MODERNISM (0)

Q: Kes ta omast arust selline on et saab meile ette dikteerida mis asi on õnn?

Vastus leiad õppematerjalist: MODERNISM

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes ta omast arust selline on et saab meile ette dikteerida mis asi on õnn?

MODERNISM .

Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni.

Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni.

Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine.

Dekadents – allakäik. Charles Baudelaire.
Sümbolism – kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire
Impressionism – 19.saj. maalikunsti vool. Monet
Estetism – 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser

Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid.

Kubism – 20.saj. kunstivool, mis hakkas kujunema pariisis. Paul Cezanne
Dadaism – modernistlik kirjanduse ja kunstivool. Hans Arp

Sürrealism – 20.saj. kunsti ja kirjandusvool, kus on esikohal ebareaalsed asjad – unenäod, hallutsinatsioonid jne. Salvador Dali. Automaatkirjutamine on eelkõige tingitud mingist joobest. Kirjanik pani kirja kõik oma nägemused ja mõtted. Mida segasem seda parem.

Modernismi tunnusjooned – modernistlik elutunne, teadlik lahkulöömine traditsioonilisest luulevormist, vastandub romantismi õhkavale loomule, ületab realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga.

Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis -intellektuaalne romaan, absurdi romaan, sürrealistlik romaan, maagilis- realistlik romaan.

Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov
Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel.
Postmodernism .

Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud : futurism, dadaism, sürrealism jne.

Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid.

Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes – kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol.

Absurditeatrit iseloomustavad põhjuslikkuse puudumine, ringjas
tegevus, arhetüüpsed tegelased, tähenduse kadu keeles. Kaks peategelast ootavad terve näidendi mingit tegelast nimega Godot. Oodates nad arutlevad enesetapu üle. Erinevad tegelased hakkavad nendest mööda kõndima.

20. sajandi alguses. 1980-ndatel kujunes moeterminiks. Pärast taasiseseisvumist.

Ajalooline korrastamatus, ei püüta olla originaalne, paranoilisus, ideede lõtv seotus , fragmentaarsus, fantaasia.

Berk Vaher, Jan Kausi , Mihkel Samarüütel.
H. Ibsen .
Nukumaja.

See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu
taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann.

Algul on head, kuid hiljem halvad.
Tom Stoppard
’’Õnn on tasakaal. Muutke oma kaalu.’’
Kui seda arutlust loen siis tekib mul tunne, et tahan olla temaga nõus, kuid ma ei saa seda teha. Näiteks laidab Stoppard maha inimese järjekindlust, mis minumeelest on siin elus ainuke asi, mis sihile viib. Tema positiivne pool on see, et ta ei kirjuta kangelastest. Minumeelest on nendest juba piisavalt kirjutatud. Aitab küll!
Enda intervjuus tundub ta olevat väga pohheemlaslik inimene, kuid samas väga suur egoist. Pidevalt kajastuvad teemad, kuidas talle midagi jälle ei meeldi teha ja mida tema asjast arvab . Ja üleüldse, kes ta omast arust selline on, et saab meile ette dikteerida, mis asi on õnn?
Kokkuvõttes oli seda intervjuud suhteliselt tüütu lugeda.
Tom Stoppardi näidendid.
Antud kirjaniku poolt on Eesti teatrites mängitud Utoopia ranniku erinevaid osi. Siiamaani olen kuulnud kõigi käest ainult väga positiivset vastukaja. Peale isiklikku kogemust ei saa ma kahjuks sama väita.
Erinevaid osi on lavastanud näiteks Priit Pedajas ja Heiti Pakk.
20.saj. Eesti kirjandus.
Noor Eesti:

Kirjanduslik rühmitus Eestis, mis tekkis 20.saj. alguses. Sinna kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Günthal Ridala. Vähemal määral oli sellega seotud ka Tammsaare .

Nooreestlased olid väga aktiivsed ühiskonnategelased. Nad panustasid palju meie kirjandusse ja võitlesid selle mitte väljasuremise eest. Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse, kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise abinõu. Nad olid üpris enesekesksed inimesed ja egoistid , kuna uskusid, et just nemad on need kõige õigemad õpetlased. Ma parem ei hakka selle kohta enda kommentaare lisama !

Nad olid tugevalt mõjutatud Soome kirjandusest. Eesti venelased ei suhtunud nendesse väga hästi, ilmselt ei suhtunud siis Noor Eesti meie idanaabrisse ka väga külalislahkelt.

Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks.

Nende albumid sisaldasid erinevaid jutte , luuletusi jne. Kurdeti ka Eesti kultuurilise kehvuse üle. Palju avaldati arvamust erinevate kultuuriliste probleemide üle. Esimesed albumid tunduvad olevat kunstilised. Mida edasi aeg läheb seda pornograafilisemaks muutuvad albumite illustratsioonid . Nooreestlastesse suhtuti erinevalt. Oli indiviide kellele nad ei meeldinud, kuid leidus paljusid, kellele nad läksid väga peale. Olulise tähtsusega oli nooreestlase Johannes Aaviku algatatud ja juhitud keeleuuendusliikumine (püüe eesti kirjakeelt forsseeritult tõsta arenenud, rikka ja väljendusnõtke kultuurkeele tasemele ). See aktsioon andis võimsa tõuke järgnevale täiustamisprotsessile.
Kirjanduselu 20-nendatel.

Kirjanduselu kahekümnendatel oli suhteliselt aktiivne. Anti välja ajakirju, raamatuid, kogumikke. Loodi Kultuurkapital . Toimusid ka erinevad kirjandusvõistlused.
Siuru.

Eesti kirjandusrühmitus, mis asutati 1917 aastal ja kuhu kuulusid August Gailit , Marie Under, Johannes Semper , Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Hendrik Visnapuu. Nende lööklause oli ’’Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud’’. Ise nad kahjuks selle loosungi jägi ei talitanud. August Gailit rikkus rühma distsipliini sellega, et kritiseeris teravalt armastusluulet (ma ei saa aru, mis selles nii vale on), peale mida lahkusid rühmitusest mitmed liikmed.

August Gailit tundub olevat ainuke normaalne inimene seal. Ülejäänud nagu kari väikeseid tüdrukuid, kes solvuvad kui armastusluulet kritiseeritakse. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu.
Tarapita .

Tegutses aastatel 1921 – 1922. Võitlesid kirjanduse ja kultuuri parema koha eest Eesti ühiskonnas.

Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama. Palju oli erinevusi, kuid võideldi ühise eesmärgi nimel – tuua kultuur rahvani. Isiklikult tundub Tarapita mulle sümpaatsem.
Kirjanduselu 1940-nendatel.

Enne nõukogude okupatsiooni lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. 1945-1953 nimetatakse Eesti kõige mustemaks perjoodis Eesti kirjanduses, sest algas nõiajaht eesti kultuuritegelastele, puhastati nõukogudevaenulikest kirjaniksest ning saabus madalseis . 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine. 25 – 26 märts 1949 toimus teine massiküüditamine.

Püstitati loosung ’’saagem marksistideks’’. Sotsialistlik realism - NL ainulubatud kirjandussuund. Kirjanikult nõuti kommunistlikku parteilisust, tüüpilisust ja rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul).

Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest vaikisid Betti Alver ja Uku Maasing , nad ei läinud nõukogude võimuga kompromissile. Tollane eestlane oli rõõmsam kui tänane eestalne. Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv.
Pagulaskirjandus .

Pagulaste tuumik koondus põhiliselt rootsi, saksamaale, kanadasse ja USA-sse. Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus.

Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli jõulisem ja ületas nii mahult kui väärtuselt Eesti kirjandust. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest.
Ei puudunud ka piiblitemaatika.

Ilmar Laaban.
Kirjanduselu 1950 – 60-ndatel.

Peale Stalini surma, Hruštšovi ajal, lõpetati Stalini isikukultus , toimus suur amnestia, paljud vabanesid vanglast ja said kodumaale naasta Siberist . Looming muutus mõnevõrra vabamaks .

Oli suhteliselt harimatu tänu halvale tervisele. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953– 1971 . Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Mis sa ikka oskad selle peale kosta . Juhan Smuul oli sama punane nagu indiaanlane keset palavat suvepäeva.

Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid , kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn. luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esindajad olid Paul – Erik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig , Mats Traat , Enn Vetemaa .

Jääb mulje nagu ta tahaks öelda, et see punane ENSV ei lõppe kunagi otsa. Samas ma ei ole selles vastuses väga kindel ka kuna sellest nõuka aegsest luulest ja muust punasest kirjandusest on võimatu aru saada.

Juhan Kross kirjeldab tavaliste inimeste elu ja olu. Autobiograafilisteks peetakse Wikmani poisse ja Mesmeri ringi.
Kirjanduselu 1970 - 80-ndatel.

Stagnatsiooniaastad.

Mitmekesisus suurenes nii autorite kui teemade osas. Olulised olid metafoorid . Olid ajalooainelised ja filosoofilise kallakuga. Teet Kallas, Raumond Kaugver , Mati Unt, Mihkel Mutt jne.

Juhan Viiding, Hando Runnel, Doris Kareva .

Teatri tähtsaim ülesanne oli vaimne vastupanu võõrale võimule.

Tegelasteks on inimesed kõrvaltänavast, kindla alguse, arengu ja lõpuga, enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust. Ajaviiteline kirjandus pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver.

Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad ümberjaotumised, Vetemaa taandub, Kruusvall tõuseb. Merle Karusoo tegeles sotsioloogilise teatriga.

’’Vikerkaar’’ (1986). Toimetaja Rein Veidemann. ’’Akadeemia’’ (1989). Toimetaja Ain Kaalep .

Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool. Hoiak, mis järgnes modernismile. Argimütoloogia on päevakajaline veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undilikuks stiiliks võib lugeda verd, pisaraid, naisi ja saatuslikke pöördeid.

Viidingu pseudonüüm oli Jüri Üdi. Usun, et alter-ego tekkimine andis suure panuse tema luulele, kuna julges ennast tänu Jüri Üdi nimele paremini ja julgemalt väljendada.

Doris kareva luulet iseloomustab kõige enam õrnus, hellus , kirglikkus, isamaalisus , jõulisus ja hingelisus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sinkraul Õppematerjali autor

smuul modernism kunstivool rühmitus tarapita ensv armastusluule

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid.

Eesti kirjanduse ajalugu II

doc

Realist eesti kirjanduses

6.) Realism eesti kirjanduses. Proosa iseloomustus. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevu

Kirjandus

docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud N

Kirjandus

pptx

1940ndate kirjanduse lühikokkuvõte

Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aa

Eesti kirjandus

doc

Rühmitused ja -ismid

abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus

Kirjandus

pdf

Uurimistöö "Kirjanduse areng Eestis"

Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodud 1

Kirjandus

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna

Kirjandus

rtf

Kirjandus - terve 12.õa materjal

Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukultuuri vastu.Luules olid olul

Kirjandus

Rohkem sarnaseid