Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused
Sisukord
Sisukord 1
1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused 2
2.EV Põhiseaduse eesmärgid 2
PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: 2
3.
Heaoluriik (
sotsiaalriik ) ja selle põhimõtted 4
Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja
elukvaliteet . 4
Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi: 4
Heaoluriigi tunnused
Catherine Jones Finer , 1999 5
4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised
dokumendid 6
5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle
tekkepõhjused 6
6.Mida mõistame sotsiaalse
sidususe /kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada. 7
7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi. 8
8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid 9
9.Sotsiaalpoliitika mudelid 9
10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel. 11
11.
Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused 12
Laste kohustused Lastekaitse seaduses: 13
12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) 13
Kohalike omavalitsuste abi: 14
shs §26 kohalikud
omavalitsused : 15
13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded
eakate teenuste arendamisel (SHS) 15
§ 27. Vanurite sotsiaalhoolekanne 15
14.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel 15
Riigi kohustused: 15
15.Lastele mõeldud sotsiaalteenused 16
16.Probleemid lastekaitsealase töö korraldamisel 16
Probleemid lastekaitse süsteemis 17
17.Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted 19
18.Eesti riigi
tööturupoliitika (programm 2011-2015) 20
19.Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste
elukvaliteedi parandamine (programm 2011-2015) 21
20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm) 21
21.Eesti
hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015) 23
1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused
Sotsiaalsed
probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna
tervikut , näiteks
vaesus , tööpuudus,
inimkaubandus , madal iive, alkoholism ja
narkomaania , kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid,
rahvastiku vananemine jpm.
Selle
üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on
fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema.
probleeme
põhjustab vaesus,abitus,
hälbivus (kas majanduslik, vaimne või
füüsiline)
Kaks
põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust:
inimeste
võimed ja oskused
inimeste
valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida)
2.EV Põhiseaduse eesmärgid
Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal
seisvad seadused,
Põhiseadus
annab
seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
Eesti
põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik
peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid
võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja
täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta.
PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:
Riik
ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende
kodanike eest, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tagama
nende äraelamise.
Eesti Vabariigi põhiseaduse
preambula sisaldab
riigivõimu alustalade kõrval ka viidet riigi
põhieesmärkidele
ja põhiülesannetele.
Nendeks on
õiglase ühiskonna rajamine,
sisemise ja välise rahu kaitse,
praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine ning
eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine.
Nii sisemise ja
välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede
ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina
sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse
preambulas.
Riiklikud eesmärgid
ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka
väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus
väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid:
loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5),
vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4),
erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3),
kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3),
ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2),
ülesande luua esindus , kaitse, riiklik süüdistus ja seaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses (§151).
Preambulas sätestab riikliku eesmärgina kõigepealt sisemise ja välise rahu kaitse. Kui mitte arvestada hädakaitset , on riik ainus, kes tohib legaalsel teel tarvitada
vägivalda. Vastutasuks on riik lepingu järgi kohustatud kaitsma oma kodanikke sise- ja välisvaenlaste vastu. Esimesel juhul ähvardab
oht nende üksikisikute poolt, kes ei pea kinni ühiskondlikust
lepingust ja kasutavad illegaalset vägivalda. Sellest riiklikust
eesmärgist võib tuletada riikliku korrakaitsefunktsiooni. Teisel
juhul ähvardab oht väljastpoolt riigipiire mõne võõrriigi poolt.
Sellest riiklikust eesmärgist tuleneb riigikaitsefunktsioon.
Kokkuvõttes on niisiis tegemist riigi esimeste ja peamiste
funktsioonidega tagada riigis kord ja pakkuda kaitset välisvaenlaste
vastu.
Preambula sama lõige
püstitab riigi ees teisegi eesmärgi – rajada riigikord , mis on
pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus
edus ja üldises kasus . Selle formuleeringuga on silmas peetud
kollektiivseid lähtekohti vastandina liberaalsetele
individualistlikele elementidele. 1992. aasta põhiseaduses on sel
sättel tihe seos preambula kolmandas lõikes sätestatud õigluse
ning põhiseaduse §-s 10 sätestatud sotsiaalse riigi põhimõttega.
Selle eesmärgi konkreetsemateks väljendusteks võib pidada veel
eelkõige põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt on perekond
rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskondliku alusena riigi kaitse
all, põhiseaduse § 28 lg 4, mille kohaselt on lasterikkad pered ja
puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all,
ning põhiseaduse § 37 lg-d 1, 2 ja 5, mis teevad riigile ülesandeks
tagada lastele hariduse kättesaadavus.
Viimane
eesmärk, Eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine,
lisati Põhiseaduse Assambleel alles töö lõppjärgus rahvalt laekunud ettepanekute alusel, Tegemist on uuendusega võrreldes
varasemate Eesti Vabariigi põhiseadustega. Eesmärgi kajastusteks ja
täpsustusteks põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6,
49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena,
õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda
riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele. Eesti Vabariigi põhiseadus teeb riigile
ülesandeks kaitsta eelkõige eesti keelt kui eesti kultuuri
säilimise üht peamist eeldust. Põhiseaduse § 36 lg 3 sätestab
iga eestlase Eestisse asumise õiguse. Ka seda sätet võib vaadelda
kui ühte rahvuse säilimise garantii peegeldust. Lisaks võib
rahvuse säilimise tagamise garantiidena vaadelda ka põhiseaduse §
27 lg-d 1 ja 4 ning § 28 lg 4, mis teevad riigile ülesandeks
hoolitseda sotsiaalsete tagatiste abil tulevaste põlvede esindajate
rohkuse eest.
Riiklike
eesmärkide ja ülesannete täitmine on eelkõige adresseeritud
seadusandjale. Tegemist on seadusandja kohustusega kujundada välja
ja sisustada efektiivsed vahendid vastavate eesmärkide
saavutamiseks. Riiklikest eesmärkidest ja ülesannetest ei tulene
siiski õiguslikud, vaid poliitilised kohustused. Seega on tegemist
pigem juhistega, mille täitmata jätmine toob kaasa parlamendi
poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke
ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada
ka põhiseaduslikkuse järelvalves kohtute poolt piiri tõmbamisel individuaalsete õiguste ja vabaduste ning avalike huvide vahele.
Tegemist on eelkõige abimeestega põhiseaduse ja teiste õigusaktide
tõlgendamisel, kuid vaatluse alla võib tulla ka eesmärgile risti
vastukäiva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamine.
3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted
Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt , et avaliku võimu ülesanne
on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise
toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi.
Seega
tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline
lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja
eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma
riigi abita .
Sotsiaalriigi
printsiibi väljenduseks on sotsiaalsed põhiõigused:
õigused,
mis aitavad kaasa , et inimväärikus oleks tagatud ka sotsiaalsete
riskide kui paratamatuse realiseerumisel (nt töökaotus, haigus)
Seega:sotsiaalsete
põhiõiguste tagamise eesmärgiks on kindlustada inimestele
inimväärikus ka sotsiaalsete riskide realiseerumisel
Allardt´i
heaolukontseptsioon 1975
Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste
rahuldamise tasemest:
omamine
- vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete
ressurssidega;
kuulumine
- vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega;
olemine
- vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad
seotust
ühiskonnaga.
Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet.
Elustandard
- sissetulek, eluase , töö, haridus ja tervis.
Elukvaliteet
sõltub:
1)
sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega,
sõpradega, naabritega
2)
eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja
võimalus vaba aja veetmiseks
Heaoluriigis
kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude
toime mahendamiseks:
1.indiviididele
ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende
varanduslikust seisust
2.suurendamaks
indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide
puhul
3.tagamaks
kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata
teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid
Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:
1.Residuaalne
mudel –(
Residuaalne.
(residual – jääk , ülejääv). Teenuseid, raha antakse vajaduse
järgi. (vajaduse kindlakstegemise objektiivsus)
1.toetused/teenused
(minimaalsed)
2.
vastavalt hädavajadusele (vaesustestid)
2.Ümberjaotav
(redistributiivne) mudel -
avalikud
ressursid suunatakse abivajajatele läbi maksu- ja
sotsiaaltoetuste süsteemi (töötu abiraha , puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetused)
3.Institutsionaalne
mudel –
riigi sekkumine hüvede pakkumisel – otsesed avaliku sektori
poolt pakutavad kaubad ja teenused ( tervishoid , haridus,
sotsiaaleluasemed jm.) Richard
Titmuss (1907-1973)
4.Sotsiaalse
arengu ideoloogia:
sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga
Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999
- efektiivne vabaturumajandus
- kodanikuõigused ( sõnavabadus , rahumeelsed protestiaktsioonid jms.);
- poliitilised õigused ( valimisõigus );
- sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks);
- arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus .
Riigi
osalus heoluriigi kujunemisel Paul
Spicker, 2000
- stabiilse majanduskasvu kindlustamine
- inimõiguste kaitsmine
- ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine)
I.
Mis on sotsiaalriigi põhimõte ja mida võib pidada selle
elementideks?
Sotsiaalriigi
põhimõtte eesmärgiks on tagada, et majandusareng, sealhulgas
konkurentsivõime edendamine oleks ühiskonna vajadusi arvestades
tasakaalustatud. Liberaalsemate käsitluste kohaselt võivad avaliku
võimu kandjad seejuures piirduda üksnes nende ühiskonna gruppide
toetamisega, kes turumajandusliku konkurentsi tingimustes oma eluga
üldse toime ei tule (nn vaestehoolekanne kodututele, töötutele).
Sotsiaalsemad käsitlused aga näevad avaliku võimu rolli enamas :
tagada tuleb inimväärne elatusstandard , mis võimaldab isikul
ühiskondlikust elust täiel määral osa võtta ning luua parimad
võimalused isiku eneseteostuseks.
Kuldsele
keskteele asudes võib leida, et sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks
on igal juhul luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid
võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja
täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta.
Sotsiaalriigi põhimõtte ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe
(ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine.
Mõelge
näiteks, millist tähendust omavad näiteks demokraatia põhimõtte
realiseerumise seisukohalt õigus haridusele ja õigus riigi abile
puuduse korral. Võib vast julgelt väita, et ilma hariduse ja
ellujäämiseks vajaliku miinimumita ei suuda kodanikud mõtestatud
viisil osa võtta ühiskondlikust debatist ega perioodiliselt
toimuvatest valimistest. Samuti nagu omandi vaba valdamise
põhimõttest ei saa rääkida ilma politsei ja tuletõrje
olemasoluta, on õigus elule ja tervisele, mis on omakorda kõikide
muude põhiõiguste teostamise eelduseks, kaitstud üksnes siis, kui
avalik võim loob toimiva kiirabi - ja tervishoiusüsteemi.
Esmalt
on avaliku võimu ülesandeks soodustada igati seda, et need isikud,
kes ise suudavad toime tulla, suudaksid ka edaspidi seda teha(1).
Teiseks tuleb aga luua võimalused toime tulema hakkamiseks neile
haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes seda ilma kõrvalise abita ei
suuda(2). Sellises kohustuses luua isikutele nende vajadustest lähtuvalt võrdsed võimalused toimetulekuks väljendub ka
sotsiaalriigi põhimõttega lahutamatult seotud sisulise võrdsuse
idee.
Ajaloo
taust: Bismarcki programmi 4 elementi
1.Töö-
ja tööõnnetuskindlustus
2. Tervisekindlustus
3.Töövõimetuspensionid
4.Vanaduspensionid
Programm
pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile.
Saksamaa sai
kaasaegse
sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku
töölisliikumise.
Bismarcki
sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu.
4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid
Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid
tunnustatakse kogu maailmas.
Inimõiguste
kaitse
maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet .
Olulisemad
dokumendid inimõiguste alal:
1.Inimõiguste
ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10.
detsembril 1948);
2.Kodaniku-
ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO
Peaassamblee poolt 16. novembril 1966);
3.Majanduslike,
sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu
võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966);
4.Euroopa
inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950);
5.Euroopa
sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961).
6.Laste
õiguste konventsioon- Üro peaassamblee 1989. Eesti ühines 1991
5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused
Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks
moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket.
Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes
sotsiaalpoliitika arenguga.
Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi.
(linnarahvas,käsitöölised, kaupmehed )
Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise
nõuded keskendusid vabaturumehhanismide suutmatusele reguleerida
sotsiaalseid probleeme.
Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja
sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud.
Altruism . See fenomen on kõige raskemini analüüstav!
Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks
oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude
sotsiaalteenuste arengus.
Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt
tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust
negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed
sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid
(tervishoiuprogrammid).
Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa
maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika
arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel.
6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda
see eelkõige võib puudutada.
Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust
kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning
sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas.
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki:
1. ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine
2.sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine.
Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult
ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele,
olgu nendeks siis näiteks:
- võimalus tööd teha
- saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid
- omandada haridust
- kasutada infotehnoloogia võimalusi
Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks
sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on
oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel.
Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole
võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks
võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele,
haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise
võimalustele või ka infotehnoloogiale).
1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana
elanikkonnagruppide madalatest
sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus)
Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning
sotsiaalse sidususe puudumine
1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid
probleeme:
raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või
kadumist
ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja
käitumismallide muutumist.
Keda ähvardab sotsiaalne törjutus:
Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib
mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte:
- keskklassi esindajad,
- kestvalt madala sissetulekuga inimesed,
- pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed
- pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu.
Ohutrendid:
Tehnoloogia -, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti.
Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon
rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid.
Riigi vähene haldussuutlikkus.
Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni.
Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust.
Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei
tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam
räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest.
Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks,
majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust.
2010 AASTA – VAESUSE VASTU VÕITLEMISE AASTA
Liikmesriigid leppisid kokku, et vaesuse ja tõrjutuse vähendamine
tuleb võtta ühiseks eesmärgiks ning seetõttu seati sisse uue
tööviis – avatud koordinatsiooni meetod ( Open Method of
Coordination ehk OMC)
Teisisõnu , vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks lepiti
kokku ühised sihtmärgid, kuid abinõud nendeni jõudmiseks saab
iga liikmesriik ise valida.
Avatud koordinatsiooni meetod on Euroopa Liidu valitsemise üks
uuenduslikke meetodeid .
Kasutatakse riikide omavahelist võrdlemist ( benchmarking )
ühiste eesmärkide poole liikumisel ja organiseeritakse üksteise
kogemustest õppimist.
Kuidas tõsta teadlikust seoses sotsiaalse kaasatusega:
Tegevuskavade täitmise jälgimine on üheks võimaluseks tõsta
erinevate osapoolte teadlikkust vaesusest ja tõrjutusest ning selle
mitmetahulisest olemusest.
Lisaks sellele on aruande koostamine üks võimalusi arendada
tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikaid, mis leiaksid
kajastamist järgmistes strateegilistes dokumentides .
Sotsiaalse kaasatuse veebilehekülg
7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi.
Poliitika on inimeste tegutsemisviis eesmärgiga muuta midagi
või kaitsta kedagi muutuste eest. Poliitikale vastandub
administreerimise mõiste – administreerimine tähistab
tehnilist otsuste elluviimist.
Poliitika on konfliktide lahendamise vahend ning põhimõtteliste
otsuste langetamine.
Poliitika tähendab kokkulepitud väärtushinnangute alusel
konkreetsete lahenduste valikut.
Poliitikat võib teha riigi, omavalitsuse ja organisatsiooni
tasandil.
Poliitikat jaotatakse valdkondadeks ja alavaldkondadeks.lähtutakse
sageli alltoodud jaotusest:
hariduspoliitika,
sotsiaalpoliitika, mis jaguneb alavaldkondadeks ehk :lastep. Perep.töötup jne.
pensionipoliitika ,
majanduspoliitika,
keskkonnapoliitika .
8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid
Sotsiaalpoliitika on otseselt ja eranditult poliitiliste süsteemide
looming, mille mõistmiseks tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga,
eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike
menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus.
Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete
probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike
heaolu.
See on valdkond , mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast,
politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja
käitumisteadustest.
Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks:
1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja
rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine,
2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus , võrdsus,
võrdväärsus, võrdõiguslikkus,
3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine .
Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed.
Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse
kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine .
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis
toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade
haldusaladel.
Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus
Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu
Vähendada klassivastuolusid
Tagada õiglus ja võrdväärsus
9.Sotsiaalpoliitika mudelid
Sotsiaaldemokraatlik (paks riik)
Juhtmõtteks solidaarsus.
Peamine heaolu pakkuja on riik.
Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest .
Tasuta haridus, arstiabi , vajaduse korral sotsiaaltoetusi.
Kõrged maksud , enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid.
Skandinaavia
Liberaalne (õhuke riik)
2 põhiväärtust:
- Inimesed on vabad ja võrdsed
- Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral
Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid
kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed
maksud. Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas
inimesed.Näiteks: Ameerika Ühendriigid
Sotsiaalpoliitika käsitlemiseks jagatakse erinevad poliitikad
vastavalt mudelile:
- Liberaalne mudel - riik tagab minimaalse toimetuleku ja vältimatud teenused. USA, Kanada ja Austraalia kasutavad seda mudelit,
- Korporatiivse mudel - sotsiaalkaitse seotud töösuhetega. Kasutusel Itaalias, Austrias , Prantsusmaal ja Belgias,
- Sotsiaaldemokraatliku mudel - kõigil elanikel on õigus üldisele sotsiaalkaitsele, mis püüab maksimaalselt tagada võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. Seda kasutab Rootsi, Norra ja Soome sotsiaalpoliitika.
- Marginaalne sotsiaalpoliitika- puudust kannatavatele inimestele. Kulutused sotsiaalse kaitse programmidele on väikesed ja saajate ring on piiratud.
- Universaalne sotsiaalpoliitika- suunatud ainult oma riigi kodanikele Rahastamine toimub reeglina maksutulude arvel.
- Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest.
Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne
heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit
infomaterjal nr. 19 2001.mai.)
Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa
riikides kasutusel segasüsteem :
- lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti arstiabi on universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse – invaliidsuse astmest , mitte perekonna sissetulekust või eelnevate tulude suurusest).
- Toimetulekutoetused on marginaalse iseloomuga (sõltuvad sissetulekust).
- Vanaduspensionid põhinevad üheaegselt nii universaalsel (baaspensioni osas) kui institutsionaalsel (tööaastatest, tulevikus ka töötasust sõltuvas osasa) alusel.
10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika
kujundamisel.
Riigi kohustused:
- otsesed hoolekandekohustused
- soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28)
- riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
- tagada OVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks
PS ei sätesta, kuidas omavalitsusi toetada!
Kov kohustused:
- riiklikud ülesanded: sotsiaalstatistika, registrite pidamine,info edastamine poliitika kujundamiseks.
- kohaliku elu küsimused
- kohustuslikud kohaliku elu küsimused (nt sotsiaalabi ja –teenuste korraldamine)
- vabatahtlikud kohaliku elu küsimused
- Lähtuda ülesande traditsioonilisest kuuluvusest, subsidiaarsuspõhimõttest ja ülesande seotusest kohaliku kogukonnaga
5.2. Keskvõimu kohustused
Keskvõimul on vähemalt kahte liiki kohustused.
1.keskvõimul otsesed hoolekandekohustused.
2. keskvõimul kohustus soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse
hoolekannet (PS § 28 lg 3).
5.1. Hoolekandekohustused
Riigil võivad tekkida otsesed hoolekandekohustused vähemalt kahel
juhul. Esiteks võib
teatud hoolekandealaseid ülesandeid lugeda riiklikeks ülesanneteks
(nt. Teatud hoolekandeasutuste ülevalpidamine).
Teiseks võib riigi hoolekandekohustus (eelkõige abi andmise
kohustus) tekkida siis, kui muud subjektid ei ole oma kohustusi
täitnud või kui muudel subjektidel puudub võimalus abi anda.
Teoreetiliselt on see küll mõistetav põhimõte, kuid praktikas
eeldab see mehhanismide ja struktuuride loomist, et vajaduse korral
riik abi siiski osutada suudaks. Näiteks juhul, kui tegemist ei ole
enam “tavapärase” sotsiaalhoolekandega, võivad riigi kohustused
mängu tulla. Näiteks looduskatastroofi või muu erakorralise
sündmuse tõttu peavarjuta jäänud inimesed vajavad abi nii suures
ulatuses, mis tingib keskvõimutegutsemise.
5.2. Toetuskohustused
Põhiseaduse § 28 lõikest 3 tulenevad keskvõimu toetuskohustused
omavalitsuste suhtes on mitmetahulised. Kõige laiem toetuskohustus
seisneb keskvõimu kohustuses välja töötada 1.üldine
riiklik sotsiaalse kaitse poliitika. Kuna sotsiaalhoolekande
valdkonnas on abi saamisega seonduvate küsimuste reguleerimine
vajalik seadusega, on tegemist keskvõimu põhiseadusliku
kohustusega.
Samuti on keskvõimul kohustus seda 2.poliitikat teadvustada
ning aidata kaasa selle elluviimisele. Riigil on ka koordineeriv roll
erinevate omavalitsuste tegevuse efektiivsemaks muutmisel.
Otsesemad toetuskohustused seisnevad kohustuses tagada3.
omavalitsustele piisav finantseering neile pandud ülesannete edukaks
täitmiseks. Omavalitsuste tulubaasi kujundamine on paratamatult
suures osas riigi otsustada4. (kohalike maksude kehtestamine,
nii nagu ka täiendavate kohalike tulude saamine, on võimalik vaid
seaduse alusel ja seaduse loal).
11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused
Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse
huvid.
Lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike
organite kaudu.
Lastekaitse korraldamine:
Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis
edendavad Eestis elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast
sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad
institutsioonid. Näiteks Valitsusasutusest: Sotsiaalministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium
ning Siseministeerium.
Riiklik lastekaitse sisaldab endas laste tervishoiu, hariduse,
töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist.
Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve , arendama
lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös.
Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning
korraldama rahvusvahelist lapsendamist.
Maavalitsuste ülesandeks on:
lapsendamise korraldamine,
järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning
kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes.
Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel :
korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse.
Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võtnud lastekaitsetöötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale .
2007.aastal töötas kohalikes omavalitsustes 155
lastekaitsetöötajat.
Valitsusvälised organisatsioonid :
Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel , kellega nii riik kui kohalikud omavalitsused
teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele
teenuste osutamisel.
Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutsevad organisatsioonid Eestis
on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond , UNICEF Eesti Rahvuskomitee.
Olulisemad dokumendid, millest Eestis laste õiguste kaitse tagamisel
lähtutakse:
ÜRO Lapse õiguste konventsioon
ÜRO Lapse õiguste komitee soovitused Eestile
Lapse oiguste tagamise strateegia
Lastekaitse kontseptsioon
Laste ja perede arengukava 2012-2020
Laste ja perede arengukava rakendusplaan 2011-2015
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
Lapse
õigused on inimõigused. Need on õigused, mis
kehtivad kõigile hoolimata vanusest , soost, rahvusest või muudest
tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on
suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi.
Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti
Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses ja paljudes muudes
erinevates seadustes.
1. Õigus elule ja arengule
2. Õigus kaitsele
3. Õigus tervise kaitsele
4. Õigus privaatsusele
5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele
6. Õigus nimele ja kodakondsusele
7. Õigus emakeelele ja kultuurile
8. Õigus haridusele
9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust
10. Õigus mängu- ja puhkeajale
Kohustus käija koolis
Austada ja arvestada teiste laste ja täiskasvanute õigustega
Laste kohustused Lastekaitse seaduses:
§ 19. Lapse kohustused ühiskonna ees
Laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige. Tema kohustused ühiskonna
ees küpsevad koos eaga . Laps peab:
1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees;
2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse;
3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda;
4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö-
ja õpikoha reegleid.
§ 20. Laps ja kaasinimesed
(1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma.
(2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega
täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi.
§ 21. Laps ja töö
(1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis
tingimus. Laps hooldab iseennast , osaleb oma perekonna ühistes
toimetustes ja töödes.
(2) Riik ja kohalikud omavalitsused loovad laste tööks vajalikud
tingimused. Sotsiaaltalitus jälgib lapse töötamise vastavust töö
ohutuse ja tervise kaitse nõuetele ning käesoleva seaduse
põhimõtetele.
§ 22. Lapse koolikohustus
Lapsel on koolikohustus vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusele.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
§ 23. Lapse kohustus hoida oma tervist
Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord
ise täisväärtuslik elujätkaja.
§ 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang
(1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda.
(2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud
saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus
01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud
saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00.
(3) Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuse mittejärgimise
korral kohaldatakse haldusvastutust vastavalt haldusõiguserikkumiste
seadustiku §-le 142.
12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste
teenuste arendamisel (SHS)
Riigi kohustused :
1) riigi sotsiaalhoolekandepoliitika väljatöötamine;
2) sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude õigusaktide
eelnõude väljatöötamine;
3) sotsiaalhoolekande riiklike programmide ja projektide
väljatöötamine ning nende koordineerimine ja korraldamine;
4) hoolekandetöötajate koolitusstandardi määramine, koolituse
korraldamises osalemine;
5) riigi invakutseõppeasutuste haldamine ;
6) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava nõudluse väljaselgitamine;
7) sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analüüsimine
ja teabe edastamine riigi elanikkonnale;
8) riikliku sotsiaalregistri korraldamine ja riigi
sotsiaalstatistika pidamine ;
81) sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide ja
nende esitamise korra kehtestamine ;
9) kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks täiendavate
rahaliste vahendite taotlemine;
10) eestkosteasutuste tööd reguleerivate õigusaktide eelnõude
väljatöötamine;
11) lapsendamise korraldamine välisriikidest ja välisriikidesse
ning vastava registri pidamine;
12) sotsiaalhoolekandeasutuste ja hoolekandetöötajate
litsentsimine;
13) muude seaduste ja õigusaktidega temale pandud
sotsiaalhoolekandealaste ülesannete täitmine.
Riigi abi:
• Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse
puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad
tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi.
• Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse
hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise
juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi
ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi,
psühholoogi ja logopeedi teenust.
• Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite
müük, laenutamine ja hüvitamine.
• Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele.
• Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja
hooldamine hoolekandeasutustes.
• Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste
mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest.
• Hooldusteenuste osutamine ja teenuste arendusprojektide
rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Kohalike omavalitsuste abi:
• Sotsiaalnõustamine
• Tugiisik
perele
• Tugiisik
lapsele
• Isiklik abistaja lapsele
• Psühholoogiline nõustamine
• Rehabilitatsiooniteenuse täiendav
rahastamine
• Abivahendite
täiendav rahastamine
• Lapsehoiuteenus sh
hoolekandeasutustes
• Invatransport
• Päevakeskused
• Hooldajatoetus
ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus
• Koolitused
lapsevanematele, lastele
• Üritused
ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine
• Toetused
ja hüvitised
• Riide- ja toiduabi
• Eluruumide kohandamine
shs §26 kohalikud omavalitsused:
(1) Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste
tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja
iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus:
1) loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või
kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega;
2) loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega
inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks;
3) sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob
rakenduskeskusi;
4) korraldab invatransporti;
5) tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse
hoonetesse;
6) määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja;
7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse.
(2) Valla- või linnavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku
toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel.
13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste
arendamisel (SHS)
• Sõnastada sots.poliitikaeakatele,Vastav seadusandlus
• Sotsiaalhoolekande korraldamine eakatele
• Teenuste,standardite kehtestamine
• Kontroll teenuste osutamise ja kvaliteedi üle
• Erialaõppekavade kinnitamine
• Finantseerimine
• Statistika kogumine ja nalüüs
§ 27. Vanurite sotsiaalhoolekanne
(1) Vanurite toimetulekule kaasaaitamiseks neile harjumuspärases
keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla- või
linnavalitsus:
1) loob võimalused odavamaks toitlustamiseks;
2) tagab osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse
ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks;
3) loob võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks;
4) tagab hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse,
iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende
elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.
14.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase
tegevuse korraldamisel
Riigi kohustused:
- Sõnastada sots.poliitika lastele,Vastav seadusandlus
- Sotsiaalhoolekande korraldamine lastele
- Teenuste,standardite kehtestamine
- Kontroll teenuste osutamise ja kvaliteedi üle
- Erialaõppekavade kinnitamine
- Finantseerimine
- Statistika kogumine ja nalüüs
Laste hoolekande korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna
kujundamiseks KOV:
1) toetab last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd
perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega;
2) töötab välja ja viib ellu lapsi arendavaid ja kaitsvaid
sihtprogramme ja projekte;
3) vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule
tugiisiku või -perekonna;
4) korraldab lapse eestkostet;
5) aitab korraldada lapsendamist;
6) korraldab lapse hooldamist perekonnas, kelle liikmete hulka laps
ei kuulu.
Kaasabi osutamiseks lastele, lastega perekondadele ja teistele lapsi
kasvatavatele isikutele luuakse maakonna sotsiaal- ja
tervishoiuosakonnas ning vastavalt vajadusele valla- ja
linnavalitsuses lastekaitseametniku ametikohad. Valla- või
linnavalitsuse juurde moodustatakse vajadusel nõuandva organina
laste hoolekande komisjon .
15.Lastele mõeldud sotsiaalteenused
§ 10. Sotsiaalteenused
Sotsiaalteenused on:
1) sotsiaalnõustamine;
2) rehabilitatsiooniteenus;
3) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;
4) lapsehoiuteenus;
5) koduteenused;
6) eluasemeteenused;
7) hooldamine perekonnas;
8) asenduskoduteenus;
9) hooldamine hoolekandeasutuses;
10) toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused.
Lisaks veel:
Laste abi- ja infotelefon – 1345
Päevakeskused
õpilaskodud
Psühholoogiline nõustamine lastele ja vanematele
Perenõustamine ja teraapia
Kriisinõustamine
Lapsemure telefon
Uimasti ja HIV/AIDSi info ja nõustamine – 1707
Seksuaalterviseteemaline nõustamine noortele
Vabatahtlik tugiisikuteenus
Professionaalne tugiisikuteenus
Perekeskne aitamistöö
Alaealiste emade ja rasedate nõustamine
Alaealiste emade ja rasedate ja tugigrupp
Suhtlemine lahuselava vanemaga
16.Probleemid lastekaitsealase töö
korraldamisel
Alltoodud loetelu on lastekaitsertöötajate, õpetajate küsitluse
põhjal.
1.Koolikohustuse mittetäitmine
2.Alaealiste õigusrikkumised
3.laste vanemliku hoolitsuseta jätmine
4.toimetulekuraskusteg ja vähekindlustatud perekonnad
5.vähesed võimalused vabaaja veetmiseks ja huvialadega tegelemiseks
6.laste ja perede tervistkahjustav ja hälbiv käitumine.
Probleemid lastekaitse süsteemis
Eriolukorras olevate laste kaitse probleemid
Eriolukorras olevate laste all mõtlen lapsi, kelle tavaline eakohast
arengut ning vajadusi soodustav arengukeskkond on mingi asjaolu tõttu
rikutud. Sealhulgas, kuid mitte ainult on eriolukorras olev laps
väärkohtlemise all kannatav laps, vanemlikust hoolitsusest ilma
jäänud laps; kuriteos kahtlustatav ja süüdistav laps,
lapsprostituut, vangistatud või muul viisil vabadusest ilmajäetud
alaealine.
LASTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI, aga ka teiste rahvusvaheliste aktide
järgi, on sellistele lastele vaja tagada eriline kaitse ja hooldus .
Sealhulgas on vaja tagada nendele lastele nõustamis - ja
rehabilitatsiooniteenuste reaalne kättesaadavus. Samuti on vajalik
nõustada sellise lapse vanemat, teisi lähikondseid, aga ka näiteks
väärkohtlejat, et ennetada selliste tegude kordumist.
On tarvis tagada, et ohusituatsioonis olev laps avastataks varakult,
et talle määrataks pädev abi ning et tagataks
järelnõustmisteenuste kättesaadavus. Eelnevaga kaasnevalt peab
tegema pingutusi, et taastada lapse normaalne, turvaline elu- ja
arengukeskkond. Korraldada on vaja ka üldine tulemuslik ennetustegevus, et laps sellise kohtlemise ohvriks ei langeks .
Eestis ei ole eriolukorras olevatele alaealistele tagatud eriline
kaitse ja hooldus. Eelnevale on juhtinud tähelepanu ka Komitee oma
kommentaaris 31.
Ka Eesti siseriiklik regulatsioon alaealiste kriminaalmenetluse ning
vabadusest ilmajäetud alaealiste (vangistatud, kui muul viisil
vabadusest ilma jäetud alaealised (nt erikoolides viibivad lapsed))
osas ei vasta enamikus osas LÕKi ja ÜRO reeglite nõuetele.
Siseriiklikult on eelnevale asjaolule tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2002.a auditis nr 004/2002 “Alaealiste
erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses.”1
Samuti ei vasta Eesti alaealiste kriminaalmenetluse reaalne praktika
Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5
ja 6 nõuetele. Nimetatud artiklid nõuavad, et kriminaalmenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning eelmenetluses kohaldataks
vahistamist üksnes viimase võimalusena. Euroopa Inimõiguste kohus
on laste puhul kehtestanud täiendavad nõuded: kriminaalmenetlus
peab olema kiire, arvestatud peavad olema alaealise ealistest
iseärasustest tulenevad erilised huvid ja vajadused ning vahistamise
põhjused peavad olema ülikaalukad.
Puudega laste probleemid
Puudega laste probleemid seonduvad eelkõige sellega, et mitte alati
ei ole puudega lastele tehtud haridus kättesaadavaks. Eesti
Vabariigi “ Haridusseadus ”, “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”
ja nendega seonduvad aktid ei soodusta puuetega laste integratsiooni
tavakooli. Seadused ja määrused on deklaratiivse iseloomuga ning
neis ei ole näidatud , millistest vahenditest kantakse
integreerimisega seotud kulud.
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele (haridusseadus, põhikooli- ja
gümnaasiumi seadus) tagab kohalik omavalitsus keha-, kõne-, meele
ja vaimupuudega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis.
Nõutavate tingimuste puudumisel elukohajärgses koolis lasub riigil
ja kohalikul omavalitsusel kohustus tagada neile lastele
õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutuses. Kuna Eesti koolid
on puuetega laste õpetamiseks füüsiliselt kohandamata (puuduvad
kaldteed, liftid , spetsiaalsed õppevahendid), samuti pole enamus
koolijuhte ja õpetajaid saanud vastavat ettevalmistust ning nende
motivatsioon puuetega lastega tegelemiseks on väga madal, siis
suunatakse enamik lapsi erikoolidesse.
Seadus ei sätesta, kes peaks hakkama võimalusi looma, et puuetega
lapsed saaksid käia tavakoolis. Reeglina ei tegele kohaliku
omavalitsuse ametnikud nende laste hariduslike erivajadustega enne,
kui lastel on kohustus kooli minna. Seega ei planeerita kohalike
omavalitsuste ametite poolt ette puudega lapse kooliminekut. Isegi
kõige suuremates omavalitsustes puudub strateegia ja vahendite planeerimine nende laste kaasamiseks tavalasteaeda ja -kooli. Mõned
lapsed on siiski tavakooli kaasatud, kuid seda peamiselt tänu
vanemate endi initsiatiivikusele ja aktiivsele tegevusele.
Riiklik õppekava ei näe ette kompromisse erivajadustega laste
õpetamisel tavakoolis. On küll seadustatud mitu riiklikku õppekava,
kuid need on väga jäigad ja ei võimalda arvestada lapse
individuaalsusega. Samuti ei võimalda praegused seadused koostada
alternatiivseid õppekavu. Reeglina vajavad puuetega lapsed
individuaalset õppekava ja tugiõpet. Lubatud on küll individuaalse
õppekava koostamine, kuid lapse hindamine toimub lõppkokkuvõttes
ikka riikliku õppekava alusel, st et individuaalsel õppekaval pole
väljundit praeguse seadusandluse puhul. Samuti pole näidatud,
millistest allikatest individuaalse õppekava koostamist ja
läbiviimist rahastatakse. Tihti puuduvad õpetajatel ka oskused
individuaalset õppekava koostada. Sisuliselt pole individuaalsete
õppekavade rakendamine Eestis käivitunud, eriti kui arvestada, et
selle koostamise võimalust, nagu ka koduõppe võimalust pole ette
nähtud gümnaasiumi osas.
Puudega laste õigusi käsitlev regulatsioon ei ole ka muus osas
suures osas kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 48/96
Puuetega inimeste võimaluste ühtlustamise kohta.
Kitsaskohad seoses laste üldise heaolu tagamisega
Laste üldist heaolu on võimalik suurendada ning lastele suunatuid
teenuseid arendada, kui lapsed ja nendega seonduvad küsimused on
(eelarve)poliitilised prioriteedid ning neile pööratakse eelarve
koostamise protsessis erilist tähelepanu. Eestis ei hinnata enne
riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvete vastuvõtmist detailselt
nende potentsiaalset mõju lastele.
Eelarvepoliitika ja teiste riiklike poliitikate väljatöötamisel ja
kujundamisel, nagu ka õigusaktide koostamisel ja muutmisel on vaja
enne vastava eelarve, poliitika või õigusakti vastuvõtmist
analüüsida ja kaaluda põhjalikult selle potentsiaalset mõju
lastele (child impact analysis). Selline tegevus on vajalik ja
Komitee poolt ulatuslikult soovitatud , et uute poliitikate ja
regulatsioonide vastuvõtmisel oleks kindlasti arvestatud lapse
õiguste primaarsuse põhimõte. Lisaks oleks vajalik teatud
perioodide jooksul teha kokkuvõtteid senise eelarvepoliitika mõjust
lastele.
Samuti on laste üldise heaolu kindlustamiseks vajalik, et nendega
tegeleksid pädevad inimesed. LÕK artikkel 3 lg 3 nõuab, et laste
ning lastega seotud küsimustega tegeleksid professionaalsed
(eriettevalmistuse saanud) isikud. Eestis ei ole üldjuhul,
haridusasutused välja arvata, kehtestatud lastega tegelevatele
isikutele mingeid täiendavaid nõudeid. Vt muuhulgas punktis 4.1
toodud probleem eriettevalmistusega kohtunike, prokuröride ja
politseiametnike puudumise kohta. Samuti ei ole professionaalne
kaader reaalselt tagatud kohalikes omavalitsustes, laste
hoolekandeasutustes. Muuhulgas ei ole nendele kehtestatud riiklikke pädevusnõudeid.2
Eestis ei uurita, erinevalt näiteks Soomest ja Ühinenud
Kuningriigist ka lastega töötavate isikute tausta , sealhulgas
kehtiva karistatavuse küsimusi . Seetõttu ei ole Eestis välistatud
olukord, et lastega hakkab otseselt tööle enne väärkohtlemise
eest karistust kandnud isik.
Eraldi probleem on Eestis lastega tegelevate isikute vähesus,
sealhulgas eriti kohaliku omavalitsuse, vangla , aga ka koolisüsteemi
tasemel (viimases on puudu just sotsiaaltöötajaid, psühholooge,
tugiisikuid).
Laste ning lastega seotud küsimustega tegelevate isikute
professionaalsus ning nende piisav arv on üks võtmeküsimusi lapse
õiguste tagatuse suurendamise suunas. Seetõttu tuleks uue
lastekaitse regulatsiooni kujundamisel kindlasti arvestada
eelnimetatud probleemidega kehtivas süsteemis.
Lastekaitse süsteemi koordineerimise probleemid
Eestis ei ole efektiivselt töötavat spetsiaalset organit,
ametkonda, kes tegeleks süsteemselt lastekaitse valdkonna
koordineerimisega. Efektiivse koordineerimissüsteemi puudumine
erinevate ministeeriumite, aga ka keskvõimu ja kohalike
omavalitsuste vahel lastekaitse poliitika väljatöötamisel ja
rakendamisel pärsib valdkonna arengut üldiselt.3
Ka ei ole Eestis loodud ühtki ministeeriumide vahelist
koordineerimiskomiteed ega komisjoni, samuti ei tee lastekaitse
valdkonnas koostööd keskvalitsus ja kohalikud organid . Komitee
rõhutab, et selline koordineerimiskomitee aitab ühtlustada riigi
lastekaitsepoliitikat ja muuta selle efektiivsemaks
Samuti ei ole Eestis mittetulundusliku sektori valdkonnas organit,
kes koordineeriks kolmanda sektori seisukohtade kujundamist lapse
õiguste küsimustes.
17.Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted
Arengukava PEAEESMÄRK on laste ja perede heaolu suurendamine
ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde.
Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist
eesmärki:
1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et
toetada ühiskonna
jätkusuutlikkust,
2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse
vajalikku tuge laste
kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti
ja
tulevikuväljavaateid,
3. Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem,
et
väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu
toetavat turvalist
keskkonda,
4. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud
toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat
kindlustunnet,
5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu
ühitamiseks, et
soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat
igapäevaelu.
Põhimõtted, millest arengukavas läbivalt lähtume:
- Iga laps on väärtus
- Inimestevaheline hoolimine, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus on
- kaasaegse ühiskonna alustalad
- Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine
- Koostöö sidusvaldkondade, spetsialistide ja praktikutega on ideede elluviimisel
- esmatähtis
- Elukaarepõhine lähenemine võimaldab terviklikult lahendada perepoliitika
- väljakutseid
- Teadmistepõhine lähenemine ja järjepidevus aitavad arendada parimat laste- ja
- perepoliitikat
18.Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015)
AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA. SOTSIAALNE TURVALISUS
Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste
sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Väärtustame riigi hea majandusarenguga kaasnevaid kõrgemaid
sissetulekuid, tegelikele vajadustele vastavaid inimväärseid
toetusi ja väärikat vananemist .
4. Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine:
a. viime läbi eri- ja sooduspensionide reformi. Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma
töötajaile tervislikku töökeskkonda;
b. toetame tootlikkuse suurendamisele suunatud töötajate
ümber- ja täiendõpet, ergutame
ülikoole ja ettevõtjaid osalema senisest jõulisemalt täiendkoolituse turul, et viia elukestvas õppesosalemine Põhjamaade tasemele ;
c. aktiivsete tööturumeetmete abil toetame puuetega inimeste
algatusi luua koostöös ettevõtetega uusi töökohti;
d. analüüsime Töölepingu seaduse senist mõju eesmärgiga suurendada tööturu turvalist
paindlikkust.
2. Põhitähelepanu noorte ning pikka aega tööturult eemal olnute tööpuuduse
vähendamisele:
a. inimeste parim võimalus tööturul edukas olla seisneb heas
hariduses. Seetõttu pöörame enim tähelepanu inimeste hariduse ja
kutseoskuste tõstmisele, mis võimaldavad neil tööturul taotleda
paremaid tingimusi ja palka;
b. jätkame TULE ja KUTSE programmidega, et haridustee kõrg- või
kutsehariduses katkestanud saaksid tööturult tagasi pöörduda
hariduse omandamise juurde;
c. jätkame ja arendame tööturu olukorrast sõltuvalt aktiivseid tööturumeetmeid, muuhulgas
palgatoetust, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust, erialase ettevalmistuseta inimeste koolitamist jmt;
d. parandame töötukassa võimet aidata inimesi uue töökoha leidmisel, pakkudes kiiremat teenust, tänapäevaseid IT-võimalusi
ning personaalsemat lähenemist;
e. toetame pikka aega lastega kodus olnud emade tööturule tagasipöördumist ;
f. tagame noortele karjääriõppe –ja nõustamise üldharidus- ,
kutse- ja kõrghariduse tasemel;
g. Ida-Virumaa pikaajalise töötuse leevendamiseks pakume EAS-i kaudu individuaalseid
suuremahuliste tööstusinvesteeringute toetamise pakette, mis aitaksid luua uusi töökohti
regioonis.
3. Elukestva õppe ja töötute ümberõppe vahendite suurendamine:
a. tõstame elukestvas
õppes osalemist 20%ni ning ümberõppes osalevate madalama
haridusega isikute arvu.
b. jätkame riigi toel kutseõppe programmi 16-29 aastastele
põhiharidusega või põhihariduseta
töötutele. Toetame Euroopa Sotsiaalfondi pilootprojekti ülemaalist rakendamist, et anda
täiskasvanutele tööalast koolitust kutseõppeasutustes.
19.Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine
(programm 2011-2015)
4. Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine:
a. hindame kodanikuühiskonna väärtust ja peame vajalikuks
puuetega inimeste
esindusorganisatsioonide suuremat kaasamist riiklikku
otsustusprotsessi;
b. parandame puuete määramise süsteemi korraldust ning vähendame rehabilitatsiooniga
seonduvat bürokraatiat;
c. algatame puuetega inimeste tööhõive programme . Viime läbi
Töötukassa tööturumeetmete revisjoni, et need soodustaksid
puudega inimese töösuhet ja oleksid paindlikud. Kaardistame puude
liikide kaupa valdkonnad, kuidas laiemalt rakendada ja koolitada
inimesi;
d. seame eesmärgiks ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste
Konventsioon.
5. Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse: riigi poolt hallatavate
erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimesel lähtume põhimõttest, et ehitatakse
tänapäevased peremaja tüüpi külad, kus abivajajatele saab
pakkuda parimat hoolitsust.
6. Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine: kehtestame riiklikult loetelu
minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedinõuded (standardi), mida iga
omavalitsus peab inimestele pakkuma.
7. Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks
elukorralduseks pensionipõlves:
edendame koduhooldust ja telemeditsiini ning loome täiendavaid
võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.
20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015,
RTA jm)
Valitsusliidu nägemuses on parem rahvatervis ja tervishoid
saavutatav, kui viia ellu järgmistest põhimõtetest lähtuvad
poliitikad ja struktuursed reformid:
1. Inimeste eeskujuliku tervisekäitumise toetamine:
a. edendame tervislikke eluviise, kaasajastame Rahvatervise seaduse. Tunnustame riiklikult terviseedendajaid;
b. suurendame korrapäraste tervisekontrollide mahtu nii lastele kui täiskasvanutele, samuti erinevate tervisejälgimis-
ja sõelumisprogrammide läbiviimist;
c. Eesti tippkokki kaasates julgustame Eesti inimesi juba lasteaiast
ja koolist alates tervislikult toituma, kasutama toidu valmistamisel
kodumaiseid ja mahetoidu tooraineid ning tõstma üldist
toitumiskultuuri;
d. seame eesmärgiks vähendada vigastussurmade hulka vähemalt
Euroopa keskmise tasemeni, rakendades pidevat erinevate valdkondade
vigastussurmade ennetamise poliitikat.
2. Igaüks peab saama valida talle sobivaima tervishoiuteenuse:
a. toetame patsientide vaba liikumist, võtame initsiatiivi
regionaalses koostöös vaba liikumise rakendamisel ning arendame
Eesti patsientide vaba liikumist toetavate infosüsteeme;
b. selleks, et avardada Eesti-siseselt patsientide valikuvõimalusi
raviteenuste saamiseks peame õigeks ravi pakkuvate teenuseosutajate paljusust ja raviks ettenähtud rahaliste vahendite suuremat sidumist patsientidega;
c. tervishoiuteenuse tagamiseks kõikjal Eestis loome erasektoriga
koostöös asendusperearstide süsteemi, mis tagaks perearsti
olemasolu igale elanikule ka siis, kui oma perearst puhkab või
tekib muu ettenägematu takistus teenuse osutamiseks raskesti
ligipääsetavates paikades.
3. Ravimid on odavamad ja paremini kättesaadavad:
a. arendame koostööd nii Euroopa Liidu kui muude riikidega, et
tagada suurem ravimite valik Eestis;
b. tugevdame riigi võimet pidada läbirääkimisi ravimite hinna kujundamisel ja järelevalve teostamisel;
c. kaasajastame ravimipoliitika. Ravimite kättesaadavuse
parandamiseks ja omaosaluse vähendamiseks analüüsime kehtivaid piiranguid. Kaalume apteegibussi teenuse sisseseadmist ning digiretsepti süsteemi loodud eelduste ärakasutamiseks seadustame ravimite ostmise võimaluse traditsioonilise apteegi osana toimiva e-apteegi kaudu.
4. Tervishoiu rahastamise mitmekesistamine ja tõstmine rahakasutuse parema sihituse
teel:
a. analüüsime ja kaalume tänase süsteemi muutmist selliselt , et inimeste ravikindlustuseks mõeldud raha läheks
valdavalt raviteenuste rahastamiseks;
b. toetame tervishoiu rahastamise mitmekesistamist, suurendades võimalusi vabatahtlikuks tervisekindlustuseks;
c. toetame perearstitöö kvaliteedi parandamisele suunatud lisatasusüsteemi rakendamist
võimaldamaks perearstidel palgata lisaõde, et muuta tõhusamaks
perearstide tegevus haiguste
ennetamisel ja krooniliste haigete jälgimisel.
5. Arstiabi korralduse ajakohastamine:
a. uuendame nii riikliku südamestrateegia kui ka vähistrateegia, sealhulgas rajame
võrgustikupõhise vähiravisüsteemi;
b. anname perearstidele suuremad võimalused inimeste tervisliku käitumise suunamisel,
suurendame noorte arstide riiklikku tellimust ning parandame arstiabi
kvaliteeti;
c. toetamaks maakonnakeskuste haiglatesse noorte arstide
tööleasumist, maksame noorele arstile esimese residentuuri
lõpetamise järgselt tööle asumisel kohalikku või üldhaiglasse
15000 euro suurust lähtetoetust;
d. rajame Tallinnas laste vaimse tervise keskuse.
6. Eakatele suunatud teenuste arendamine: tagame eakatele paremad hooldusravi ja
koduõenduse võimalused. Demograafilisest seisundist tulenevalt
eelistame rahastada hooldusravi ennaktempos ning rajame igasse maakonda kaasaegsed hooldusravikeskused.
7. Patsientide teadlikkuse tõstmine:
a. peame õigeks, et patsiendiga seotud ravijuhu maksumus oleks
patsiendile nähtav riigiportaali kaudu;
b. suurendame patsienditeadlikkuse tõstmisega (nagu näiteks koopia- ja originaalravimite
võrdlemine) seotud programmide mahtu.
c. peame vajalikuks kiirelt rakendada terviseteadlikkuse õpe uue riikliku õppekava mahus . Esmaabi ja elustamise põhiteadmised
peavad olema selgeks saanud juba põhikoolis.
8. Tõhus võitlus ühiskonda hävitavate nakkushaiguste, alkoholismi, tubaka ja
narkomaaniaga:
a. pöörame eelkõige tähelepanu noorte riskiteadlikkuse
tõstmisele;
b. HIV-nakkusega võitlemisel on riigi prioriteet uute nakatunute
arvu vähendamine, pöörates
erilist tähelepanu noorte ennetusmeetmetele;
c. narkomaanidega tegelemisel kasutame lisaks olemasolevatele
ravimeetoditele senisest enam personaalsemat lähenemist ja vajadusel
narkomaania võõrutusravi alternatiivseid meetodeid;
d. alkoholi ja tubaka tarvitamise vähendamiseks vaatame üle
riikliku alkoholi- ja tubakapoliitika ja karmistame karistusi nende
alaealistele kättesaadavaks tegemise eest. Arendame välja alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteemi, et ennetada kroonilise
alkoholisõltuvuse väljakujunemist ja tagada ravi ning
rehabiitatsiooniteenused motiveeritud alkoholist loobujatele.
9. Kõikide saarteelanike kindlustamine kvaliteetse arstiabiga:
lisaks perearstiteenuse
tagamisele kindlustab riik kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul saartele
helikopteriteenuse olemasolu.
10. Tervishoiuteenuste ekspordi ja meditsiiniuuenduste edendamine:
a. peame vajalikuks Eesti meditsiini- ja
infokommunikatsioonitehnoloogia oskusteabe tugevamat ühendamist riigi ja juhtivate ülikoolide poolt loodud teadusparkides, mis aitab viia Eesti meditsiiniinnovatsiooni uuele tasemele. Riik
saab seda toetada investeeringutega teadusparkide taristusse ning EASi toel Eesti meditsiiniuuenduste rahvusvahelist turundustegevust koordineerides.
21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)
Eesti püsimise võti on haritud rahva käes, seetõttu on
haridusvaldkond eelseisvate aastate
prioriteet. Tahame viia Eesti hariduse Põhjamaade tipptasemele –
meie eesmärk on haritudrahvas ja edukas Eesti.
Hea haridus tähendab inimese jaoks suuremat palka, paremat kaitset
töötuse vastu ja suuremat
pensioni tulevikus. Võimalus saada maailmatasemel haridust annab peredele suurema
kindlustunde laste saamisel. Parem haridus tagab tervislikuma ja
õnnelikuma elu.
Valitsusliit soovib ehitada jõukat Eestit, mis on Läänemere regioonis hästi lõimitud,
kõrgtehnoloogiale tuginev ning ekspordile orienteeruv suurte
investeeringute sihtriik. Sellise Eestini jõudmiseks on
möödapääsmatu jätkata haridussüsteemi ümberkorraldustega.
Valitsusliit näeb Eesti tuleviku võtit heas ja kättesaadavas
hariduses.
Et pakkuda rahvale parimat, seame hariduskorralduses ja õppesisus
järgmised sihid:
1. Igale lapsele lastehoiuteenuse ja kvaliteetse alushariduse
omandamise võimalus:
a. seame eesmärgiks, et alushariduse omandaks koolieelsetes lasteasutustes ja koolide
ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest. Jätkame
lasteaiakohtade loomist ja lasteasutuste energiasäästlikkuse parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning
Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel.
Vähendades erinevusi kooliminejate ettevalmistuses väldime
hilisemat haridustee katkemist;
b. alus- ja põhihariduses peab keskenduma õppimisoskuse, iseseisva
mõtlemise, loovuse ja
õpijulguse kujundamisele. Õppe ja kasvatusalal on oluline
väärtustel põhinev tegevus;
c. lapsekeskse lastehoiuteenuse rakendamiseks seame pikaajaliseks
sihiks õpetajate (sh
eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta.
2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus:
a. rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust
põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu
lahutamatuks osaks;
b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks . Peame oluliseks
õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-
ja teadusõppes;
c. õppetöö mitmekesistamiseks ja haridusele parema ligipääsu
tagamiseks, võtame kasutusele
seda lihtsustavaid uusi tehnoloogiaid . Laiendame e-õppe võimalusi,
et kergendada koolikotti ja vanemate osalust õpiprotsessis. Loome
e-gümnaasiumi, kuhu koondame akadeemilise õppevara ja kust nii
koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida ;
d. soodustame lastevanemate suuremat osalust õppeprotsessis ning
võimaldame koolide juures selleks vajalikku ettevalmistust;
e. viime miinimumini varase koolist väljalangevuse, ajutised kõrvalejääjad toome kooli tagasi;
f. soosime vabahariduslikku tegevust ja alternatiivpedagoogikate
kasutamist, kui see annab osale õpilastest võimaluse õppida just
neile sobivas keskkonnas.
3. Õpetajakutse väärtustamine, et õpetajateks saaksid parimad:
a. toimiva kutsevaliku ja korraliku, harjutuskoolidele tugineva
õpetajakoolituse abil ülikoolides, saavutame , et õpetajaamet oleks
ihaldusväärne meie parimatele ülikoolilõpetajatele;
b. jätkame 12 782 eurose õpetaja lähtetoetuse maksmist noortele
alustavatele õpetajatele;
c. pakume õpetajakutse valikut aktiivselt juba alates gümnaasiumist,
lähtudes „Noored kooli!" ja teiste sarnaste projektide kogemusest. Tagame õpetajatele kõrgetasemelise baas- ja
täiendkoolituse. Õppekava kvaliteedi tagamiseks sätestame, et
haridus- ja teadusministeerium
saab õiguse välis- ja sisehindamise tulemuse alusel hinnata
koolijuhtide pädevust.
4. Mõistliku koolivõrgu kujundamine:
a. keskendumine hariduse sisule ning omandivormide vabadus ja võrdsus
on eelduseks Eestile
sobivaima haridusvõrgu kujunemisel. Tagame õpilastele ka edaspidi
võrdse juurdepääsu
kvaliteetsele kooliharidusele;
b. toetame maakonnagümnaasiumide väljaarendamist kõigis maakonnakeskustes nn puhta
gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina;
c. pakume rahvusvahelistele tippspetsialistidele võimalust panna oma
lapsed Euroopa Kooli ningsaada rahvusvahelist bakalaureuseõpet
Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis.
5. Vähemusrahvustest õpilaste edukas lõimimine kvaliteetset haridust andvasse haridussüsteemi, eesti keele õpe kõigile:
a. kindlustame tasemel eesti keele õppe muukeelsetes lasteaedades, põhikoolides ja
kutsekoolides. Selleks laiendame keelekümblusprogrammi kasutamist;
b. viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele. Aitame omavalitsustel
moodustada tugevaid vene õpilaskonnaga, kuid hea eestikeelse õppega
nn vene lütseume;
c. laiendame Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30%
lisatasu maksmist;
d. pakume jätkuvalt tasuta eesti keele õppimise võimalusi;
e. laiendame eesti keele õppimise võimalusi teiste riikide
haridusasutustes;
f. kindlustame vähemuskeelsetes põhikoolides kõrgel tasemel
eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamise.
6. Kutseõppe kui haridusvaliku taseme ja populaarsuse tõstmine:
a. ehitame kaasaegsel tasemel välja kõigi kutsekoolide õppekompleksid ja ühiselamud.
Kutsekoolidest peavad saama kohalikud kompetentsikeskused, millel on laiem roll kogu
piirkonna arendamisel;
b. loome kutsekoolides võimaluse täiendavaks õpilaste vastuvõtuks;
c. soodustame üld- ja kutsehariduslike õppeasutuste koostööd ning enesetäiendusvõimalusi kutsehariduse läbinutele, kes soovivad jätkata haridusteed kõrgkoolis. Selleks võimaldame
kutsekooli õpilastel omandada soovi korral üldaineid gümnaasiumi
omadega sarnases mahus.;
d. kutsekoolilõpetaja peab kooli lõpuks suutma omandada tööandjaid rahuldava
kutsekvalifikatsiooni.
7. Elukestvas õppes osalemise suurendamine:
a. seame elukestva õppe projektide rahastamise Euroopa
Sotsiaalfondi vahendite kasutamise prioriteediks. Lisaks sellele
peame oluliseks noorsootööprojektide rahastamist. Haridussüsteemi
tagasipöördumine ei ole ühelegi inimesele takistatud või ülemäära
keeruliseks muudetud;
b. elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ühiskonnas tänaselt 12%-lt 20% tasemele ei käsitle kulutusi tööga
seotud tasemekoolituselt erisoodustusena;
c. vanemate sissemaksed oma lapse haridusfondi või -kindlustusse
saab jätkuvalt maha arvata
isiku maksustatavast aastatulust.
8. Tasuta ja tipptasemel kõrgharidus:
a. seame kvaliteedi kõrghariduskorralduse läbivaks eesmärgiks. Soovime , et kõrghariduse kvaliteet oleks ühiskonna üldise tähelepanu ja avaliku debati keskmes, muuhulgas toimiks
teadusuuringute kaudu Eesti haridusseisu järjepidev seire;
b. loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks võtame 2011. aastal vastu seaduse,
millega suurendame aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele
ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra, tagades sellega õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel
õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul. Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks muudame riikliku
koolitustellimuse jaotust;
c. käivitame 1. jaanuarist 2015 vajaduspõhise õppetoetuste
süsteemi ja tõstame õppeedukust arvestavaid riiklike
stipendiume;
d. seisame selle eest, et kõrghariduse struktuuriuuenduseks saaks
muuhulgas kasutada ka 2014. aastal algava Euroopa struktuurifondide
uue rahastamisperioodi vahendeid;
e. loome magistrandidele suurema võimaluse panna kokku isikupärane õpingukava erinevate ülikoolide parimaist kursusist.
Doktorandid hakkavad nooremteaduritena saama palka, mis on suurem
seni makstud stipendiumist;
f. säilitame riiklikud toetused väikestele humanitaarteaduslikele erialadele ülikoolides.
Arvestame humanitaarteaduste, sealhulgas ka rahvusteaduste
erilaadsusega.
9. Kasvab ühiskonna panustamine teadus- ja arendustegevusse ning rahvusvahelisse
teaduskoostöösse:
a. seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas
erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse
populariseerimist;
b. muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, st säilitame teadusasutuste
baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti
Teadusagentuuri. Kehtestame teaduse rahastamisel teadlaste karjäärimudeli. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem on
asendunud konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust.
Soodustame igakülgselt Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste
teaduskeskuste töös, samuti ülikoolide, riigi ja erasektori
koostööd ning ettevõtjate keskendumist tootearendusele;
c. jätkame teaduse ja kõrghariduse taristu välja arendamist .
1
2 Lastega töötavate spetsialistide pädevuse probleemidele on juhtinud tähelepanu ka Komitee oma kommentaaride. Vt kommentaar punkt 16.
3
25
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
198 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristajoost
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid