vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
Järelikult, kui sellise ühiskondliku hüve (näiteks puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse, tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (näiteks üldkohustuslike maksudena). Seega on ühiskondliku hüve põhitunnuseks just jagamatus ning võimatus kedagi selle hüve tarbimisest kõrvale jätta. Mingi hüve ühiskondlikkuse määrast sõltub, millises ulatuses valitsusel tuleb selle tootmisse sekkuda. 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaalpoliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu,
hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70 aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks) --- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse! Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta. ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti
Vastatud on küsimustele: 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused; 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil; 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil; 4. EV Põhiseaduse eesmärgid sotsiaalpoliitika kujundamisel; 5. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted; 6. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid (vähemalt 5); 7. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused; 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all; 9. Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi.; 10. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid.; 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel; 12. Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused; 13. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste õiguste tagamisel ; 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate õiguste tagamisel ; 15. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel; 16. Töövõimereformi põhimõtted ja eesmärgid; 17. Tervishoiukorralduse alused ja põhimõtted.
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
Kõik kommentaarid