statsionaarne seisund rutem.3 X=200g/e M[CH1,8O0,5N0,2P0,09S0,005 ] =12+1,8+16x0,5+14x0,2+31x0,09 +32x0,005=27,55/c-mool.Yxs=0,6 g/g; Yxs=x/ss=x/Yxs mglc =200g/e 0,6=333,3 g/e; nx= 200c mool/ex 27,55=7,26 cmool/e; M(C6H1206)=180g/mol=30 g/c-mool; nglc= 333,3 g x c-mool/e x 30g= 11,11 c-mool/e; Cglc=200g g mol/ e 0,6 g 180 g=1,85 mol/e= 1,85M. Lämmastikuallikas NaNO3 M[NaNo3]= 23+14+3x16= 85g/mol; m NaNO3 =7,26c-mool x 0,2 mol x 85 g/e x c-mool x mol= 123,4 g/e NaNO3 Fosforiallikas KH2PO4 CKH2PO4= 7,26 c-mool x 0,09 mol/ ex c-mool= 0,653 mol/e= 0,653 M KH2PO4 . Väävliallikas Na2SO4 M= [Na2SO4]= 2 x23+32+4x16=142g/mol; mNa2SO4=7,26 c-mool x 0,005 mol 142g/ e x c-moolx mol=5,15 g/e Na2SO4
+ 2- Ag2S hõbe(I)sulfiid 3+ 2- Fe2(CO3) raud(III)karbonaat 2+ 2- Mo2(SO4)2 molübiidium(II)sulfaat 3+ - Alumiiniumnitraat AlNO3 +4 2- Vanaadium(IV)sulfaat V2(SO4)4 2 +2 2- Nikkel(II)karbonaat Ni2(CO3)2 +3 2- Koobalt(III)fosfaat CO2(PO4)3 VESINIKSOOLAD. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat K2HPO4 - kaaliumfosfaat
Seetõttu on usaldusväärsem arvutada fosforhappe kontsentratsioon kasutades tiitrimist. Tiitrimisel KOH lahusega peaks teoreetiliselt tiitrimiskõveral olema kolm potentsiaalihüpet vastavalt igale dissotsiatsiooniastmele. Kuna tiitrimisel esineb tugev lahjenemine ja kolmas dissotsiatsiooniaste on väga väike, siis tavaliselt esineb kõveral vaid kaks hüpet. Praktikas kasutatakse tiitrimist esimese lõpp-punkti määramisega H3PO4 + KOH = KH2PO4 + H2O Töö käik. Määratakse kontsentreeritud fosforhappe kontsentratsioon. Selleks tuleb lahjendada fosforhapet 100 korda. (Võtta 2,5 cm3 konts. fosforhapet ja viia 250 cm3 mõõtekolbi, mis täidetakse selle järel dest. veega mõõtjooneni.) Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse korralikult lahus segamini. Kolvist pipeteeritakse 150 cm3 keeduklaasi ühemahupipetiga 25,00 cm3 lahjendatud fosforhappe lahust ja lisatakse mõõtesilindriga 25 cm3 vett
kontsentratsiooniga (Beeri seadus) NB! Praktiline kasutamine - kvantitatiivne analüüs - lai kasutusvaldkond o kiirgust neelavate ühendite analüüs o ühendid, mis neelavad kiirgust pärast sobiva reaktsiooni kulgemist - standardlahusega kalibreerimislahuse koostamine - sobiva filtri valik, lainepikkuse valik Fosfori analüüs Fosfaatioonide kontsentratsiooni määramine - mõõdetakse lainelikkusel 880 nm - standardlahused KH2PO4 lahusest - määramispiir? Määramispiirkond? Sõltuvus küvetist? Ammooniumlämmastiku määramine - Nessleri meetod - Fenolaatmeetod Nitraatlämmastiku analüüs - salitsülaatmeetod - redutseerimisega Cd-kolonnis Kjeldahl lämmastiku analüüs - keetmine väävelhappega Keemilise mõõtmise väärtus 07/10/2009 Mõõtemääramatus mõõtmistulmustega seotud parameeter, mis annab piirud, kus
Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ...... Leelised vees lahustuvad hüdroksiidid Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 .... Ia ja enamus IIa rühma metallidest Lihtsoolad : NaCl, K2SO4 , (NH4)3PO4 annavad leeliseid nemad on ka tugevad Vesiniksoolad NaHCO3 , Ca(HCO3)2, KH2PO4 alused Hüdroksiidsoolad Cu2CO3(OH)2 e CuCO3*Cu(OH)2 Vees praktiliselt mittelahustuvad on kõik Kaksiksoolad AlK(SO4)2 ülejäänud hüdroksiidid. Nemad on ka
Millised soolad võiksid tekkida fosforhappest? H O O K P O O H H K H3PO4 K OK OK O O OK P O P P O O O H OK KO OK H H KH2PO4 K2HPO4 K3PO4 Simulatsioon vee karedusest http://www.absorblearning.com/media/attachment.action?quick=v1&att=2224 Materjalid Pildid: Office online ja http://commons.wikimedia.org Videod: www.youtube.com
omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE
2 Li + H2CO3 Li2CO3 + H2 21.Metall + sool aktiivsema metalli sool + vähem aktiivsem metall Zn + SnSO4 ZnSO4 + Sn Cu + Pb(NO3)2 reaktsiooni ei toimu 22.Aktiivne metall + sool (+ vesi) aktiivse metalli sool + vähem aktiivse metalli alus + vesinik Ba + FeSO4 + H2O BaSO4 + Fe(OH)2 + H2 ehk Ba + H2O Ba(OH)2 + H2 Ba(OH)2 + FeSO4 BaSO4 + Fe(OH)2 Vesiniksoolad: H3PO4 H2SO4 - KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat KHSO4 kaaliumvesiniksulfiid 2- 2- K2HPO4 kaaliumvesinikfosfaat K2SO4 kaaliumsulfiid 3- K3PO4 kaaliumfosfaat REAKTSIOONI KIIRUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Na + HCl NaCl + H2 kiire reaktsioon Al + HCl AlCl3 + H2 aeglasem reaktsioon Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Mida kontsentreeritum on aine, seda kiiremini reaktsioon toimub. Ained
+ - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed? Kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, kas hape on tugev või nõrk? 4.2 Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: H2CO3, Al2(SO4)3, KOH, HCl, Na2CO3, KH2PO4, H2S, Ba(OH)2 4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4
ZnO+2HCl ZnCl2+H2O ; EA kJ/mol. ZnO+KOH+ H2O K[Zn(OH)3] SO3+Ca(OH)2 CaSO4+H2O . (.15). - CaO+H2SO4CaSO4+H2O - . - : . : -(K2SO4,AlCl3,NaBr) . -(NaHSO4,K2HPO4,KH2PO4) 37. - : -(Al(OH)Cl2, Al(OH)2Cl) NaCl 10 250 . - , () , (NaKCO3,KAl(SO4)2,Na2NH4PO4) p1 p2 - C%=1%+(2% - 1%)/(p2-p1)*(p-p1) . C=m(NaCl)/m(-)*100% m(-)= p*V. : m (NaCl) =C*p*V/100 NaCl -
Spektrofotomeetrite skeeme: Rakendusi o Fosfaatioonide (PO43-) kontsentratsiooni määramine Proovile lisatakse ammooniummolübdaadi (NH4)6Mo7O24 × 4H2O kaaliumantimontartraadi K(SbO)C4H6O6 askorbiinhappe lahus PO43- H3[P(Mo3O13)4] + askorbiinhape molübdeensinine Mõõdetakse lainepikkusel 880 nm, standardlahused valmistatakse KH2PO4 lahusest. Võimalikud segavad mõjud Happelises keskkonnas võivad lahustunud fosfororgaanilised ühendid ja kolloidselt seotud fosfaadid laguneda lahustunud fosfaatideks põhjustades tulemuse ülehindamist. o Üldfosfori määramine Lisatakse K2S2O8 happeline lahus, keedetakse. Seejärel määratakse fosfaatioonide kontsentratsioon. o Ammooniumlämmastiku määramine · Nessleri meetod (20µg/l-5mg/l NH4-N) 2HgI42- + 2NH3 NH2Hg2I3 + NH4I + 4I-
CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O KCr(SO4)2*12H2O Struktuurvlemid HON=O Al(NO3)3 O HNO3 Al H O N = O HON=O O HON=O O
55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid.. · Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g) · Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega. · Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega: KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq) · Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. · Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees. · Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate. · Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
tulemusena muutub lahus aluselisemaks. Enamikel taimedel ei too aluselise keskkond neg. muutuseid toitumises esile, aga siiski peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt NaNO3, Ca(NO3)2, KNO3 4. Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt katioone ja mille tulemusena muutub lahus happelisemaks. Peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt KCl, KH2PO4, MgSO4 5. Milleks on taimedele vajalik boor Osaleb rakuseina struktuuri stabiliseerimises 6. Miks vajavad taimed kloori ioone On PS II komponendid ja reguleerivad osmootset tasakaalu. 7. Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid Vaegushaigus taime välistunnustes ilmnevad kõrvalekalded normist, kui on ühe või teise toitelemendi defitsiit. Vaegussümptom oleneb sellest, milline on defitsiitse elemendi funktsioon taimes
gaasilises ja vedelas olekus on suhteliselt passiivne. H2+Cl22HCl. Kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega, kuid võimalik on ka rahulik põlemine. NaCl+H2SO4NaHSO4+HCl/ NaCl+NaSO4Na2SO4+HCl/ 4NaCl+2SO2+O2+2H2O2Na2SO4+4HCl. PCl5+4H2OH3PO4+5HCl. Broom- vesinikbromiid on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas. 2P+3Br2+6H2O2H3PO3+6HBr/ H2S+Br22HBr+S/ C10H8+Br2C10H7Br+HBr/ KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq). Jood- värvitu, terava lõhnaga, niiskes õhus ,,suitsev" gaas, lahustub vees ülihästi, sööbiv vedelik ja tugev hape, laguneb valguse ja õhu toimel ning on tugev redutseerija. PI3+3H2OH3PO3+3HI/ PI5+4H2OH3PO4+5HI 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Metallide veevabasid halogeniide saadakse otsesel reaktsioonil elementide vahel: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) või metallioksiidide reageerimisel halogeeniga
annaabi.ee 
