erinevused liikide vahel. Teos kirjeldab, kuidas võimutüüri juures olijad oma vajaduse järgi ideoloogiat väänavad ja omakasu nimel tööle panevad.

Teose ajalooline skeem

George Orwelli kirjutatud poliitilist tagakiusamist kritiseerivad romaanid ja esseed on tõstnud ta kahekümnenda sajandi prominentsemate hulka. Sündis 25. jaanuaril 1903 Motiharis Indias ja üles kasvanud Inglismaal. Temast sai sotsialist , kes kritiseeris avalikult erinevaid valitsusi idas ja läänes. Erinevalt mõttekaaslastest polnud ta sugugi sisse võetud Nõukogude Liidust ja ei arvanud, et Nõukogude Liit oleks positiivne sotsialistlik ühiskond.

Teose tegelaskond

Hr. Jones – Inimene, kes on farmi algne inimesest peremees ja kelle loomad ära ajavad.
Napoleon  - Siga, kellest saab peale ületõusu Loomade farmi juht. Tema tegelaskuju põhineb Stalinil. Ta kasutab jõudu (enda poole üles kasvatatud koeri ) teiste loomade hirmutamiseks ja oma võimu kindlustamiseks. Ta ei huvitu Loomade farmi heaolust, vaid selle kontrollimisest ja oma võimu all hoidmisest. Tõeline olemus ilmneb, kui korraldab koosolekul hukkamise.
Lumipall – Siga, kes peale ülestõusu tõuseb esile Napoleoni kõrvale üheks juhi kandidaadiks ja jääb Napoleonile alla. Tegelaskuju põhineb Lev Trotskil. Lumipall on intelligente, kirglik ja kõneosav. Ta on idealist.
Tümpsa – Tööhobune, kes on uskumatult tugev, pühendunud ja kelle lojaalsusel on võtmeroll Loomade farmi õitsengul. Farmi loomade seas väga austatud. Tegelaskuju esindab ärakasutatud ja töölerakendatud töölisklassi. Ta on aeglase taibuga ja iseseisev mõtlemisvõime puudub. Naiivselt usaldab sigu enda eest otsuste tegemisel ja jagab omandatud teadmisi lihtsate sõnadega edasi teistele loomadele.
Kiunats  -  Siga, kes on Napoleoni hääletoruks ja propagandistiks. Ta õigustab sigade ülemvõimu ja vassib rääkides, et kõik on loome ühise hüvangu nimel. Kiunats esindab seda, kuidas võimul olijad tõde väänates ja manipuleerides oma positsiooni kindlustavad.
Vana Major – Kult, kes nägi nägemuse, et loomad saavad elada vabalt ja inimese ikketa. Ta oli ülestõusu vallandajaks ja Loomade farmi idee autor. Tegelaskuju põhineb Karl Marxil ja Leninil.
Ristik - Keskeale lähenev kogukas mära ja Tümpsa lähedane sõber. Sarnaselt Tüpsale ei ole eriti intelligentne . Ta kahtlustab sageli, et sead rikuvad algselt paika pandud seitset käsku, aga süüdistab end valesti mäletamises.
Benjamin – Eesel, farmi vanim ja tusaseim loom. Ta on isepäine ja ei lähe ületõusu vaimustusega kaasa uskudes, et elu läheb sama halvasti edasi olenemata, kes võimul on.
Muriel – Kits , kes luges küüni seinalt käske ette, kui Ristik kahtlustas, et sead neid rikkunud on. Esindab haritud vähemust töölisklassis.
Mollie – Rumal valge mära, kes vedas Jones kaarikut. Esindab keskklassi, kes uue süsteemiga hüvedest ilma jääb ja muutust kardab . Ta otsis alati inimeste tähelepanu ja oli neisse kiindunud . Ta tahab juustes linte kanda ja suhkrutükke süüa, mis uues Loomade farmis talle keelatud oli. Mõne aja pärast lahkub ta farmist.
Mooses – Ronk , kes rääkis loomade Kristallsuhkrumäest Mäest, kuhu kõik loomad peale surma lähevad. Sümboliseerib religiooni.
’’

Tegelaskujude analüüs

1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis

Napoleon – peategelane; siga, kes võimu farmis enda koondas.

2. Tegelase iseloomustus

Peale ülestõusu oli Napoleon Lumepalli kõrval teine, kes predenteeris juhi kohale. Napoleon oli alati napisõnaline ja kindel. Võimuvõitluses liidri positsiooni pärast treenis enda kasutusse 9 koera , kellega oma üle oleku kindlustas. Tema tõelist palet tõelise julmuri, kes millegi ees tagasi ei kohku, näeme brutaalsel tapmisel, mis aset leiab. Ta laseb tappa neli siga, kes otsuste peale, et iga pühapäevased miitingud ja arutlused ära jäetakse protesteerisid. Hukatakse veel kanu ja hani , kes sarnaselt sigadele kõik süüks pandu ja omaks võtavad.
Napoleon on kohutavalt ahne, see ilmneb iga kord, kui sead mõnda animalismi põhimõtet rikuvad. Alustades sellest, et algselt olid kõik loomad võrdsed, aga sead võtsid „loomuliku“ käiguna juhtimise üle, sest on nemad ju intelligentsemad. Järgnevalt on keelatud alkoholi pruukimine, äriajamine, voodis magamine jne, mida kõike rikutakse . Häbematus ja südametunnistuse puudumist võib tunnistada manipuleerimises millega Napoleon ja ta lähikondlased tegelevad. Farmi loomad pannakse uskuma valet ja allutatakse täielikult.

3. Tegelase kunstiline teostus

Tegelaskuju nimi Napoleon esindab läbi inimkonna ajaloo esile tõusnud türanne. Napoleon on otseselt kõrvutatav Staliniga, kes pärast Lenini surma 1924. aastal võimuvõitluses Lev Trotskiga peale jäi.
Napoleon on negatiivne tegelane. Orwell vihkas totalitaarset korda ja jälestas Stalinit. Napoleoni kujutamisega on lõi küllalt üheselt mõistetavalt halva kuju Stalinist.
Olulisteks stseeniks on loomade hukkamise korraldamine. Rikkudes otseselt animalismi reeglit ja külmavereliselt tappes ilmneb tõeline pale .

4. Tegelaskuju hindamine

Tegelane ei ole kindlasti tüüpilist laadi , kuigi ahnus ja võimuiha on levinud iseloomu jooned. Arenguloogika on võimujanu keskne. Tõustes Loomade farmi etteotsa otsib ja leiab võimalusi end aina rohkem kehtestada. Emotsionaalselt vaoshoitud.

5. Süžee

Raamatu tegevus toimub ühes Inglismaa farmis. Vana Major, farmis lugupeetud tõukult, kutsub kõik farmi loomad enda juurde, et neile oma unenäost rääkida. Unenäos elasid kõik loomad koos õnnelikult ja vabalt ilma inimeseta, kes neid kontrolliks ja rõhuks. Ta kutsub kõiki üles ühiselt töötama eesmärgil nimel vabaneda inimesest. Loomad võtavad Majori nägemuse entusiastlikult vastu. Mõned päevad hiljem Vana Major sureb . Kolm nooremat siga – Lumipall, Napoleon ja Kiunats arendavad Majori õpetuse terviklikuks mõttesüsteemiks, millele annavad nime animalism. Koostavad nimekirja 7 käsust, mille maalivad küüni seinale. Ühel õhtul õnnestub loomadel farmer Hr. Jones farmist minema kihutada. Nad nimetavad farmi Karjafarmi ümber Loomade farmiks ja pühenduvad Majori unistuse täitmisele.
Alguses edeneb elu farmis hästi, toimuvad miitingud, kus esitatakse ettepanekuid ja loomadel on hääletusõigus. Lumipall õpetab loomadele tähti ja lugemist, Napoleon võtab koertelt Jessielt ja Kellukalt kutsikad, et neid ise animalismi põhimõtete järgi üles kasvatada. Härra Jones ründab koos teiste farmeritega Loomade Farmi, aga loomad on taas edukad ja tõrjuvad inimesed minema. Lahing nimetatakse Lehmalauda lahinguks. Aja möödudes tekkivad Napoleonil ja Lumipallil erimeelsused farmi tuleviku üle ja nende vahel algab võitlus võimu pärast. Lumipall koostab plaani ehitada farmile tuuleveski , millele Napoleon resoluutselt vastu on. Hääletusel, mis on korraldatud otsustamaks tuuleveski üle, peab Lumipall kirgliku kõne veski toetuseks . Napoleon räägib lühidalt ja peale Lumipalli võidukat kõnet toob kuuldavale kiunatuse, mille peale tormavad sisse tema poolt üles kasvatatud koerad ja sööstavad Lumipalli poole. Lumipall jõuab põgeneda ja rohkem teda ei nähta. Napoleon kuulutab, et kõik farmiga seotu otsustab sigade komitee, mille eesotsas on tema ise. Sellest hetkest peale võtavad kõik otsused vastu sead ja seda „kõigi loomade huvides“.
Napoleon muudab tuuleveski osas äkitselt meelt ja loomad, eriti tööhobune Tümpsa, pühenduvad selle ehitamisele. Üks päev leiavad loomad tuuleveski kokku kukkununa. Ümbruskonna inimesed naeruvääristavad ettevõtmist ja kuulutavad, et seinad olid liiga õhukesed, aga Napoleon räägib loomadele, et Lumipall tuli farmi tagasi ja lõhkus ise veski ära. Veski ehitamisega hakati otsast ja tingimused muutusid üha raskemaks ja ilmnesid esimesed märgid vastuhakust Napoleonile. Napoleon korraldab hukkamise, kus hukatakse loomad, kes väidetavalt olid osalenud Lumipalli vandenõus. See tähendas, et kõik kes Napoleoni ainuvõimule vastu hakkavad, leiavad oma lõpu koerte lõugade vahel. Napoleon ja teised sead hakkavad üha rohkem inimestena käituma. Nad elavad majas, joovad alkoholi ja teevad äri teiste farmeritega. Algsed animalismi põhimõtted keelavad rangelt kõik need tegevused, aga Kiunats õigustab kõiki tegusid ja veenab loomi, et Napoleon on suurepärane juht ja teeb kõik, et loomadel parem oleks. Tegelikult on loomad farmis külmetanud, näljased ja ületöötanud.
Härra Frederick , naaber farmer, petab Napoleoni puidu ostul ja ründab oma meestega farmi ja laseb veski dünamiidiga õhku. Peale tuuleveski hävimist üldine võitlus jätkub, mille käigus surevad mitmed loomad ja vigastada saavad peaaegu kõik. Vigastused nõrgestavad Tümpsat ja peale töötamise ajal kokku kukkumist saab aru, et lõpp on lähedal. Ühel päeval pole Tümpsat kuskil näha. Kiunats väidab, et Tümpsa suri rahus peale haiglasse viimist, viimaste sõnadega kiitnud Napoleoni ja ülestõusu. Tegelikult oli farmi töökaim ja lojaalseim tööline müüdud lihunikule.
Aastad möödusvad ja järele jäävad vaid mõned, kes aega enne ületõusu mäletaksid. Sead hakkavad üha rohkem ja rohkem inimestena käituma – nad kõnnivad kahel jalal, kasutavad piitsu ja kannavad riideid . Küüni seinale kirjutatud seitse käsku asendusid nüüd ühega “kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised.“ Napoleon kutsub külla naaberfarmerite delegatsioone, et inimeste farmi näidata. Õhtusöögil laua taga kulutab farmer Pilkinton sõprust farmi ja iniimeste vahel. Napoleon nimetab Loomade farmi tagasi Karjafarmiks, öeldes, et see on „õige“ nimi. Loomad, kes seda inimeste ja sigade koosolekut läbi akna näevad ei suuda vahet teha, kes on inimene ja kes siga.

6.Kompositsioon

Raamat on ülesehitatud 10 peatükina. Tegevus toimub kronoloogilises järjekorras ja on mineviku vormis. Igas on peatükis toimub tegelaste vaheline murrang või mõni oluline sündmus. Peatükid oleks võimalik pealkirjastada Autor kasutab allegooriat kõrvutades loomade elu farmis ja kommunistliku korra tekkimist Venemaal. Teose tegelastel on pea kõigil sümbolistlik tähendus ja tegelasi on võimalik seostada reaalsete isikutega.

Autori keel ja stiil

Orwelli keel on mitmekülgne ja huvitav. Autori stiil on piinlikult täpne, ta kirjeldab ümbrust täpselt ja loob sisule vastava õhkkonna. Kirjutab minevikus ja kasutab sageli umbisikulisust. Ei karda šokeerivaid kujutluspilte kirjeldades võikaid olukordi .

Teema ja idee

Loomade farmi idee on näitada sotsialistlike ideedega manipuleerimist Nõukogude režiimi ajal. Orwell veendunud sotsialistina on öelnud, et "Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan."

Lõpphinnang

„Loomade farm“ oli raamat mille lugemine oli nauding . Teos oli kaasa haarav ja ajaloolise konteksti poolest huvitav. Meeldivaks aspektiks oli ka see, et jutt on muinasjutulik - tegelasteks on loomad. Teos näitab ilmekalt , kuidas võim korrumpeerub.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/George_Orwell
http://www.sparknotes.com/lit/animalfar m
http://et.wikipedia.org/wiki/Trotsk i
http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_Far m
2