Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises kloroplasti osas toimub valgusstaadium millises Calvini tsükkel?
  • Milliseid Calvini tsükli jaoks vajalikke aineid valgusreaktsioonides toodetakse?
  • Millise protsessiga algab fotosüntees?
  • Millised on valgusstaadiumi osad?
  • Miks on FSII valgustpüüdva kompleksiga seotud vett lagundav kompleks?
  • Millest koosneb FS II valgustpüüdev e antennikompleks?
  • Milline fotosüsteem on seotud ATP ja milline NADPH tootmisega?
  • Miks on vaja prootoneid läbi membraani stroomast luumenisse pumbata?
  • Kust saadakse energia prootonite luumenisse pumpamiseks?
  • Mis on ATPaasi ülesanne?
  • Kust tuleb molekulaarne hapnik mida me hingame?
  • Mis ensüüm seda reaktsiooni vahendab?
  • Millal RUBISCO karboksüleerib ja millal oksügeneerib?
  • Miks fotohingamine suureneb kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgevad?
  • Kuidas õhuniiskus mõjutab transpiratsiooni?
  • Millised on kolm tähtsat C4 põllukultuuri?
  • Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism?
  • Miks C4 mehhanism üldse välja arenes?
  • Kuidas C4 taimed on elimineerinud fotohingamise?
  • Miks C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni?
  • Millistes maakera piirkondades on levinud CAM fotosüntees?
  • Kus toimub CAM taimedel CO2 fikseerimine säilitamine ja kasutamine?
  • Kuidas maapinna temperatuur ja atmosfääri CO2 sisaldus seotud on?
  • Mis võimaldab õhulõhede reageerimist valgusele?
  • Mis põhjustab vee liikumist rakuvaheruumidest läbi õhulõhede atmosfääri?
  • Mis on vee kasutamise efektiivsus ja miks on see taimedele oluline?
  • Kuidas on omavahel seotus fotosüntees ja õhulõhede juhtivus?
  • Milline on seos õhulõhede suuruse ja tiheduse vahel?
  • Millised tegurid mõjutavad õhulõhede juhtivust ja millises suunas?
Taimede ökofüsioloogia kordamine
  • Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude , sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt : raku sein, tsütoplasma, kloroplastid , vakuool, kloroplasti osad – tülakoidid, graana, strooma .
  • Auto- ja heterotroofide vahe?
    Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine.
    Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas ). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest.
    Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide , hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess
    Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad).
    Heterotroofid aga on organismid, kes ei suuda ise toota eluks vajalikku orgaanilist ainet ja seega toituvad autotroofidest ja ka teistest heterotroofidest.
    Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid.
  • Kuidas on fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine seotud.(Fotosünteesi ja mitokondriaalse hingaminse võrrand, mis ained tekivad, milleks neid kasutatakse)
    Fotosünteesi võrrand 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2
    Mitokondriaalse hingamise võrrand C6H12O6 + O2 = CO2 +H2O +ATP
    Fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine on omavahel tihedalt seotud. Fotosünteesi tulemusena tekivad glükoos ja hapnik, mida läheb vaja hingamiseks. Hingamise tulemusena tekivad süsihappegaas, vesi ja ATP. Süsihappegaasi saavad taimed kasutada fotosünteesiks.
    ATP tekib peamiselt glükoosi põletamisel.Glükoosi lõppedes lagundatakse ka valke ja lipiide. Põletamiseks vajalik hapnik saadakse fotosünteesi jääkproduktina.
  • Millises kloroplasti osas toimub valgusstaadium , millises Calvini tsükkel?
    Valgusstaadium toimub tülakoidide membraanides. Calvini tsükkel e CO2 fikseerimine(glükoosi tegemine) toimub stroomas .
  • Milliseid Calvini tsükli jaoks vajalikke aineid valgusreaktsioonides toodetakse?
    Valgusreaktsioonides toodetakse ATPd ja NADPH2d.
  • Millise protsessiga algab fotosüntees?
    Fotosüntees algab fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse kvantide neeldumisega lehte. Käivitatakse valgusstaadium.
  • Millised on valgusstaadiumi osad?
    Valgusstaadiumi osad on:
    • fotosüsteem I ja II - elektron ergastatakse esmalt fotosüsteem II tsentriklorofüllist ja seejärel fotosüsteem I tsentri klorofüllist
    • elektrontranspordi ahel - koosneb elektrone liitvatest ( aktseptor ) ja loovutavatest ( doonor ) molekulidest e. kandjavalkudest(plastokinoon, plastotsüaniin, ferredoksiin).
    • Tsütokroom b6f kompleks – plastokinoon annab plastotsüaniinile elektroni, prootonid pumbatakse läbi selle kompleksi elektroni ülekandel vabanenud energia arvel luumenisse
    • Ensüümkompleks NADPH2 sünteesiks – ferredoksiin – NADP + reduktaas
    • ATP süntaas - ensüümkompleks ATP sünteesiks

  • Peaksite membraani valgusreaktsiooni osasid kujutaval joonisel ära tundma FS I ja FS II, vett lagundava kompleksi, elektrontranspordiahelaga seotud kandja valgud , ATPaasi, NADPH reduktaasi
    PS = FS
    Oxygen -evolving complex = vett lagundav kompleks
    Elektrontranspordiahelaga seotud kandja valgud on plastokinoon(plastoquinone), plastotsüaniin(plastocyanin) ja ferredoksiin(ferredoxin)
    ATPaas = ATP synthase
    FNR - ferredoksiin NADP+ reduktaas
  • Miks on FSII valgustpüüdva kompleksiga seotud vett lagundav kompleks?
    FS II valgustpüüdva kompleksiga on seotud vett lagundav kompleks, et asendada ergastatud elektron, mis liikus edasi plastokinooni ja saada ATP sünteesiks vajalik H+
  • Millest koosneb FS II valgustpüüdev e. antennikompleks?
    FS II koosneb veet lagundavast kompleksist ja tsentriklorofüllist.
  • Mis funktsioon on tsentriklorofüllil. Millise lainepikkusega kvandid lükkavad fotosünteesi valgusreaktsiooni käima?
    Tsentriklorofülli funktsioon on ergastada elektron ja anda see edasi plastokinoonile. Tsentriklorofülli ergastab punane kvant lainepikkusega 680 nm.
  • Milline fotosüsteem on seotud ATP ja milline NADPH tootmisega?
    Fotosüsteem I on seotud NADPH tootmisega ja fotosüsteem II ATP tootmisega.
  • Miks on vaja prootoneid läbi membraani stroomast luumenisse pumbata ?
    Prootoneid on vaja läbi membraani stroomast luumenisse pumbata, et toota ATPd
  • Kust saadakse energia prootonite luumenisse pumpamiseks?
    Selleks saadakse energia ergastunud elektroni liikumisel. Elektron liigub madalama energiaga plastokinoonile ja seejärel plastotsüaniinile, kuna kandja valkudel on madalam energia kui elektronil , vabaneb energiate vahe soojusena. Vabanenud energia arvelt saab teha tööd, et transportida prooton luumenisse.
  • Mis on ATPaasi ülesanne?
    ATPaasi(ensüüm) ülesanne on liita ADP-le kolmas fosfaatrühm e sünteesitakse ATPd
  • Peaksite teadma FS I ja FS II erinevusi.
    FS I
    FS II
    Lainepikkus
    Tsentriklorofüll neelab valgust lainepikkusel 700 nm
    Tsentriklorofüll neelab valgust lainepikkusel 680 nm
    Uus elektron
    Tsentriklorofüll saab kaotatud elektroni asemel uue elektroni FS II-st
    Tsentriklorofüll saab kaotatud elektroni asemel uue elektroni vett lagundavast kompleksis e veelt
    Tulemus
    Ergastunud elektron liigub otse NADP-le, mille tulemusena tekib NADPH
    Ergastatud elektroni energia arvel sünteesitakse ATPd
    Ergastatud elektroni energia arvel sünteesitakse ATPd – elektrontranspordi ahelas vabanenud energia arvel tõmmatakse prootonid luumenisse, et luumenis oleks prootonite kontsentratsioon tunduvalt suurem kui stroomas. Seejärel voolavad nad läbi ATP sünteesi, määda kontsentratsiooni gradienti, tagasi stroomasse. Vabaneva energia arvel liidab ensüüm ATPaas ADP-le kolmanda fosfaatrühma e sünteesitakse ATP.
  • Kust tuleb molekulaarne hapnik (mida me hingame)?
    Molekulaarne hapnik tekib fotosünteesi käigus vett lagundava kompleksi jääkproduktina.
  • Täitke lüngad.
    Calvini tsüklis toimub CO2st (mis ainest) glükoosi (mis aine) tootmine
  • Millise aine koosseisu (5 süsinikuline suhkur) CO2 (Calvini tsüklis) kõigepealt seotakse ja mis ensüüm seda reaktsiooni vahendab ?
    Kõigepealt seotakse CO2 suhkru ribuloos 1.5 bisfosfaadiga. Seda reaktsiooni vahendab RUBISCO (ribuloos 1.5 bisfosfaadi karboksülaas oksügenaas).
  • Millal RUBISCO karboksüleerib ja millal oksügeneerib?
    RUBISCO karboksüleerib, kui seob süsihappegaasi ja oksügeneerib, kui seab hapnikku.
  • Teate üldiselt mis on fotohingamine ja miks see taimede kasvu pidurdab. Miks fotohingamine on taime ressursside raiskamine?
    Fotohingamine on protsess, kus Rubisco seob süsihappegaasi asemel fotosünteesiks hapnikku. See toimub, kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus või mesofüllis langeb. Peamiselt siis kui taim sulgeb oma õhulõhed(hakkab kasutama kloroplastides olevat hapnikku). Fotohingamine pidurdab taimede kasvu, kuna raiskab ATPd ja NADPH2d. Lisaks sellele toodetakse vähem glükoosi ja teisi olulisi molekule, mis on taime kasvuks olulised.
  • Eristate C3, C4 ja CAM ehitusega mesofülli.
    C3 ehitusega mesofüll on tavaline. C4 lehtedel aga ümbritsevad juhtkimpu suured pärgrakud, mis on tihedalt täis suuri kloroplaste . CAM lehe mesofüll on väga tihedalt pakitud e neil puuduvad suured rakuvaheruumid.
  • Miks fotohingamine suureneb, kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgevad?
    Kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgeb, siis suureneb fotohingamine, kuna Rubisco hakkab süsihappegaasi asemel siduma kloroplastides leiduvat hapnikku. Kui õhulõhed on suletud ei saa taim õhust fotosünteesiks vajalikku süsihappegaasi.
  • Kuidas õhuniiskus mõjutab transpiratsiooni?
    Kui õhuniiskus on suurem, on transpiratsioon väiksem e taim kaotab vähem vett.
  • Millised on kolm tähtsat C4 põllukultuuri?
    Mais, suhkruroog ja sorgo
  • Millistes maakera piirkondades (vee kättesaadavuse seisukohast ) arenes välja C4 fotosünteesimehhanism?
    C4 fotosünteesimehhanism kujunes välja kuivemates piirkondades.
  • Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism ?
    Enne arenes välja C3 mehhanism.
  • Miks C4 mehhanism üldse välja arenes?
    C4 mehhanism arenes välja ajal, mil süsihappegaasi kontsentratsioon oli atmosfääris umbes poole väiksem kui tänapäeval ehk C4 mehhanism arenes välja vastuseks rasketele keskkonnatingimustele.
  • Kuidas C4 taimed on elimineerinud fotohingamise?
    C4 taimed on elimineerunud fotohingamise, kuna nad koguvad süsihappegaasi ehk taimes on kogu aeg süsihappegaasi ja RUBISCO ei võta seega CO2 asemel O2-te.
  • Miks C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni?
    C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni, kuna nad koguvad süsihappegaasi.
  • Teate mis osa C4 fotosünteesist toimub pärg- ja mis mesofülli rakkudes
    C4 taimed koguvad süsihappegaasi mesofülli rakkudesse. Fotosüntees aga toimub pärgrakkudes, mis on tihedalt kloroplaste täis.
  • Teate C3 ja C4 fotosünteesi põhilisi erinevusi.
    C3 taimed
    C4 taimed
    Pärgrakud
    Puuduvad
    Olemas
    Rubisco
    Rubisco on mesofülli rakkudes
    Rubisco on pärgrakkudes
    Fotohingamine
    Toimub
    Ei toimu
    Esimene stabiilne ühend
    3-süsinikuline 3fosfoglütseraat
    4-süsinikuline oksaalohape
  • Millistes maakera piirkondades on levinud CAM fotosüntees?
    CAM fotosüntees on levinud kõrbetes ja poolkõrbetes. CAM taimed on nt kaktused, ananassid, piimalilled.
  • Teate millised mesofülli rakkude organellid on hõlmatud CAM, C3 ja C4 fotosünteesi toimumisse.
    CAM fotosünteesi toimumisse on hõlmatud vakuoolid ja kloroplastid.
    C3 fotosünteesiga on seotud ainult kloroplastid.
    C4 fotosünteesis kogutakse süsihappegaasi mesofülli rakkudesse, aga fotosüntees toimub pärgrakkude kloroplastides.
  • Kus toimub CAM taimedel CO2 fikseerimine, säilitamine ja kasutamine?
    CO2 fikseerimine toimub mesofülli rakkude tsütoplasmas. Seda säilitatakse vakuoolides ja kasutatakse kloroplastides.
    CO2 fikseerimine toimub öösel tsütoplasmas. Fikseeritakse PEP karboksülaasi poolt PEP (kolme süsinikuline fosfoenoolpürovaat) koosseisu - tekib nelja süsinikuline ühend oksaaloatsetaat. Oksaalohape transporditakse vakuooli ning CO2 püsib öösel vakuoolis orgaanilise happe oksaalohappe koosseisus . Hommikul , kui valgeks läheb, siis hakatakse CO2-e kloroplastides toimuva Calvini tsükli jaoks vabastama
  • Teate seost taime fotosünteesi ja produktiivsuse vahel.
    Mida suurem on taime fotosüntees, seda suurem on ka produktiivsus.
    Adaptatsioon
  • Teate optimumkõveral näidata stressi piirkondi
  • Kui kõrge on atmosfääri CO2e kontsentratsioon (ppm- ides ). Kas ta on koguaeg sama kõrge olnud? Kuidas maapinna temperatuur ja atmosfääri CO2 sisaldus seotud on?
    Atmosfääri CO2-e kontsentratsioon on 400 ppm-i. Süsihappegaasi kontsentratsioon ei ole kogu aeg sama kõrge olnud. Atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsiooni tõustes tõuseb ka maapinna keskmine temperatuur.
  • Teate adaptatsiooni vorme ( evolutsiooniline , modulatiivne, modifikatiivne), et mille poolest nad erinevad ning oskate näiteid tuua. Tunnete ära erinevatele tingimustele kohastunud lehti.
    Evolutsiooniline adaptatsioon – pikaajaline ja pöördumatu, toimub põlvkondade vältel nt Eestis on hariliku haava leht pehme, õhuke, pole kaetud vahakihiga ja on lai leht. Seevastu Austraalias kasvava banksia leht on kõva, kaetud vahakihi e kutiikulaga ja kitsas leht
    Modifikaatiivne adaptatsioon – fenotüüpiline plastilisus , lühemaajaline ja pöörduv, nt kui leht areneb varjus , siis on tal õhem mesofüll ja madalam FS
    Modulatiivne adaptatsioon – pöörduv, toimub kiiresti ja kiiresti taastub ka algne olek nt Normaalses olekus on lehe rakkude (mesofülli) rakuseinad kloroplastidega vooderdatud, aga kui valguse intensiivsus mingil põhjusel liiga madalaks läheb- näiteks keset päeva muutub ülimalt pilviseks või tööstuspiirkondades on mõnikord väga tugev sudu ja aerosoolid ei lase valguskvante maale, siis positsioneeruvad kloroplastid ümber, see asetus võimaldab paremini kvante püüda. Seda nimetatakse kloroplastide liikumiseks ja see on ajutine. Kui pilved päikese eest ära lähevad, siis taastub normaalne olek.
    Küsimused õhulõhede kohta
    Läbi õhulõhede sisenevad taime hapnik ja süsihappegaas, mida kasutatakse mesofülli rakkudes fotosünteesil. Õhulõhede kaudu toimub vee väljumine taimest (transpiratsioon), samuti väljub hapnik, mis tekib fotosünteesil kõrvalproduktina.
    Õhulõhede juhtivus kirjeldab, süsihappegaasi sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes.
  • Mis võimaldab õhulõhede reageerimist valgusele ? (st. mis eristab neid teistest epidermi rakkudest?)
    Õhulõhed erinevad teistest epidermi rakkudest, kuna nendes on kloroplastid ja teised valgust neelavad molekulid.
  • Mis põhjustab vee liikumist rakuvaheruumidest läbi õhulõhede atmosfääri?
    Rakuvaheruumid on veeauruga küllastunud, aga veesisaldus atmosfääris on tihti madal, seetõttu liigub veeaur suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale e toimub transpiratsioon.
    Rakuvaheruumides lehe sees on suhteline niiskus u. 100%. Õhk väljaspool lehte ei ole veega küllastunud, sellest tulenevalt on lehe sisekeskkonna ja välise õhu vahel veeauru rõhu erinevus. See on üks peamisi põhjusi, miks vesi lehtedest atmosfääri liigub
  • Mis on piirkiht lehe pinnal ning mida see õhulõhede juhtivuse seisukohalt taimele tähendab?
    Piirkiht on gaasikiht lehe pinnal, mis vähendab transpiratsiooni. See tähendab, et taim kaotab õhulõhesi lahti hoides vähem vett kui piirkihi puudumisel.
  • Mis on vee kasutamise efektiivsus ja miks on see taimedele oluline?
    WUE (water use effciency) e vee kasutamise efektiivsus - kui palju kaotab taim veemolekule CO2 kohta (keskm. 200-250). See mõjutab õhulõhede avatust. Kui taim kaotab palju vett, siis on mõtekas õhulõhed sulgeda, aga kui veekadu on väike, on sobilik edasi fotosünteesida.
    Oluline säilitada tasakaal veekao ja CO2 sisenemise vahel
  • Seleta joonise põhjal kuidas on omavahel seotus fotosüntees ja õhulõhede juhtivus?
    Fotosünteesi intensiivsus sõltub tugevalt õhulõhede juhtivusest.
  • Milline on seos õhulõhede suuruse ja tiheduse vahel? Mida see taime seisukohalt tähendab?
    Mida väiksemad on õhulõhed, seda tihedamalt nad paiknevad. Mida tihedamalt on õhulõhesid, seda täpsem on regulatsioon . Lisaks sellele arvatakse, et väiksemad õhulõhed avanevad ja sulguvad kiiremini.
  • Millised tegurid mõjutavad õhulõhede juhtivust ja millises suunas?
    Õhulõhede juhtivust mõjutavad õhuniiskus, valgus, CO2 kontsentratsioon, veeauru rõhu defitsiit, mulla veesisaldus
    Kui õhuniiskus on väga madal, kahaneb õhulõhede juhtivus.
    Õhulõhed avanevad valges ja suhlguvad pimedas.
    Õhulõhede juhtivus väheneb, kui CO2 kontsentratsioon on suur.
    Õhulõhede juhtivus suureneb, kui CO2 kontsentratsioon on väike.
    Kui veeauru rõhu defitsiit on suur, siis õhulõhed sulguvad.
    Kui mulla veesisaldus on väike, kahaneb õhulõhede juhtivus
  • Nimeta õhulõhedega seotud kohastumusi, mis võimaldavad taimedel vett säilitada.
    C4 ja CAM taimed hoiavad õhulõhed ebasoodsate keskkonnatingimuste korral kinni ning avavad õhulõhed näiteks ainult öösel. Koguvad siis süsihappegaasi ja ei kaotab vett.
    Lisaks sellele võivad olla õhulõhed nt varjatult karvakestega kaetud kambrikestes, et vee kadu oleks väiksem.
  • Vasakule Paremale
    Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #1 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #2 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #3 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #4 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #5 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #6 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #7 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #8 Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 287932 Õppematerjali autor
    Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamisküsimuste vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    Taimede ökofüsioloogia kordamisküsimused
    7
    docx

    Taimede ökofüsioloogia kordamisküsimused

    Mis probleem C3 taimedel sellega kaasneb? ­ Fotosüntees langeb 46. Mis protsess toimub, kui RUBISCO seob CO2 ­ Calvini tsükkel ja mis toimub, kui RUBISCO seob hapnikku - fotohingamine? 47. Oskate eristada C3 ja C4 lehe anatoomiat. C4 Pärgrakkude vahel pole õhuruume - mesofülli rakud paiknevad tihedamalt kui C3 lehes 48. Mis on RUBISCO ja, mis on selle ensüümi ülesanne? Fikseerib CO2 ­e, liidab selle ribuloos 1,5 bisfosfaadile 49. Kuidas fotohingamine mõjutab taimede saagikust? - vähendab taimede saagikust 50. Miks C4 taimedes pole fotohingamine probleem? C4 fotosünteesi mehhanism on kujunenud fotohingamise vältimiseks- C4 taimedel pole fotohingamist, sest nad koguvad CO2-e mesofülli rakkudesse kokku ja O2 ei pääse löögile 51. Näidake fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse vahemik. Miks seda spektri piirkonda nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus? ­ sest kloroplastides sisalduvad pigmendid võtavad seda kiirgust häst vastu

    Biosüstemaatika
    Taimede fotosüntees
    9
    docx

    Taimede fotosüntees

    Päikese intensiivsus 2000 µm m-2 s-1 Mis on valgushingamine ja millise reaktsiooniga see algab? Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on valgusest sõltuv O2 neeldumine ja CO2 eraldumine. Gaasivahetuse poolest fotosünteesi vastandreaktsioon, mille käigus võib eralduda 30..50% assimileeritud CO2-st. Esimene reaktsioon on ribuloosbisfosfaasi seondumine O2-ga, tekib 3PGA (3C) ja fosfoglükonaat (2C) Mida mõistetakse taimede pimehingamisena Taimede pimehingamisena mõeldakse mitokondriaalset hingamisahelat, mis toimub nii pimedas kui valges. Nimetage fotorespiratsiooni toimumise piirkonnad rakus. Fotohingamises osalevad kloroplastid,peroksüsoomid ja mitokondrid. Kloroplast : siin algab ja lõpeb fotohingamine. Mitokonder : NAD taandamine. CO2 eraldumine. Millest sõltub valgushingamise intensiivsus Kuna Rubisco teatavasti seob nii CO2 kui O2, siis nende gaaside konsentratsioonide suhetest

    Bioloogia
    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
    21
    doc

    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

    pika toru vee juhtimiseks) Ülesandeks on rikastada floeemivoolu ksüleemist pärit mineraalainete ja aminohapetega. Suurema diameetriga sooned kaviteeruvad kergemini kui peenemad torud. Traheed ja traheiidid on tugevasti puitunud. Oluline just alarõhu tingimustes Vee liikumise kohastumused: Trihoomide olemasolu + piirkiht lehe pinnal Toor-poorid on väiksemad sulgkile- poorid suuremad 10. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorrõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet ja turgorrõhk on null. Nt kõrgete puude korral ,kui osmootne rõhk on madal siis võib turgorrõhk minna negatiivseks. Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks 11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ­ .... MPa ja osmootne rõhk .....atm.

    Bioloogia
    Taimefüsioloogia
    19
    docx

    Taimefüsioloogia

    Paljasseemnetaimedel ja sõnajalgtaimedel on ainult trahheiidid. Mõlema rakusisaldis on surnud ja rakuseinad tugevad (puitunud). Sekundaarseina paksendite järgi saab neid jagada: rõngas-, spiraal-, astmik ja soontrahhee/trahheiidid. Ei kollapseeru negatiivse rõhu tingimustes (paksuseinalised). Vee liikumisel esinev takistus väiksem (ei ole rakumembraani, sisaldis surnud). Trahheed on suurema diameetriga, vesi liigub veel kiiremini. 5. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk positiivne, null või negatiivne? 0 ­ plasmolüüs, kui väliskeskkonnas on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem (veepotensiaal madalam) kui rakus. Vesi difundeerub rakust välja. Turgorrõhk on positiivne, kui taime rakus on vett, mis avaldab rakuseinale survet. Rakus on kõrgem ainete kontsentratsioon kui väliskeskkonnas. 6. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ­ .... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7

    Bioloogia
    FOTOSÜNTEES
    58
    ppt

    FOTOSÜNTEES

    http://www.ebc.ee/kaitsmised/2008/kaitsmisele_tulevad_3_2_magistritood/Kristiina_La anemets.pdf Glükoosi molekulid liidetakse pikkadesse ahelatesse ja siis on see molekul juba tärklise molekul: glükoos … või tselluloosi molekul … või tselluloosi molekul Fotosünteesi erinevusi • Parasvöötme taimedel - õhulõhed öösel kinni… ? • Kõrbetaimedel – õhulõhed öösel lahti…? • Troopikataimed? Uuri C3, C4 ja CAM taimede erinevusi. Lisalugemine C3- taimed on paraskliimavöötme taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed avatud, öösel suletud. C4- taimed on taimed, mis on kohastunud kuumas kliimas, sulgevad õhulõhed, kui on liiga kuum ja ei võta seda fotosünteesiks otse õhust, vahendab RuBisCO. Neid ei kahjusta fotorespiratsioon. C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest

    Bioloogia
    Bioenergeetika eksam
    22
    docx

    Bioenergeetika eksam

    Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p  A  fs  mgh mis veel alla ei lange. Kineetilis

    biofüüsika
    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD
    32
    doc

    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

    kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd ­ tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj. mõisteti juurerõhu vajalikkust mahlavoolus. Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria ­ fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 ­ taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 ­ DNA struktuur. 1959 ­ ATP struktuur ja funktsioon. 1863 ­ hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad,

    Taime- ja loomafüsioloogia
    Fotosünteesi keemia-referaat
    18
    doc

    Fotosünteesi keemia (referaat)

    Seejärel toimub vee mõjul vaheühendi lagunemine kaheks 3-fosfoglütseerhappe molekuliks – vesi loovutab hüdroksüülrühma C3 karbonüülrühmale, moodustades deprotoneeritava gem-diooli, põhjustades C2-C3 sideme lagunemist. Antud reaktsioon on PCR tsüklile ainomane ning seda katalüüsiv ensüüm Rubisco esineb kõigis fotosünteesivates organismides ning on tõenäoliselt üks levinumaid valke maal, moodustades kuni 50% kõrgemate taimede lehtedes leiduvatest lahustuvatest valkudest. Teises PCR tsükli etapis fosforüleerib fosfoglütseraadi kinaas ATP abil 3PGA 1,3- difosfoglütseerhappeks, mis on tänu kahele happelisele anhüdriidsidemele aktiivsem. Seejärel asendab NADP glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas 1,3-difosfoglütseraadi fosfaatrühma H+ vastu, moodustades glütseeraldehüüd-3-fosfaadi (GAP). Vesinikuallikana kasutatakse valges NADP+, kuid pimedas kataboolse ATP sünteesi ajal NAD+

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun