Keskerakond (1)

EESTI KESKERAKOND
Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rah­vale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas.
Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku­ühis­kon­na ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie rii­gi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.
 

Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel

1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO -sse kuuluva Eesti välis- ja julge­olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhisea­dus­liku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist.
2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass . Selle tek­kimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline siht­grupp on keskklass.
3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik . Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise­julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaal­kaitset.
4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmoo­ni­liselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rah­vuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla.
5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutun­nistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku kor­da ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus.
6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaa­lus­tatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti kesk­kon­na tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv­ener­gee­ tika ja keskkonnahariduse arendamises.
 
KESKKLASS
 
Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna ki­his­tumine veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemis­viisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik .
Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik ela­ni­kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on tera­valt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad.
Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat keskklassi. Keskklassi kuulu­vad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöö­lised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasa­kaalustatud arengust. Nad seovad oma eluplaani võimalusega teenida ausalt oma eri­alastele tead­mistele, kogemustele ja pingutustele vastavat palka või ettevõtjatulu ning on huvi­tatud isikliku vara omamisest, enda kvalifikatsiooni tõstmisest ja oma laste tuleviku nimel säästmisest.
Keskklass on stabiilse demokraatia alus, tasakaalustades äärmusi ja kindlustades turu­majanduse ning demokraatia säilimise. Mida suurem arv inimesi kuulub kesk­klassi, seda vähem on ohtu sotsiaalseteks kriisideks ja rahvuskonfliktideks.
Tasakaalustatud ja stabiilne heaoluriik ei kujune iseenesest, seda on alati sihipäraselt kujundatud. Eestis tuleb otsustavalt alustada barjääride lõhkumist, mis takistavad mitmete sotsiaalsete rühmade (vaesed, mitte-eestlased, naised, noored jt) tegutsemis­võimalusi. See eeldab uute suuremahuliste sotsiaal- ja haridusprogrammide kõrval ka diskrimineerivate õigusaktide ja avaliku arvamuse stereotüüpide muutmist .
RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE 
 
Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Keskerakond peab täht­saks, et riigivõimu teostataks austusega inimeste ja nende põhiõiguste suhtes. Euroo­pa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhi­sea­duses on talletatud inimeste põhiõigused ja - vabadused – üldiste inimõiguste kaitse, diskri­mineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides , kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austa­mine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähe­muste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus , salli­vus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused.
 

Demokraatia arendamine

Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia „valmis saanud“, on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana.
 
1. Parlamentaarne demokraatia. Peame vajalikuks parlamentaarse demokraatia jät­kuvat täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida.
2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist.
3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid.
4. Demokraatia ja omavalitsused . Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasan­dile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist.
5. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu. Olukord, kus ületöötavate kohtunike käes kestavad kohtuvaidlused aastaid, õõnestab rahva usku sõltumatusse ja efektiivsesse kohtusüsteemi. Seetõttu ei või kohtusüsteem olla alarahastatud ega kan­natada kaadrinappuse all.
Peame tähtsaks, et kohtunikkonda kuuluksid üksnes kõlbeliselt laitmatud kõrge mo­raaliga isikud. Me peame vajalikuks suurendada vaidluste ja kaebuste kohtuvälist la­hendamist, vähendamaks kohtute töökoormust. Selleks tuleb ametnikkond efek­tiiv­selt tööle rakendada ning lahendada kodanike kaebused kiiresti ja õiglaselt ka ilma kohtuta.
6. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad . See eel­dab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul.
7. Teadus- ja ühiskonnauuringud juhtimisotsuste kujundamisel. Peame äärmiselt oluliseks tõhustada sisulisi ja objektiivset teavet koondavaid ühiskonnauuringuid; sellesse töösse tuleb kaasata nii ülikoolide kui muude riiklike institutsioonide ning erasektori ressursid .
Riigi otsused majandus-, sotsiaal-, tervishoiu-, keskkonna-, haridus -, riigikaitse , sise­julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval või­ma­lik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda.
8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti olu­liseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi hal­dus­suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaad­ri­vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa­muti pedagoogide, noorsoo - ja sporditöötajate) töö väärtustamist.
9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte „lihtsat riiki“, vaid kodanike huvides toi­mivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suu­dab tagada oma kodanike turvalisuse. Eesti Keskerakond taunib tavakodaniku suhtes vaenulikke üleskutseid riigi „kokkutõmbamisele“, maksude olulisele vähendamisele ja riigi funktsioonide ärilisele alusele viimisele.
10. Eesti ja Euroopa Liit. Valitsuse keskseks ülesandeks Euroopa Liidu tingimustes on Eesti huvide ning meie ajalooliste, looduslike ja kultuuriliste eripärade igakülgne, täpne ja õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel. Selleks on välisesindused seatud valitsuse ja Riigikogu suuniseid täitma.
 

Elanikkonna turvalisus ja korrakaitse

Turvalisus ja tõhus korrakaitse on alati olnud Eesti Keskerakonna prioriteediks. Tur­valisus on meie kõigi võõrandamatu õigus ning ühisomand. Sellest sõltub kogu ühis­konna püsikindlus, jätkusuutlikkus, ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvus, soli­daarsus ja omavaheliste suhete humaansus.
Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastas­sei­sude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle taga­järgede vastu.
Eesti riikluse areng ning meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on ühelt poolt oluliselt suurendanud meie turvalisust, kuid üleilmastumise protsessid on tekitanud ka uusi ohte, mille eest me pole küllaldaselt kaitstud.
 
1. Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks­pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada.
2. Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipu­lee­rimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik . Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgi mas­taapsemates vormides.
3. Tänases Eesti ühiskonnas aetakse sageli segamini kuritegevuse põhjused ja taga­jär­jed, mis omakorda vähendab õiguskaitseorganite töö efektiivsust . Selline lähene­mine kätkeb endas ohtu ühiskonna stabiilsusele ja demokraatiale, sest nii markeeritud mõt­teline piir hea ja kurja vahel muutub peagi ühiskonda lõhestavaks kuristikuks ja viib riigi ning ühiskonna ressursside väljakurnamiseni.
4. Inimeste sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku taga­misel tuleb tugineda nii riikli­kele jõustruktuuridele ja riiklike järelevalveorganite kui ka kodaniku­ühenduste tege­vusele. Tahame tugevdada riiklikku järelevalvet ettevõtluse üle ter­vishoiu, hüvede tootmise ja tarbimise, transpordi, energeetika ja hariduse vald­kon­nas, kuna need valdkonnad on kõige otsesemalt seotud inimeste turvalisuse ja hea­oluga.
5. Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele.
6. Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitte­riiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suu­nas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseminis­teerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur.
7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus .
8. Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning raken­da­me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks.
 

Välis- ja julgeolekupoliitika

Peame Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika pea­mi­seks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elu­järje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põ­hinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast.
 
1. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku­polii­tikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta­mist ning osaleme nende elluviimisel.
2. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ning globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ja turvalisema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATOga, mis loob eelduse edukaks võitluseks rahu ja inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud ku­ritegevuse ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu.
3. Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge­olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jät­tes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes ope­ratsioonides.
4. Rõhutame globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tu­gev­damiseks ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Peame vajalikuks Eesti panuse suurendamist arengukoostöösse.
5. Tähtsustame Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioo­nidel. Peame Eestile kõige tõenäolisemaks militaarosalust nõudvaks olukorraks tegutsemist rahvusvahelistes kriisireguleerimisoperatsioonides. Seepärast tuleb kait­se­väe arendamisel jätkata tööd NATO väevõimekuseesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb lähiaastatel kaitsekuludeks riigieelarves eraldada 2% SKP-st.
6. Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lä­hikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning ter­ritoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine­vaks maakaitsestruktuuriks.
7. Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piir­ne­va­tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna- Kaukaasias , Lähis-Idas ja Vahemere maa­des.
8. Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades.
9. Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni­po­liitikas.
10. Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete aren­da­mist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres.
11. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demo­kraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele.
 

Sisejulgeolek

Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtu­dega nagu narkomaania , alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon , liiklus­ohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism , rassism ja rahvuslik vaen, ille­gaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi var­gus, prostitutsioon ja koolivägivald.
 
Tulemuslik töö nimetatud ohtude ennetamisel eeldab järgmiste meetmete rakenda­mist:
 
1. Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks.
2. Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk­järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel.
3. Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku taga­mi­sele suunatud projekte.
4. Luua sisejulgeoleku riskide kiire ja õigeaegse analüüsimise kompetents, kujundada kriiside ennetamise ja nende tagajärgede kiire likvideerimise süsteem. Kujundada välja efektiivsed kriisikommunikatsioonikeskused kõikides maakondades.
5. Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning sea­dus­kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omanda­mi­seks.
6. Pöörata erilist tähelepanu võitlusele varguste ja korruptsiooni vastu igal tasandil.
7. Tugevdada noorsoopolitseid, luua efektiivne koolipsühholoogide institutsioon.
8. Arendada kogu riigis välja perevägivallaga tegelevad kriisiabikeskused.
9. Luua kodututele, kinnipidamiskohtadest ja sõltuvushaigustest vabanenutele, HIV-positiivsetele ning aidsihaigetele rehabilitatsiooni- ja aktiveerimiskeskuste võrk.
10. Kaasata vastavate lepingute või projektide kaudu turvalisuse tagamisse eraõigus­likud isikud ja kolmas sektor .
11. Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee , mängu­välja­kud, spordirajatised ja noorte huvikeskused.
12. Töötada välja üldriiklikud turvalisuse nõuded elamutele ja elurajoonidele ning eraldada selleks vastavad vahendid, kooskõlastada detailplaneeringuid ning elamute ja elurajoonide turvanõudeid.
13. Rakendada efektiivsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sea­du­ses sätestatud võimalust, mis