pika toru vee juhtimiseks) Ülesandeks on rikastada floeemivoolu ksüleemist pärit mineraalainete ja aminohapetega. Suurema diameetriga sooned kaviteeruvad kergemini kui peenemad torud. Traheed ja traheiidid on tugevasti puitunud. Oluline just alarõhu tingimustes Vee liikumise kohastumused: Trihoomide olemasolu + piirkiht lehe pinnal Toor-poorid on väiksemad sulgkile- poorid suuremad 10. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorrõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet ja turgorrõhk on null. Nt kõrgete puude korral ,kui osmootne rõhk on madal siis võib turgorrõhk minna negatiivseks. Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks 11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk .....atm.
Paljasseemnetaimedel ja sõnajalgtaimedel on ainult trahheiidid. Mõlema rakusisaldis on surnud ja rakuseinad tugevad (puitunud). Sekundaarseina paksendite järgi saab neid jagada: rõngas-, spiraal-, astmik ja soontrahhee/trahheiidid. Ei kollapseeru negatiivse rõhu tingimustes (paksuseinalised). Vee liikumisel esinev takistus väiksem (ei ole rakumembraani, sisaldis surnud). Trahheed on suurema diameetriga, vesi liigub veel kiiremini. 5. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk positiivne, null või negatiivne? 0 plasmolüüs, kui väliskeskkonnas on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem (veepotensiaal madalam) kui rakus. Vesi difundeerub rakust välja. Turgorrõhk on positiivne, kui taime rakus on vett, mis avaldab rakuseinale survet. Rakus on kõrgem ainete kontsentratsioon kui väliskeskkonnas. 6. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7
enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931 Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A. Haagen-Smith’i poolt. IAA süntees erinevates taimedes on erinev
1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris?
· Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid. Vesi, Mineraalained jagunevad makro ja mikro aineteks (Makro: N, S, P, Fe; Mikro: Si, B, Ca, Mn), Sahhariidid e. Süsivesikud (Glükoos, fruktoos, RNA, DNA, tselluloos, tärklis,
Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja putuktoitulistel taimedel (huulhein). Taimede elu rütmid: Tsirkaadne rütm aktiivsustsükkel ca 24-tunnise perioodiga. Fotoperiodism Taimede arengu sõltuvus valgus- ja pimedusperioodi vahekorrast. Eristatakse lühipäeva- ja pikapäevataimi, vastavalt kuni 10-tunnise ja min. 14-tunnise valgus- perioodiga, ja päevapikkuse suhtes neutraalseid taimi. Seejuures on olulisem pimedus- perioodi pikkus. Taimsed hormoonid ehk fütohormoonid sünteesitakse taime erinevates rakkudes, mitte spetsiifilistes kudedes või organites. Auksiin: Indooli derivaat, Soodustab rakkude jagunemist ja venitust, Taime tipu ja juurte kasv, Esineb
Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot).
NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline Pea ja jalg Rakuseinas ca ja Si Näärmevedelik kõrvevedelik Kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate Kaitse ülesanne juurdemeelitamine haakekarvad (põldmadar, humal) näärmekarvad (tubakas, pelargoon) kattekarvad (nurmenukk, vägihein) kõrvekarvad (kõrvenõges) Kõrvekarvad - on taimede kohastumus kaitsmaks end rohusööjate eest. Taimed eritavad kõrvekarva kaudu metaanhapet ehk sipelghapet, histamiini ja serotoniini. oEmergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed oEhitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). oÜlesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2).
Kõik kommentaarid