„Ehitusmeister Solness“Henrik Ibsen (2)

Henrik Ibsen „Ehitusmeister Solness“
Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel.
Etenduse tegevus toimub Halvard Solnessi kodus, kes on keskealine arhitekt. Teos algab arutlusega, kes võiks ehitada ühele noorpaarile villa. Solness ei ole nõus seda neile ehitama, sest ei tunne neid nii hästi. Kuna aga vana Knut Brovik on varsti siit ilmast lahkumas, sooviks ta näha, et ta poeg, Ragnar, saaks ühe ehitisega valmis ja palub Solnessilt, et Ragnar võiks maja ehitada. Solnessile see mõte ei meeldi. Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni , mis on Solnessile hirmutavaks muutnud. Ta kardab noorte pealetulekut ja ühtlasi ka seda, et ta enda loomevõime hakkab kaduma. Selleks korraks jäid majaehitamisplaanid lahtiseks. Järgneb vestlus Solnessi ja dr. Herdali vahel, kus kõneldakse Aline suhtumisest Solnessi ning ka Kaja tunnetest tema vastu. Solness on ta ära võlunud ja neil on väike afäär, kuid teised sellest ei tea. Nende vestlus katkeb, kui uksest astub sisse Hilde Wangel. Solness teda algselt ära ei tunne. Hilde tõi külaskäigu ettekäändeks selle, et lubas proua Solnessi juurest läbi astuda, kui sinna kanti satub. Tegelikult olid ta plaanid aga teised. Hilisema vestluse käigus Hilde ja Solnessi vahel selgub, et nad kohtusid täpselt kümme aastat tagasi. Solness oli tol ajal valmis ehitanud uhke kiriku. Hilde oli siis alles noor neiu ja ka nende vahel oli olnud väike armusuhe. Solness oli Hildele lubanud, et kui neiu suureks kasvab, nii umbes 10 aasta pärast, siis ta tuleb trollina ja viib ta ära Hispaaniasse ning ostab seal talle kuningriigi, mille nimeks saab Apelsiinia. Hilde tuligi nüüd oma kuningriigile järele. Ta jäi peatuma Solnesside majja ning ta sai ehitusmeistriga väga lähedaseks. Mehel oli hea meel, et sai endale jutukaaslase, kellega võib vabalt rääkida. Ühel pikemal vestlusel jutustas ta Hildele, kuidas oli põlenud maha Aline vanematelt päranduseks saadud kodu. See oli kohutav öö, sest nad pidid kõrvetavast kuumusest jooksma välja jäise talve kätte. Sel ajal olid neil ka kaksikutest pojad, kes hiljem surid, sest Aline jäi peale seda õhtut palavikku ja see palavik läks piimasse üle, mis mõjus lastele surmavalt. Sündmus on nii proua kui härra Solnessi südamesse jätnud suure haava. Edasi räägib Solness sellest, millega ta oma ehituskarjääri üldse alustas. Kuna ta oli tulnud jumalakartlikust perekonnast, siis hakkas ta algselt ehitama kirikuid. Mingil hetkel ta aga tundis, et Jumal pole temaga rahul. Neil oli kombeks uue kiriku torni viia pärg ja ükskord tabas Solnessi mingi imevägi ja ta ronis ise sinna, kuigi ta pea ei talunud kõrgustes olemist, aga sel päeval võis ta vabalt ronida. See oli see sama päev, kui nad Hildega 10 aastat tagasi kohtusid. Kui ta torni tippu jõudis, avanesid tal justkui silmad ja ta sai aru, mis toimub. Ta nägi selgelt, miks olid talt lapsed ära võetud. Sellepärast, et tal ei oleks midagi muud, mille küljes ta süda kinni oleks, ei mingit armastust ega õnne. Ta pidi olema ainult ehitusmeister! Ta rääkis, et sellest hetkest peale ei ehitanud ta enam Jumalale kirikuid, vaid tahtis olla vaba ehitusmeister ning ehitada kodukoldeid inimestele. Kuid just nüüd hiljuti oli ta valmis saanud veel viimase kirikuga ja pärast seda jutuajamist tahtis Hilde, et Solness roniks jälle torni tippu sinna pärga panema . Hilde meelest oli tohutult hea tunne teda seal tipus näha. Solness mõtleski selle plaani teoks teha. Kui ta oli torni tippu jõudnud, siis läks üks puujupp katki ja Solness kukkus end surnuks . Kõik olid kohutavas šokis, ainult Hilde rõõmustas, sest ta nägi siiski veel ühe korra oma ehitusmeistrit, kes jõudis päris tippu…