Rüütlikirjandus (0)

Euroopa vanim keskaegne eepika
Iiri saagad . Islandi eepika. Anglosaksi eepos
1. Filid olid laulikud -jutuvestjad, kes hõimupealike lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi.
2. Bardid olid laulikud ja esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile
3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit
4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt.
5. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, sageli proosajutustuse vahel olid värsid
6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust
7.
8. „Vanem Edda “ on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri aegadest , paiguti üksteisele ka vastu räägivad.
9. „Vanem Edda“ laulud on pärit XI-XII sajandist.
10. Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes
11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus , ettenägelikkus ning sõprus.
12.
13. „Vanem Edda“ kangelaslugude aines on suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt ning „Nibelungide laul“ on saksa kuulsaim kangelaseepos.
14. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid.
15. Eepos „ Beowulf “ loodi VII sajandi lõpus või VIII sajandi alguses
16. Eepos pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis
17. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel .
18. Tähtsamateks tegelasteks on Hrothgar, Beowulf ja lohe
19. Saagad on proosa vormis kirjutatud sugukonnakroonikad
20. Vanaislandi saagad jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest
Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed
1. kangelaslauludes avaldub rahvusteadus ning mitmeski tõuseb esile ka kristluse teenimise ja levitamise vaim.
3 . Žonglöörideks/ huglaarideks/ špiilmannideks nimetati Prantsusmaal/ Hispaanias/ Saksamaal kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel.
6. „ Rolandi laul“ pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest
7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega
8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin.
9.
10. Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus .
11. Selles teoses ülistatakse prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite õiglast sõda teiseusuliste vastu.
12. „Laul minu Cidist “ pärineb 12. saj keskpaigast.
13.
14. Selle eepose eripära on see, et teosele on täiesti võõras religioosne fanatism ning see eepos on märksa tõetruum.
15. See on kirjutatud assonantsriimis
16. „Lugu Igori sõjaretkest“ on loodud 1185 ja 1187 aasta vahel.
17.
18. Teos oli vastuolus tollase kirjandustraditsioonidega, sest seal oli ajaloolist minevikku igatsevat idealismi.
19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus.
20. Neil oli ühine luulevorm , temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes.
Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand)
1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja – seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks
2. Motiivina käsitletakse daamikultust.
3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence’is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis.
4. Provence’is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid:
• Sekstiin – keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest “saatest“ koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad
• Kantsoon – lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest “saatest“.
• Sirventees – vormilt kantsooniga sarnane, kuid ühiskondlik-poliitilise sisuga, ülistas taplusi ja sõdu, kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu .
• Pastoreel – sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus.
• Tentsoon – huvitav dialoog - luuletus ; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel.
5.
Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama .
1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet .
2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika .
3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid.
4. Müsteerium – piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid
Miraakel – teemaks apostlite ja jumalaema imeteod . Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat
Farss – jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk , pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt.
Sotii e. narrimäng – teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.
5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil.
6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal korraldama .
7. Surmatantsus irvitati maise elu kaduvust, kasutati rõhutatud kontraste, kirjeldab üksikasjaliselt mäda ja roisku, loob piltlikke epitaafe iseendale ja paneb sõbradki endale järele hüüdma.
8. F. Villon oli väga individuaalne inimene, kelle elukäik oli värvikas. Ta õppis Pariisi ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga. Ta suhtles a inimestega, kellega sattus ta tihti kaklustesse, röövimistesse ja ka ühte tapmisloose. Ta oli ka korduvalt vangi sattunud. Tema luulet iseloomustab isikupärasus ning pilkeluule isiklik ja kujundlik konkreetsus.