Richard Wagner (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Heliloojate elulood

Richard Wagner (1813-1883) ELULUGU: Mitmekülgne novaator, võimekas. 15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat

Muusikaajalugu

6

docx

Ooperist 19. sajandil

Kui ma sõidan, on lastel pärast minu surma tükk leiba, kui ma ei sõida- siis peavad nad nälgima". See oli surmale määratud helilooja traagika. Ooperi esietendus Londonis 1826.a. oli menukas. Eriti meeldejääv oli avamäng oma suurepärase romantilise koloriidiga. Kaheksa nädalat hiljem aga sulges helilooja Londonis silmad igaveseks, kaugel kodumaast. Alles 18 aastat hiljem organiseeriti noore Richard Wagneri algatusel 1844. a. Weberi põrmu ümbermatmine Dresdeni. Weber elas ainult 40 aastat, kuid andis saksa ja kogu maailma muusikasse suure panuse. Weberi ooper "Nõidkütt" Lühikesele elueale vaatamata on Weberi looming küllaltki suur: 10 ooperit ja laulumängu (neist osa kadunud), muusikat lavateostele, 9 kantaati, 5 messi, umbes 100 soololaulu (neist osa kitarrisaatega), üle 30 vokaalansambli, hulk klaveriteoseid (4

Muusikaajalugu

2

doc

Brahms, Berlioz, Wagner, Bizet, Verdi

virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ­ ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus ­ neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks instrumendiks orkestris. Ta võttis kasutusele juhtmotiivid (meloodialõigud iseloomustamaks tegelast,

Muusika

10

doc

RICHARD WAGNER

· Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. Võõrasisa -- romantikute poolt ülistatud süntees -- maalija, luuletaja, näitleja, laulja. Perekond oli aineliselt kindlustatud, kultuurne. 1817 -- kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. Temast mõjutatuna hakkas ise tragöödiaid looma. 1. tema loodud draama oli "Leubald ja Adelaide". Teos on nii suur ja sügav, et kõik 42 tegelast hukkuvad. Richard külastas ooperiteatrit, kus vaatas Weberi "Nõidkütti". Ta sattus etendusest suurde vaimustusse. Weber oli perekonnatuttav ja võitles rahvuslikkuse eest

Muusikaajalugu

7

doc

Romantism

Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest

Ajalugu

8

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

Verdi ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid. Verdi pani suurt rõhku libretodele. Verdi ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilistel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevatel karakteritel on tugevad kired. Verdi 26. Ooperist on tuntumad ,,Oberto" ,,Kuningas üheks tunniks" ,,Nabucco" ,,Lombardlased" ,,Ernani" ,,Attila" ,,MacBeth" ja veel terve persetäis. 1874. a kirjutas Verdi oma sõbra kirjanik A.Manzoni mälestuseks Reekviemi. Richard Wagner : (1813-1883) Wagner sündis Leipzigis, tema huvi muusikaõpingud algasid Dresdeni Kreuzschules. 1830. Aastal asus Wagner muusikat õppima Leipzigi ülikooli. 1832. Aastal kirjutas ta oma esimese ooperi ­ zanr, mis kujunes tema loomingus juhtivaks. 1837-1839 töötas ta kapellmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui ka sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis, valmis Wagneri esimene püsivalt

Muusika

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Algab nukra balliga, kus Violetta kohtub ühe noormehega Alfredoga, kellega armutakse. A kihlatud õe suguvõsa ei luba neil abielluda. A isa palub lõpetada V-l kooselu, et A õde saaks abielluda. Otsustab ohverdada enda õnne. Siis juba raskelt haige, põeb tuberkoloosi. A ja V kohtuvad uuesti ballil, see muudab V tervise veel halvemaks. A isa sõidab V juurde paluma vabandust. A jõuab V juurde, aga on juba hilja. Vaimulik teos Verdilt ­ Reekviem ehk leinamissa. Richard Wagner (1813 ­ 1883) Saksa helilooja, kes oma helilooja kutsumuse avastas üsna hilja. Lapsepõlves huvitas teda teater ja kirjandus. 15-aastasena kuulis esmakordselt Beethovenit, see avaldas talle mõju. Hakkas võtma eratunde ja omandas lühikese ajaga vajalikud teadmised. 1831 Leipzigi ülikoolis õppis muusikat. Lisaks dirigent ja muusikakirjanik. Põhiline loominguala on ooper, kuhu tõi palju uut ja teostas sellega ooperireformi. Ooperireform seisnes: · Kustutas saalis tuled;

Muusika

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

· 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" 16 · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" R. Wagner (1813-1883) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Richard Wagner sündis 22. mail Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)