Taimede areng (0)

C Kasv ja areng
Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine
antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti
periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt
Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem
Meristeem ehk algkude on diferentseerumata , pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude.

• Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM.
  
• Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt)
  

Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed
kambium – produtseerib sekundaarset floeemi ja ksüleemi
korgikambium e. fellogeen – produtseerib sekundaarset kattekude peridermi
Nimetage kolm peamist kudede tüüpi mis moodustuvad tipumeristeemidest
Kattekoed (protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist)
Nimetage peamised embrüogeneesi etapid
Viljastatud munarakk jaguneb ebavõrdselt apikaalseks ja basaalseks rakuks, mis on ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo endospermiga ja tagab toitainete liikumise endospermist embrüosse. Apikaalsest rakust areneb embrüo :
Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo
Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad
Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo
Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm
Mis on kallus ?
Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast ( juur , vars , leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile. Kasvuainete hulga ja omavaheliste proportsioonide muutmisel saab kallusest indutseerida ka pealmaaosade ning juurte tekke, nii et moodustuks terviklik taim. Õigete ainetega on võimalik kalluserakke veenda ka selles, et nad on viljastatud munarakud ja siis hakkab toimuma embrüogenees .
Mis on kalloos?
Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer)
Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises

• Koleoptüül on kilejas idupunga ümbritsev moodustis (kaitseb teda, kui idanemisel läbi mulla tungib)
  
• Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa
  
• kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks
  

Võrse tipumeristeemi ehitus
SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest:
- pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist . Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine
- sisemine rakkude mass moodustab korpuse – rakkude jagunemine nii peri -, antiklinaarselt kui transversaalselt.
Jaotatakse diferentseerumise alusel:
1)Keskmine osa (CZ- central zone) – sisaldab nii korpuse kui tuunikarakke + tüvirakke. rakud jagunevad harva
2)Perifeerne osa (PZ) – ringina ümber tuunika, sisaldades nii tuunika kui korpuse rakke, rakud jagunevad tihti. PZ äärel tekivad organite algmed
3)Kesmise osa all paiknev piirkond (Rib meristeem) – produtseerib juhtkoed
SAM on väga dünaamiline struktuur: ehitus säilib taime vegetatiivse kasvu jooksul muutumatuna, kuid üksikute rakkude positsioon ja diferentseeeritus muutub ajas. Kõige noormead rakud on meristeemi tipus
Millised muutused võrse tipumeristeemi ehituses toimuvad geenide STM ( shoot meristem less) ja CLAVATA muteerumisel

• STM on vajalik tsentraalsete meristemaatiliste rakkude (CZ) säilitamiseks ja taastootmiseks – muteerumisel ilmselt meristeem kaob
  
• CLAVATA soodustab rakkude diferentseerumist organite algmeteks, kui geen muteerunud, muutub meristeem suureks
  

Mis funktsioon on geenidel KNAT ja KNOTTED vastavalt müürloogas ja maisis. Millises taime piirkonnas nad ekspresseeruvad? Mis toimub nende ekspresseerumisel piirkondades kus nad normaalselt ei avaldu.
-Geenidel on oluline roll meristeemide püsimisel.Tipumeristeemide tsntraalsete meristemaatiliste rakkude säilitamiseks ja taastootmiseks – tagavad rakutsükli säilimise ning rakkude uuenemise.
-Diferentseerunud rakkudes on nende ekspressioon pärsitud, nad ekspresseeruvad näiteks võrse tipumeristeemis.
-Kui ekspresseerida neid geene kunstlikult nt lehtedes, moodustavad nad lehtede pinnal meristemaatiliste rakkude kuhjasid.
Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni)
1) Rubisco väikesubühik 2)LHC teatud valgu 3) nitraadireduktaas
Millised iseärasused on valgusega reguleeritavate geenide regulaatorpiirkondadel
Regulaatorpiirkondades on geeni kodeerivas osas 5’ pool cis-elemendid, millest sõltub valguse toime: kui need piirkonnad eemaldada, siis valgustundlikkus kaob ja vastupidi. Cis-elemendid võivad olla nii positiivse kui negatiivse toimega; ühes regulaatoralas on mitmeid erinevaid valgustundlikke cis-elemente – üksik cis-element ei muuda geeni valgusega reguleeritavaks, vähemalt 2 peab olema. Kuna enamik nendest cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides, siis järelikult on geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks oluline ka kontekst: millises ümbruses ja milliste teiste elementidega nad esinevad. Cis-elementidega seostuvad mitmed erinevad trans- faktorid
Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi
Muutustes osalevad paljud geenid , mis tagavad õitsemist indutseerivate signaalide vastuvõtu , modifitseerimise ja vastureaktsiooni. Kõik osalevad geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ja sisaldavad MADS box piirkonda.
Näiteks:
CONSTANS(CO) – tagab taimede õigeaegse õitsemise, kodeerib ZN-sõrme tüüpi transkriptsioonifaktorei ning ekspresseerub pika päeva tingimustes, mis soodustab intensiivsemat õitsemist. (mutandid õitsevad hilja )
LFY, AP1ja CAL on geenid, mis identifitseerivad õiemeristeemi. Vastutavad õiemeristeemi ehituse, õieosade morfoloogia ja paigutuse eest
LFY ja AP1 ekspresseeruvad enne kui õieosade algmed moodustuvad
LFY – mutandid roheliste õitega tupp-ja viljalehtede sartnaste moodustistega
AP1ja AP2 võimendavad LFY fenotüüpi
CAL ja AP1 mutandid koos põhjustavad suurema õiemeristeemi tekke
Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas ( Arabidopsis )
Õietekke ABC hüpotees :
õieosade teke ja paigutus on kolme geeni A, B, C kontrolli all. Geenid kontrollivad moodustuva õie kolme piirkonda, mis osaliselt kattuvad.
Mudeli eeldused: 1) homebox geenide produktide kombinatsioon igas neljas õieosade ringis määrab õieosa iseloomu 2) A ja C toimivad antagonistlikult
Tupplehtede tekke määrab A, kroonlehed A+B, tolmukad B+C, viljalehed C,
Müürloogis vastavad geenid:
A: APETALA2 (AP2)
B: PISTILLATA (PI)
APETALA 3 (AP3)
C: AGAMOUS (AG)
Milliste mutatsioonide baasil on õie tekke ABC mudel konstrueeritud? Millisesse geenide rühma sellelaadseid mutatsioone võimaldavad geenid kuuluvad?
Selle põhjal, et müürloogis annavad vastavate geenide mutatsioonid sellise tulemuse:
AGAMOUS (AG) – kroonlehed asendavad tolmukad, viljalehed asendab teine AG õis: muster tupplehed -kroonlehed-kroonlehed kordub mitu korda.
APETALA2 (AP2) – viljalehed asendavad tupplehed, tolmukad asendavad kroonlehed
PISTILLATA (PI) – tupplehed asendavad kroonlehed, viljalehed asendavad tolmukad
APETALA 3 (AP3) – sama, mis PI
Kirjutage Lockharti valem (kasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused
ΔV/ Δt*V = Lm/(L+m) * (π -Y)
ΔV/ Δt*V – relatiivne kasvukiirus
ΔV/ Δt – ruumala suurenemine ajaühikus
L – relatiivne hüdrauliline juhtivus [s-1MPa-1]
m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1}
π – rakulahuse osmootne rõhk
Y – turgorrõhk
Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest
Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm.
Nimetage peamised primaar - ja sekundaarseina erinevused

• Primaarsein on kõigil rakkudel
  
• Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes)
  

primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu
sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud.

• Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt
  

Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule.
Kõrrelistel on selline rakusein

• Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem
  
• Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%)
  
• ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult glükuronoarabinoksülaanid (GAX), mitte ksüloglükaanid (XyG), nagu enamikes taimedes.
  
• Teistel taimedel on fenoolseid ühendeid pigem sekundaarses rakuseinas, kommeniliinsetel on neid ka primaarses palju.
  
• Esineb vähe struktuurseid valke, kuid on rohkelt kaneelhappe derivaate
  
• Kommeniliinilistel, kelle rakuseinas on ristseoselised glükaanid peamiselt GAX, on veinvuskasvus suurim tähtsus ekspansiinidel. Teistel taimedel, kus on XyG, on ekspansiini vähem ja venivuskasvus on olulisim XET ensüümide aktiivsus. Üleüldiselt lagundavad mõlemad ensüümid (ekspansiin ja XET) tselluloosi sidemeid
  

Kuidas määrab tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas rakkude venivuskasvu suuna
Kui fibrillid paiknevad rakuseinas korrapäratult, on kasv kõigis suundades võrne – ekspansioon . Kui fibrillid on korrapäraselt, siis toimub elongatsioon risti fibrillide asetusega.
Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas?

• Tselluloosi süntees toimub raku plasmamembraanis tselluloosi süntaasi kompleksides, mis moodustavad rosette
  
• Ensüümkompleks koosneb kuuest subühikust, iga subühik koosneb omakorda kuuest tselluloosi süntaasist, seega 6*6 --> 36 ahelaline on üks ensüümkompleksist väljuv tselluloosi mikrofibrill .
  
• Tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas määrab mikrotorukeste paiknemine rakuseina all --> fibrillid asetuvad paralleelselt mikrotorukestega (seljuures on fibrillid risti raku kasvusuunaga)
  

Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees
Golgi kompleksis
Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid . Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises. Kus toimub monomeeride polümeriseerumine

• Peamised monomeerid: p-kumarüülalkohol, koniferüülalkohol ja sinapüülalkohol.
  
• Kõigis monomeerides: hüdroksüülrühm , benseenituum, metoksüülrühm (-OCH3)
  
• Polümerisatsioon toimub rakuseinas
  

Milline on pektiinainete koostis. Milline on pektiinainete tähtsus rakuseinas?
Pektiinained koosnevad galakturoonhapet sisaltavatest heterogeensetest hargneva ahelaga polümeeridest, karboksüülrühmad on seotud ristsidemetega Ca2+ kaudu.
Pektiinained määravad rakuseina pooride suuruse, oma heterogeense ja liigispetsiifilise koostisega on nad olulised näiteks sümbiontsete suhete määramisel ( rakk - rakk äratundmine), annavad rakuseintele tugevust (Ca-sidumisega)
Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha?
See, kuhu mikrotorukesed enne raku mitoosi plasmamembraani alla rivistuvad – ehk kuhu tekib profaasi eelne riba.
Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust
1) Seostumine tsükliinidega ehk väikeste regulaatorvalkudega, mis määravad CDK substraatse spetsiifilisuse ja paiknemise rakus
2) teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüleerimine/defosforüleerimine (CAK kinaasid fosforüleerivad)
3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi)
Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis.
Sahharoos , auksiinid ja tsütokiniinid indutseerivad tsüklit, abtsiishape (ABA)
Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi
Kui taim saab valgust:
1) hüpokotüüli (pikaks veinud vars) kasvu pärssimine
2) etioplastide kloroplastideks muutumine
3) klorofülli süntees à roheliseks värvumine
4) apikaalse kõverdumise kadumine
Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid
Proplastiid on diferentseerumata plastiid meristeemrakkudes ning areneb vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Proplastiid võib minna üle kõikideks erinevateks plastiidideks.
Etioplast on juba diferentseerunud plastiid, saab minna üle vaid kloroplastiks. Tekib, kui kloroplast , ei saa valgust. Etioplastides on prolamellaarkehad, mis kannavad klorofülli prekursoreid (proklorofüll).
Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks
Punane valgus (650-680nm), mille retseptoriks on Fütokroom PhyA. Ka krüptogeen, mis reageerib sinisele valgusele aitab de-etiolatsiooni signaalrada käivitada
Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks?
Kui signaal algab fütokroomidest, siis edasine ahel sisaldab G valke (kloroplastide areng, antotsüaniidide süntees, mitmete valgusega reguleeritud geenide ekspressioon), Ca-kalmoduliini (soodustab kloroplastide arengut), cGMP-d (aktiveerib antotsüaniidide sünteesi toimumiseks vajaliku kompleksi).
Milline on pimedas kasvanud DET ja COP1 geenide mutatsioonidega taimede idandite välimus. Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis
DET ja COP geenide mutanidid omavad pimedas kasvades väliskuju , mis on omane valges kasvanud taimedele, ilma mutatsioonideta, normaalsed idandid ei alusta fotomorfogeneesi pimedas, sest DET ja COP ülesandeks on see blokeerida, et taim ei panustaks ilma asjata sinna, kuhu valguse käes kasvades.
Milline on valguses kasvanud HY5 geeni mutatsiooniga taimede idandite välimus. Milline on selle geeni ülesanne fotomorfogeneesis?

• HY5 mutantidel, kes on kasvanud valguse käes, on selline väliskuju, nagu taimedel, kui nad on kasvanud pimeduses.
  
• HY5 on põhiline fotomorfogeneesi regulaator , olles transkriptsioonifaktoriks valgussõltuvatele geenidele
  

Millist valgust neelab fütokroom ja mis on valgust absorbeerivaks struktuuriks fütokroomi molekulis
Neelab punast ja kaugpunast valgust. Valgust absorbeerivaks struktuuriks on kromatofoor , täpsemalt avatud ahelaga tetrapürrool.
Kuidas toimub fütokroomi vahendusel varju vältimise reaktsioon ?
Fütokroom tagab teiste taimede võra all olevate taimede kiirema kasvu ja seeläbi jõudmise varjust valguse kätte:
Varjus on rohkem kaugpunast valgust kui punast valgust, kuna viimane on varjavate taimede poolt fotosünteesiks ära neelatud. Taimedel on pigment fütokroom, mis eksisteerib kahes vormis: punases (Pr), mis soodustab taimede kasvu, ja kaugpunases (Pfr), mis pärsib taimede kasvu. Mida suurem on kaugpunase kiirguse osa valguses, seda väiksem on Pfr osa summaarses fütokroomi koguses (Pr+Pfr) -- > seeläbi on ka seda väiksem Pfr kasvu pärssiv toime ja taim saab kiiremini varjust välja kasvada
Mille poolest erinevad kvalitatiivsed (absoluutsed) ja kvantitatiivsed (fakultatiivsed) lühipäevataimed
Kvalitatiivsetel lühipäevataimedel on õitsemiseks absoluutselt vajalik lühike fotoperiood. Kvantitatiivsed lühipäevataimed õitsevad nii pikkade kui lühikeste fotoperioodide korral, kuid lühikese fotoperioodi korral on efekt ( õitsemine ) parem.
Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet ( Beta vulgaris ), soja (Glycine max)
Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes

• de-etiolatsioon(viib läbi PhyA- fütokroom A)
  
• varju vältimise reaktsioon(kaugpunane valgus soodustab)
  
• tsirkadiaansetes reaktsioonides – lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks (kaugpunane soodustab lehtede avanemist,
  
• seemnete idanemine (punane valgus soodustab)
  
• päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg
  

Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes.
Varju vältimise reaktsioon, õhulõhede avanemine, fototropism , de-etiolatsiooni teatud reaktsioonid.
Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis
Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2)
Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda?
Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama.
Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees?
Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita.
Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ?
Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH- tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku basaalses piirkonnas. Kui auksiin on rakkudes kuhjunud, siis eksporditakse ta (kandjavalkudega) antipordis prootonitega.
Miks toimub auksiini ’lõksu püüdmine ’ taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH-ga ).
Apoplasti pH on ~6, auksiini pK 4,75, see viib selleni, et apoplastis on IAA karboksüülrühm protoneeritud = dissotseerumata kujul. Dissotseerumata kujul on auksiin membraane läbiv. Tsütoplasmas on aga aluseline pH ning seal on auksiin dissotseeritud → auksiin ei läbi enam vabalt membraane. St auksiin kuhjub rakkudes (antiport prootonitega ja saab sealt välja).
Auksiin soodustab rakkude venivuskasvu. Millist Lockharti võrrandi komponenti auksiin mõjutab ja kuidas?
Auksiin mõjutab raku seinte plastilisuse komponenti.
IAA aktiveerib H+-ATPaasi → väliskeskkond hapustub → aktiveeruvad rakuseina hüdrolüütilised komponendid (pH optimum on happelises keskk ) → muutub rakuseina struktuur. Üheks hüdrolüütiliseks ensüümiks, mis niimoodi aktiveeritakse on XET, mis lagundab ristseoseliste glükaanide glükosiidsidemeid ning seeläbi muutub rakusein plastilisemaks.
ΔV/ Δt*V = Lm/(L+m) * (π -Y)
Valemist lähtub, et relatiivne kasvukiirus sõltub relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust ja turgorrõhust ning rakuseinte plastilisusest.
Statoliidid on tärkliseterad, statotsüüdid on tärkliseterasid sisaldavad rakud juurekübaras (amüloplastid)
Mis on apikaalne domineerimine
Tipupunga inhibeeriv toime külgpungade arenemisele.
Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes
Põhiliselt trüptofaaniga, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditega.
Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel
Giberelliinid kuuluvad lipiidsete biomolekulide rühma kuna on terpeenid (täpsemalt siis diterpeenid). Terpeenid koosnevad isopreeni jääkidest ning giberelliinides on neid kokku 4→ kokku 20C aatomit. Ka sünteesi alusel kuuluvad GA ditrerpeenide hulka. Nimelt di-, mono - ja tetraterpneenide süntees toimub kloroplastides ja sünteesi rada erinev tsütoplasmas sünteesitavate terpeenide sünteesist.
Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad
Kõrrelised , kapsataimed
Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime
Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid on leitud seemnetes embrüogeneesi perioodil.
Seemnete idanemist soodustavad amülaaside sekreteerimise aktiveerimise tõttu. Amülaaside ekspressiooni indutseerib transkriptsioonifaktori GA-MYB seondumine amülaasi geeni promootorpiirkonna cis faktoriga. Seemnekesta all (endospermi välimises kihis) toimub giberelliinide süntees.
Milliste geenide ekspressiooni giberelliinid soodustavad
Giberelliinid aktiveerivad a(alfa) ja b(beta) amülaaside geenide ekspressiooni aleuroonkihis
Nimetage taimedes esinevaid tsütokiniine
Zeatiin, adeniin
Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse
Tsütokiniini füsioloogiline toime
a) rakkude jagunemise stimuleerija.
b) soodustab kallusel võrsete teket (vs auksiin soodustab juurte teket).
c) aeglustab vananemist (toitaineid liiguvad pritsitud piirkonda)
d) soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu.
e) vähendavad apikaalset domineerimist.
Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid
Etüleeni biosünteesirada.
Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Seda sünteesitakse metioniinist, millega peab seostuma ATP. Tekib S-adenosüülmetioniin. Oluliseks ensüümiks on ACC süntaas, mis saadud produktist sünteesib ACC, mis omakorda oksüdaaside toimel muudetakse etüleeniks. Pärssivaks kohaks võib olla ACC süntaasi geeniperekondade mitte ekspresseerumine.
Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti
Milliste geenide ekspresseerumine etüleeni toimel aktiveerub
ACC süntaasi, ACC oksüdaasi
Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid
Etüleen kiirendab viljade valmimist ja lehtede vananemist ning nende maha langemist. Taime apikaalne kasv on pärsitud, lateraalne kasv soodustatud. Idandite tipud kõverdunud. Peatab osadel taimedel puhkeseisundi ja soodustab seemnete, mugulate idanemist.
Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust
Otsene biosüntees – üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesi vaheproduktile isopenetenüülpürofosfaadile (IPP) lisatakse täienadavalt 2 isopreeni jääki prenüültransferaasi vahendusel.
Kaudne biosüntees – ABA tekib terpenoidide lagundamisel kloroplastides ja kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes. Vaheproduktiks on kasvu pärssiva toimega ühend ksantoksiin.
Loetlege ABA füsioloogilisi toimeid
Üldiselt osaleb paljudes stressiga seotud vastureaktsioonides ja vananemise nähtuses. Õhulõhede sulgemine, seemnete enneaegse idanemise pärssimine, pungade õitsemise pärssimine valel, kuid soodsal ajal (nt sooja sügisilmaga), venivuskasvupärssimine.
Kuidas mõjub ABA seemnete idanemisele ja miks?
Pärsib seemnete enneaegset idanemist. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist GA toimel.