uudiste teatamisele patsientide eluohtlike haiguste kohta. Sellises olukorras sotsiaaltöötajate koolitamine peab keskenduma surmaeelse ravi probleemidele kui sotsiaalteenuste osana arsti puudumisel eluohtliku haigusega. Teenuse saajad vajavad võimalusi, et uurida ja arutleda nende probleemide suhtes, mis puudutavad elu lõppu. Kuigi surm on suur sündmus indiviididele, on see ka suur sotsiaalne kogemus sotsiaaltöötajale ja kliendile ja kõikidele inimestele nende ümber. See eelkõige sellepärast, et lähedased inimesed on surma saabudes lähedal. Teiste inimeste suhted terminaalselt haige inimesega ja nendevahelised sotsiaalseid suhteid raputab surm. On spetsiaalsed sotsiaalasutused nagu näiteks haiglad ja hooldekodud, rituaalid ja sotsiaalsed tegevused nagu näiteks haige külastamine, matused, mälestusteenistused ja teised suremisega seotud tegevused. (Payne, 2009, lk 520)
ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja nõu anda. Mitmel korral pöördusid väiksemad õpilased minu poole kurtes, et neid kiusatakse. Koos üritasime leida kõige paremat lahendust probleemile. Väikeste
ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja nõu anda. Mitmel korral pöördusid väiksemad õpilased minu poole kurtes, et neid kiusatakse. Koos üritasime leida kõige paremat lahendust probleemile. Väikeste
rollivahetust sisaldavaid mänge, kas siis vestlustena või ka algklassides näiteks mingis tunnis, uurida välja põhjused. Kindlatel juhtudel tuleks välja selgitada, miks see konkreetne asi juhtus, millest sai see juhtum alguse ja miks see nii kaugele üldse läks. Ise peaksin ka julgem olema selliste juhtumite puhul, kas siis kaitsema nõrgemat või teavitama sellest õpetajale, politseile , kooli sotsiaaltöötajale või koolipsühholoogile, kes hakkaks selle tõsiselt juhtumiga tegelema. Arvan, et siiski peaks koolides olema kord rangem ja määratud kindlad karistused koolivägivallajuhtumite korral, ehk siis jääks seda vähemaks, sest kui jutt ei aita peab aitama karistus. Sest siiski on distsipliin see, mis murrab ka kõige tugevamad.
Lastekaitsetöös on kaks olulist printsiipi, mida tuleb järgida lapsekesksus ja perekesksus. Neist esimene tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ja teine pere kui lapse loomuliku kasvukeskkonna väärtustamist ja toetamist. Lastesse ja peredesse suhtutakse kui partnereisse. Last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse ennekõike lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 59 sätestab, et igaühel on kohustus viivitamatult teatada abi vajava lapsest oma valla/linna sotsiaaltöötajale või lastekaitsespetsialistile, politseile või mõnele teisele abiandvale organile. Sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda sellisel juhul kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. 2 EESTI LASTEKAITSE ÜLDPÕHIMÕTTED Eesti lastekaitse süsteemis kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · lastekaitse on iga lapse õiguste kaitse; · alati ja igal pool seatakse esikohale lapse huvid; · lastekaitses iseloomustab last subjektsus;
Mitte selles mõttes,et klient on koguaeg nagu kuningas vaid sotsiaaltöötajana pead suutma vahet teha, kas klient manipuleerib sinu kui isikuga või on tal teised eesmärgid. Mingites olukordades pead sotsiaaltöötajana suutma alla suruda enda väärtused/arvamused/moraali, et mitte ennast kliendile peale suruda. Samuti võib sotsiaaltöötajal tekkida konflikt enda ja hoolealuse vahel, sest vahel tahaks anda ja teha rohkem, kui sotsiaaltöötajale volitatud. Seepärast peab olema eriti hoolas ametijuhendeist ning muudest reeglitest kinni pidama. Raskeim ehk on töö puudustkannatavate peredega, hooletusse jäetud lastega. Eriti kui inimesel endal on lapsed. Siis tahaks ju olla eriti hea.. sotsiaaltöötaja peab oma tööd tehes kõrvale jätma isiklikud tunded, mis teinekord võivad ehk segada otsuste tegemisel. Kui valus ka ei oleks ja kui väga aidata ka ei tahaks, on tegemist siiski sotsiaaltöötaja ning tema tööga.
tahetakse elada. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui lapse huvid ei ole ohus, peab laps saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus, vanemate läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab lapsele hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis tuleks sellest teada anda täiskasvanule, keda usaldadakse (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab. Lapsele on kõige olulisem ja teda aitab lahutusega toime tulla see, kui ta näeb ja kogeb, et tema vanemad, elades küll eraldi, kohtlevad teineteist lugupidavalt, ta saab pöörduda vabalt mõlema vanema poole ja nad hoolivad temast ning vanemad suudavad koos olles vestelda sõbralikud. Lapsel on küll omad õigused aga samas tal on ka kohustused.Ta peab oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt
Minu arvates on kõigi kolme vallavalitsuse ametijuhendid hästi koostatud, ametiülesanded on selgelt välja toodud, ka nõudmised haridusele, õigused, vastututused ja kõik mis on nõutud ametijuhendis, on olemas. Igas ametijuhendis on erinevusi teistega võrreldes, kuid enamjaolt võib öelda, et need siiski ühtivad. Parima mulje jättis Abja Vallavalitsuse ametijuhend, seda just seepärast, et selles oli selgelt välja toodud saladuste hoidmise kohustus, meeldetuletuseks tulevasele sotsiaaltöötajale, kui rangelt peab hoidma saladuses kliendi nime ning teisi isukuandmeid. Samuti tundus selle ametijuhendi põhjal mulle, isiklikult, et põhirõhk ei ole mitte dokumentaasel poolel vaid sotsiaaltöötajalt oodatakse kõige enam siiski tahet seda tööd teha, suhtuda mõistavalt ja austusega abivajajatesse ning antakse võimalusi, et end pidevalt arendada selles valdkonnas ja selle abiga lahendada probleeme selles valdkonnas. 5
telekas saates Kodutunne. Perekond Tudulinnast üksikema oma lastega. Tundus korralik ema, oli tal küll väike haigus, mis avaldus korra mitme kuu tagant. Kuid see ei seganud tal oma lapsi armastamast ja kasvatamast. Sattus ta kord haiglasse oma väiksema lapsega kellel oli kopsupõletik, võttes lapse palve peale ära kanüüli, mis oli küll vale käitumine aga keegi teine ju lapse jutust välja ei teinud ja ära seda ei võtnud. Ema süda soovib ikka oma lapsele vaid parimat. See oli aga sotsiaaltöötajale piisavaks argumendid, et võtta sellelt naiselt kaks väiksemat last ja paigutada nad elama venekeelse keskkonnaga lastekodusse. Oleks ema vaid teadnud, et selle kõigele järgneb nii valulik läbielamine, perekonna jaoks lausa tragöödia oleks ehk käitunud teisiti. Ei soovinud see sotsiaaltöötaja anda mingeid vastuseid, miks oli ta nii tegutsenud, ei lubanud ta naisel isegi oma lastega kohtuda, tuues välja igasuguseid vabandusi
Ühiskond kui terviklik organsim vajab tugevat sotsiaaltööd. Sest Eesti ühiskond on väike ja abi võivad vajada erinevatel eluperioodidel paljud erinevad elanikerühmad, ka sellised, kes muidu on väga hästi toimetulevad. Seda võiks nimetada sotsiaaltöö sotsiaalse sidususe aspektiks. Kuna kõikvõimalikke nüansse pole võimalik seadustesse kirja panna, siis on eetikakoodeks sätestanud, et lähtuda tuleb nõrgema osapoole huvidest. Tegelikkuses paneb see sotsiaaltöötajale suure vastutuse ja kui see on seotud sotsiaaltöö halva mainega ja madala töötasuga, siis on sotsiaaltöö valdkond tervikuna raskustes. Raske on nii töötajatel kui abivajajatel. Raske on ühiskonnal. Vältima peab olukorda, kus head spetsialistid (kõrge kvalifikatsiooniga ja pikaajalise praktikaga) lahkuvad sotsiaaltöö valdkonnast eelmainitud tegurite tõttu, kuigi neil võivad olla olemas kõik kõige paremad oskused ja omadused selle töö tegemiseks
staadiumini, kus erinevad kriisitüübid on kuhjunud ja kombineeritud (compound). Kuna HIV või AIDS'i põdemine on kestev, pikaajaline protsess, tekitab see inimese elus kriise pidevalt. Kriisid võivad oma iseloomult olla erinevad - füüsilised, meditsiinilised, hingelised, psühholoogilised ning sotsiaalsed. Lisaks sellele peavad nad samaaegselt toime tulema ka ühiskonna hukkamõistuga. Praktiliste soovitustena sotsiaaltöötajale toovad autorid välja järgmised nõuanded: · Viia ennast kurssi haiguse kulgu ja ravi puudutava üldinfoga. · Olla valmis sekkumisi intensiivistama ja vähendama vastavalt kriiside ägenemisele või leevendumisele. · Töötada välja sekkumisplaan, kus tegevused on ajaliselt määratletud. See aitab kliendil mõista kriisisekkumise ajalist piiratust. · Aidata inimesel mõista oma reaktsioone kriisi intensiivistumisel, et ta suudaks järgmisel
Kriminaalhooldusaluseid 0 3965 1120 2163 7248 Ametikohad vanglas Kontaktisik Kontaktisik on vangi jaoks kõige olulisem töötaja, sest nagu ütleb selle ametikoha nimigi, on tegu ametnikuga, kellele vang esimesena oma soovi, mure vms edastab. Olgu probleem milline tahes, esmalt pöördub vang kontaktisiku poole, kes lahendab selle ise või suunab küsimuse teisele ametnikule (näiteks psühholoogile, sotsiaaltöötajale), kuid ta peab olema kursis, et vangil on selline mure. Seega on kontaktisiku peamiseks tööülesandeks vahendada ja lahendada kinnipeetavate probleeme seda kutsutakse vanglas juhtumikorralduseks. Igal vangil on oma kontaktisik, üks kontaktisik on tavaliselt 3040 vangi juhtumikorraldaja. Veel vastutab kontaktisik selle eest, et vang oleks vabanedes valmis ühiskonnas õiguskuulekalt toime tulema: kui inimene tuleb vanglasse karistust kandma, siis
Ida-Virumaa KOV-tele koostatud ja saadetud teatiste arv oli 23. Kolme kuu jooksul oli saadetud teatisi kuuele Ida-Virumaa KOV-le: Kohtla-Järve, Narva, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Avinurme. Miniuuringu läbiviimise vormiks oli küsitlus, mille koostamisel aitas kaasa I üksuse inspektor-kontaktisik Tiina Tuvikene ja Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise nõunik Ave Pae. Küsimustikud olid saadetud e-maili teel kuulele eelnimetatud KOV-e sotsiaaltöötajale. Kolme kuu jooksul (oktoober, november, detsember) vastasid kõik kuus sotsiaaltöötajat minu poolt saadetud küsimustikele. Teavitusi saadetakse kohalikele omavalitsustele vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 4 (Kinnipidamiskohast vabanenud isikule on sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldajaks valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas isik viimati elas, või kui tema perekonnaliikmed vahetasid elukohta,
lähedaste juures ära tunda ning nende kaotust ennetada. Suitsiidi plaaniv inimene vajab toetust ning soovib antud teemal rääkida, kuid ta vajab selleks usaldusväärset inimest, kes näitaks üles siirast huvi aidata. Eriti oluline on ära tunda väiksemgi vihje suitsidaalsusele meeste puhul, sest nad püüavad seda varjata, et varjata oma nõrkusi ning näida tugevama ja mehelikumana. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Saveljev, K. 2005. Abiks sotsiaaltöötajale depressiooni ja suitsiidiriski hindamisel. Tallinn Tervise Arengu Instituut. 2010. Alkoholiprobleemidega patsientide suitsiidiriski hindamine. Tallinn URL [WWW] https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:x7e8bIQvO7oJ:www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/61+suitsiidirisk i+hindamine+tervise+arengu+instituut&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShrv5GMR 7GB2dN1yxNQY2gDw9ht8Dx9tcC8HbBLiNvlKLcOXZAP3kfIIYb8VNTzESP6tfrIsI9z
viisakusvisiidi tegijat; koolidevahelised meistrivõistlused; aitas silmas pidada uusi asjaolusid; otsuste tegemine ei ole imelihtne; lendu lastud kuulujutu järelkajad; sõna- ja lausemärkide eraldamine. 6. Kirjutage kokku või lahku. 1. Eelolev sündmus on teine kord meil siin niimoodi kokku tulla. 2. Teinekord ole ise ka endaeest väljas. 3. 45-minutise eeskava eest nõudsid amatöörmuusikud kaks tuhat krooni. 4. Enesessetõmbunud mehehakatis kinkis eelarvamustevabale sotsiaaltöötajale ilusa kassikäpakimbu. 5. Nutmaajavalt igavas rock-ooperis ei olnud Andrew Lloyd Webberi väärilisi meloodiaid. 6. Sellenimelisi oli kümmekond. 7. Omapead jäetud purupurjus naiskodanik tekitas tulekahju. 8. Eelarvedistsipliinist kinnipidamine ei ole meie muidu nii karmi iseloomuga vanemraamatupidaja tugevamaid külgi. 9. Uudistesaate seekordseks rosinaks oli kängurupoja ilmaletulek loomaaias. 10. Seegi kord (seekord) sai mõnelegi
Lahendus peab olema Sinu jaoks parim. Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui Sinu huvid ei ole ohus, pead Sa saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus, nende läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis anna sellest teada täiskasvanule, keda usaldad (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad. Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. Õigus nimele ja kodakondsusele Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina. Sul on õigus, et Sinu erilisust tunnustataks
lahendatakse juba varajases lapsepõlves ning välditaks nende tekkimist enne sündi ja esimesel eluaastal. Leian, et Eestis peaks perearstide rolli lapse sotsiaalses võrgustikus suurendama. Neil peaks olema kohustus teha aeg-ajalt kodukülastusi, hoolitseda selle eest, et värsketel lapsevanematel oleks teadmised lapse arengu kohta. Nad peaksid suunama lapsevanemad vajalikele koolitustele ja vajadusel teatama sotsiaaltöötajale lapse või vanemate väärkohtlemisest jne, jne. KASUTATUD KIRJANDUS Alaealiste kuritegevuse vähendamine aastateks 2007-2009 (2006), Tallinn: Justiitsministeerium http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35839/Alaealiste+kuritegevuse+vahend amise+arengukava+aastateks+2007-2009.pdf Edovald T. (2005) Ülevaade alaealiste kuritegevuse vähendamise strateegiatest ja programmidest maailmas, Tallinn: Justiitsministeerium Fish, E. (2002) The benefits of early intervention [09.03
Medar, E (2010). Sotsiaaltöö ametkonna tegevuse kontekst ühiskonnas. Alla laaditud 3. märtsil 2015, http://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20- %20RKS6001%20Sotsiaalt%F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid %201/5.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20ametkonna%20tegevuse %20kontekst%20%FChiskonnas.pdf MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus (2012). ABIMATERJAL Profesionaalsele tugiisikule ja sotsiaaltöötajale. Alla laaditud 24. veebruaril 2015, http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/abimaterjal_professionaalsele_tugiisikule_ja_sotsi aaltootajale.pdf Payne, M. (1995). Tänapöeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Puusepp, K., Aro, I. (2007). Võimestamine ja võimestumine – mõisteanalüüs. Eesti Arst, 736- 743. Alla laaditud 23. veebruaril 2015, http://www
Jõudsin ka selgusele, et tegelikult on sotsiaaltöö päris raske, eriti kui tuleb analüüsida juhtumit ning leida sobivad võimalused muudatuste tegemiseks nii kliendi kui ka tema keskkonna tasandil (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 12). Raske on see just seetõttu, et sinu kanda jääb suur vastutus, seoses sellega, kuidas ja milliste vahenditega muutsid abivajaja elutingimusi või üldse tema edasist elu. Aidates teistel inimestel toime tulla tema eluga on ka sotsiaaltöötajale endale väga kasulik, sest erinevates olukordades meenub ikka mõni juhtum, mille kunagi lahendasid, ning just sul endal võib tekkida selline olukord. Teiste probleeme lahendades õpitakse tegelikult oma elu rohkem väärtustama. Mina kui tulevane sotsiaaltöötaja, tulin sotsiaaltööd just see tõttu õppima, et aidata inimesi nende probleemidega ning juhatada/suunata neid parema elu peale, sest me kõik oleme väärt inimväärset elu. 10
sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. 12. Lastekaitse põhirõhk on on kohalikul omavalitsusel , kes korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse. 13. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võetud lastekaitse töötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale. 14. Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel, kellega nii riik kui ka kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel. 15. Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutseva organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond, UNICEF Eesti Rahvuskomitee. 16. Fakulatiivprotokoll käsitleb lapse õiguste konventatsiooni laste müüki,
“Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?“ Sotsiaaltöö põhineb väärtustel, mis rõhutavad inimeste väärikust, tema õigusi ja vajadusi ning inimvõimete kasvu- ja arenguvõimaluste täiuslikkuse saavutamist ( R. Kreem, Tartu 1995) Sotsiaaltöötajad ei tööta mitte nendega, kellel on probleemid, vaid nendega, kes ei tule nende probleemidaga toime (Trevithick 2007:5 viidates England 1986:13). Payne (2005) sõnul on sotsiaaltöötajale sotsiaaltöö teooriad vajalikud, kuna need aitavad sotsiaaltöötajal põhjendada enda praktilisi otsuseid ja tegevusi. Teooriad informeerivad sotsiaaltöötajat, milline meetod oleks kohasem ja sobivaim probleemide lahendamiseks. Teoreetiliste teadmiste puudumisel sotsiaaltöötaja võib oma tegevusega pigem kahjustada klienti. Sotsiaaltöö teooriad selgitavad millised tegevused kuuluvad sotsiaaltöö hulka ja miks need tegevused on olulised ja kasulikud. Sotsiaaltöötaja
mittetulundusorganisatsioonid, riik ning ühiskond ja meedia. Perekond on see, kes on vastutav lapse arengu, õiguste ja kohustuste täitmise eest. Kui midagi peaks lapsega juhtuma, on lapsevanem see, kes peab selles situatsioonis last kaitsma. Lapsevanem peab leidma aega, et oma laps ära kuulata ja tundma huvi tema tegemiste ja tutvuste vastu. Kui vanemal on väärkohtlemise kahtlus, siis ta peab kindlasti sellest teadma andma omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajale. Vanem võib ka helistada üleriigilisele usaldustelefonile, et saada infot kuidas edasi tegutseda. Laps ise võib ka pöörduda tugikeskuse poole või helistada usaldustelefonile, et abi saada. Oluline roll on ka naabritel, sugulastel, kes peaksid ka vastavaid asutusi teavitama, kui neil tekib kahtlus, et last on väärkoheldud.22 Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on väärkoheldud lapsele ja vajadusel ta pereliikmetele abi andmine või selle korraldamine
järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. Kov ülesanneteks on: Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel: korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võtnud lastekaitsetöötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale. 2007.aastal töötas kohalikes omavalitsustes 155 lastekaitsetöötajat. Valitsusvälised organisatsioonid: Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel, kellega nii riik kui kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel. Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutsevad organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond, UNICEF Eesti Rahvuskomitee.
3. kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel: 1. korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse. 2. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võtnud lastekaitsetöötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale. 2007.aastal töötas kohalikes omavalitsustes 155 lastekaitsetöötajat. Valitsusvälised organisatsioonid: Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel, kellega nii riik kui kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel. Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutsevad organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond, UNICEF Eesti Rahvuskomitee.
Laste õiguste ja vanemluse monitooringust selgus, et Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 17 üheksa inimest kümnest oli pigem nõus või täiesti nõus väitega, et „iga inimese kohustus on teatada politseile, sotsiaaltöötajale või mõnele teisele abi andvale asutusele abi vajavast lapsest“. Samas selgus erinevate juhtumite kirjeldamisel, et alati ei oldud valmis abivajavast lapsest teatama (Karu jt 2012a). Laste ja pere arengukavas 2012–2020 ja lastekaitse korralduse analüüsis (2013) tuuakse välja, et väärkoheldud lapsest mitteteatamise põhjuseks on enamasti kas spetsialisti ebakindlus, teadmatus või oskamatus väärkohtlemist tuvastada. KOV lastekaitsetöötajate hinnangud, kas täna on teavitus
annaabi.ee 
