Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Ehitusmeister Solness“Henrik Ibsen (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Henrik Ibsen „Ehitusmeister Solness“
Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel.
Etenduse tegevus toimub Halvard Solnessi kodus, kes on keskealine arhitekt. Teos algab arutlusega, kes võiks ehitada ühele noorpaarile villa. Solness ei ole nõus seda neile ehitama, sest ei tunne neid nii hästi. Kuna aga vana Knut Brovik on varsti siit ilmast lahkumas, sooviks ta näha, et ta poeg, Ragnar, saaks ühe ehitisega valmis ja palub Solnessilt, et Ragnar võiks maja ehitada. Solnessile see mõte ei meeldi. Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni , mis on Solnessile hirmutavaks muutnud. Ta kardab noorte pealetulekut ja ühtlasi ka seda, et ta enda loomevõime hakkab kaduma. Selleks korraks jäid majaehitamisplaanid lahtiseks. Järgneb vestlus Solnessi ja dr. Herdali vahel, kus kõneldakse Aline suhtumisest Solnessi ning ka Kaja tunnetest tema vastu. Solness on ta ära võlunud ja neil on väike afäär, kuid teised sellest ei tea. Nende vestlus katkeb, kui uksest astub sisse Hilde Wangel. Solness teda algselt ära ei tunne. Hilde tõi külaskäigu ettekäändeks selle, et lubas proua Solnessi juurest läbi astuda, kui sinna kanti satub. Tegelikult olid ta plaanid aga teised. Hilisema vestluse käigus Hilde ja Solnessi vahel selgub, et nad kohtusid täpselt kümme aastat tagasi. Solness oli tol ajal valmis ehitanud uhke kiriku. Hilde oli siis alles noor neiu ja ka nende vahel oli olnud väike armusuhe. Solness oli Hildele lubanud, et kui neiu suureks kasvab, nii umbes 10 aasta pärast, siis ta tuleb trollina ja viib ta ära Hispaaniasse ning ostab seal talle kuningriigi, mille nimeks saab Apelsiinia. Hilde tuligi nüüd oma kuningriigile järele. Ta jäi peatuma Solnesside majja ning ta sai ehitusmeistriga väga lähedaseks. Mehel oli hea meel, et sai endale jutukaaslase, kellega võib vabalt rääkida. Ühel pikemal vestlusel jutustas ta Hildele, kuidas oli põlenud maha Aline vanematelt päranduseks saadud kodu. See oli kohutav öö, sest nad pidid kõrvetavast kuumusest jooksma välja jäise talve kätte. Sel ajal olid neil ka kaksikutest pojad, kes hiljem surid, sest Aline jäi peale seda õhtut palavikku ja see palavik läks piimasse üle, mis mõjus lastele surmavalt. Sündmus on nii proua kui härra Solnessi südamesse jätnud suure haava. Edasi räägib Solness sellest, millega ta oma ehituskarjääri üldse alustas. Kuna ta oli tulnud jumalakartlikust perekonnast, siis hakkas ta algselt ehitama kirikuid. Mingil hetkel ta aga tundis, et Jumal pole temaga rahul. Neil oli kombeks uue kiriku torni viia pärg ja ükskord tabas Solnessi mingi imevägi ja ta ronis ise sinna, kuigi ta pea ei talunud kõrgustes olemist, aga sel päeval võis ta vabalt ronida. See oli see sama päev, kui nad Hildega 10 aastat tagasi kohtusid. Kui ta torni tippu jõudis, avanesid tal justkui silmad ja ta sai aru, mis toimub. Ta nägi selgelt, miks olid talt lapsed ära võetud. Sellepärast, et tal ei oleks midagi muud, mille küljes ta süda kinni oleks, ei mingit armastust ega õnne. Ta pidi olema ainult ehitusmeister! Ta rääkis, et sellest hetkest peale ei ehitanud ta enam Jumalale kirikuid, vaid tahtis olla vaba ehitusmeister ning ehitada kodukoldeid inimestele. Kuid just nüüd hiljuti oli ta valmis saanud veel viimase kirikuga ja pärast seda jutuajamist tahtis Hilde, et Solness roniks jälle torni tippu sinna pärga panema . Hilde meelest oli tohutult hea tunne teda seal tipus näha. Solness mõtleski selle plaani teoks teha. Kui ta oli torni tippu jõudnud, siis läks üks puujupp katki ja Solness kukkus end surnuks . Kõik olid kohutavas šokis, ainult Hilde rõõmustas, sest ta nägi siiski veel ühe korra oma ehitusmeistrit, kes jõudis päris tippu…
Ehitusmeister Solness Henrik Ibsen #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taniita Õppematerjali autor
Korralik näidendi kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Vaatamisväärsuste legendid
25
pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus

Ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) ­ tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida ­ tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele

Kirjandus
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu




Kommentaarid (2)

romm5 profiilipilt
romm5: Päris hea. Esitangi selle õpetajale :D
18:30 09-12-2009
Ellutibu profiilipilt
20:58 02-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun