Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus
bürokraatlikud takistused kodanike juurdepääsul riigi õigusabisüsteemile. 15. Edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega kuritegevuse vastasel võitlemisel, aga samuti tihendada koostööd Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide korrakaitsestruktuuridega. 16. Kiirendada Euroopa Liidu vahendite kaasamisega oluliselt teede ehitust ning suurendada seeläbi liiklusohutust. Kohalik omavalitsus Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasatus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Senine riigiametnikukeskne ühiskonnakorraldus ei ole meile vastuvõetav. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtetele. Kohalik
......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
................................................ 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika............................................ 7 Kohalik omavalitsus.................................................................. 8 Regionaalareng.......................................................................... 8 Keskerakonna koosseis............................................................ 8 Keskeerakonda sümboliseerivaid pilte..................................... 9 Kasutatud kirjandus................................................................. 10 2 Sissejuhatus
Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi (ja mitte oodata et seda teeb lasteaed ja teised spetsialistid) ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 33. Kodu on puutumatu (õpetaja võib koju minna ainult kui lapsevanem lubab, kui kahjustad väärkohtlemist kutsu politsei). § 37. Igaühel on õigus haridusele. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (kes valib – see vastutab!). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
teenuseid, ressursse ja võimalusi pakkuvate asutuste töö ladusaks ja inimlikuks, luua uusi ja tõhustada olemasolevaid sotsiaalabi süsteeme, hinnata sekkumise tulemusi ja tagajärgi, pidevalt jälgida iseenda professionaalset taset ja kasvu, arendada oma eriala ja järgida kutseeetika nõudeid 2. Toimetuleku kontseptsioon - Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. 3. Sotsiaaltöö meetodid: kogukonnatöö - Töö gruppidega, töö organisatsioonidega, töö kogukonnaga, näiteks kogukonna
õigus riigi abile vanaduse, toime tulemiseks. jagunevad: töövõimetuse, toitjakaotuse ja · KOV puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike 8. Millal on Eesti · Riiklikud omavalitsuste erilise hoole all. kodanikul õigus riigi abile? Eestis on kodanikul õigus riigi abile 14. Selgita , mille poolest 5. Kuidas rahastatakse vanaduse, töövõimetuse, erinevad teenused ja toode? toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi Teenused neid pakutakse. Teenus hoolekandesüsteemi, nimeta
väärtusi, saab noorsootöö anda ka ühiskondlikku lisaväärtust. Noorsootöö saab anda panuse noortega seotud poliitikavaldkondadesse, näiteks elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse kaasatusse ja tööhõivesse. 4 2. Kuidas noorsootöö kaudu tulemuslikult noorte inimõigusi edendada ning kaitsta? 5 Eesti Vabariigi põhiseadus § 19 lg 2 sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349) EL põhiõiguste harta preambula lõige 6 sätestab, et harta õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees. Kuigi inimõigused sisalduvad paljudes rahvusvahelise õiguse normides, käsitatakse neid
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus......................................
toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
suurem ning aju ei ole veel piisavalt kaitstud. Seetõttu võib raputamine tekitada lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga. 18. Kaudne Münchhauseni sündroom on üks pentsikumaid lapse väärkohtlemise sündroome, kus lapsevanem või hooldaja mõtleb välja lapsele mingi haiguse ilmingud, mida tegelikult lapsel ei ole. Lapsest tehakse ohver ning ta veedab suure osa oma lapsepõlvest arstide hoole all ravides haigusi, mida tal tegelikult ei ole. Tihti tekitavad vanemad/hooldajad lapsele ise füüsilisi ja ka vaimseid vigastusi. 19. Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgendatav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui naised, kes väljendavad seksuaalset erutust või meeldivust eelpuberteediealiste laste suhtes. 20. Pedofiilia on parafiilia alatüüp. Parafiiliad on tugevad seksuaalsed fantaasiad, kihud ja käitumises, mis tavaliselt on seotud laste ja objektidega. 21
Sotsiaalriigi printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Teiseks tuleb sotsiaalriigi printsiibist riigi objektiivsemat laadi kohustus. Riik ei tohi olla ,,pime" riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Riigi kohustus on hoolitseda igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas isegi kui võrdsusõigused iseenesest tagavad õigusliku võrdsuse, nõuab sotsiaalriigi printsiip, et riik arvestaks võrdsuse tagamisel tegelikkuses eksisteeriva ebavõrdsusega. Samas riigi abi ulatus, liigid ja abi saamise tingimused on vähemalt teatud osas seadusandja määrata. Küllaltki madalad sotsiaaltoetused ja kindlustushüvitised võivad
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning
kolmas sektor . 10.Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee, mängu väljakud, spordirajatised ja noorte huvikeskused. 11.Edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega kuritegevuse vastasel võitlemisel, aga samuti tihendada koostööd Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide korrakaitsestruktuuridega. 12.Kiirendada Euroopa Liidu vahendite kaasamisega oluliselt teede ehitust ning suurendada seeläbi liiklusohutust. KOHALIK OMAVALITSUS 1.Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tuleb suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laiendamist oma eelarve kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud kohaliku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks. 2.Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordi asutused jne) ja tehnilise
kuuluvad igale lapsele kogu maailmas, alates sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni. Selle koostamisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhiliste vajaduste rahuldamine ning pakkuda tuge lapse isiksuse, annete ja võimete arenguks. 25) Sotsiaalnõustamine- sots teenus mõistmaks abivajava isiku abavajaduse ja probleemide ulatust, vajdust abi järele ( konsultatsioon, informeerimine, nõustamine ) 6) Absoluutne vaesus rahast jätkub vaid endal hinge sees hoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. 27) Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega; tavaline võrdlusalus on pool riigi keskmisest palgast. 14) Tugipere- sots.teenus pakkumaks kogeda asenduskodus kasvavale lapsele perekonna kogemust 16) Tööturuteenus- teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks; (1) Tööturuteenuste liigid on:
Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica fraktsioonidele kompromissettepaneku, mille kohaselt tõuseb lapsetoetus järgmise aasta asemel ülejärgmisel aastal so 2015. aastal. Millise signaali annab lapsetoetuse summa tõstmise edasilükkamine lastevanematele, noortele, kes alles plaanivad pere luua ja lapsi saada, milliseid väärtuseid loob või toetab poliitikute saavutatud kompromiss? Antud referaadi eesmärgiks on analüüsida perepoliitikat kui sotsiaalpoliitika ühte olulisemat valdkonda Eesti Vabariigis. Uurimisülesanded, millele referaadis vastust otsitakse on alljärgnevad: · perepoliitika eesmärgid, meetmed, · kas valitsuse valitud perepoliitika tagab eestlaste sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmislubaduste analüüs, mis käsitleb perepoliitikas käsitletavaid märksõnu: peretoetused, lapsehooldustasu, toetused ja teenused
kulude korvamiseks eraldi toetus. Seejuures võivad nimetatud toetused olla ka universaalsed, st neid toetusi makstakse mitte ainult toitja surma korral, vaid ka teiste perekonnaliikmete surma korral, või spetsiifilised, mida makstakse erinevate kindlustusskeemide kaudu (nt eraldiseisvad toetused tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kindlustusskeemidest). 3.2.6. Tööpuudus Tööpuuduse korral esineb isiku nõue sissetuleku asendamisele. Nimetatud sotsiaaltoetuseks on töötu abiraha või töötuskindlustushüvitis (edaspidi töötu sotsiaaltoetus). Nõue töötu sotsiaaltoetusele on isikul, kes on töötu ja kes on töövahenduse käsutuses (otsib tööd). Töötuna võib vaadelda isikut, kes ajutiselt ei ole töösuhtes või kes teeb ainult väheldast tööd. Väheldasena saab vaadelda niisugust tööd, mis on seotud vähem kui 20 tunniga nädalas. Töövahenduse käsutuses on isik, kes on võimeline tööd tegema ning kes soovib tööd teha
3 kindlustusliiki Abiraha järgi eritati kolme kindlustusliiki: Haiguskindlustus töövõimetusabiraha ½ kuni 2/3 palgast alates 4. haiguspäevast kuni 26 nädalat aastas; Sünnituskindlustus sünnitusabiraha 2 nädalat enne 4 nädalat pärast sünnitust ½ kuni terve palga ulatuses; Matusekindlustus matuseabiraha surnu 20-30 kordse päevapalga ulatuses; Sotsiaalpoliitika (1918-1940) Heaolu kui õigus 1920. a põhiseadus ei sisaldanud õigust abile puuduse korral, õigust haridusele ega õigust tööle 1938. a põhiseadus Töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus. Iga kodaniku õigus ja kohus on ise soetada endale tööd. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa. Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi teel, korraldatakse seadusega. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil.
terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe. Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil
tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja
Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne - subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud - individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on 70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne - kohalik omavalitsusüksus osutab sots.teenuseid, väiksemad KOVid ei saa kõiki teenuseid pakkuda; raha maksmisega ei ole probleeme, kuna riik tuleb appi - teenused, toetused (elatusmiinimum) - õigus (mitte enam vajadus?) vajaduspõhine, ei ole vajaduspõhine,
..........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse.................................................................................................................................7 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine....................................................................................................8 2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess...............................................................................8 2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed...............................................
Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Eestis alustati sotsiaalse turvalisuse süsteemi loomist 1920 Bismarcki mudeli alusel (kindlustusskeemid laienesid töötajatele ja nende ülalpeetavatele) · Eesti - põhiliselt agraarriik, poliitiline elu täis erakondlikke vastuolusid · Uus hoolekandeseadus võeti vastu 1925.aastal. EV hoolekande korraldamise aluseks võeti Lääne-Euroopa põhimõtted · Hoolekandeseadus nägi ette hoolituse laste eest ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest. SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll · Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt vähem hoolekandele · Abi anti teatud gruppidele, teised jäid abist ilma · Raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning puuetega lapsed olid tabuteema - need saadeti
.................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP2 Kristiina Kangro OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Referaat Juhendaja: H. Jaanimägi Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna olen huvitatud lastekaitse tööst ja selle töö põhimõtetest. Leian, et on oluline teada, kuidas lastekaitsetöö toimib. 1 OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Lastekaitsetöötaja peamisteks tööülesanneteks on laste ja perede nõustamine, informeerimine, probleemide lahendamise koordineerimine, toetuste, teenuste ning muu abi seostamine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
juhul, kui kõikvõimalikud muud abi andmise moodused ei ole (eeldused loetletud sotsiaalhooldusõiguses: SHS) perekonna toimetulekut lapse kasvatamisel vajalikul määral tõstnud Lapse perekonda jätmine ohustab lapse enda arengut või teiste inimeste tervist või elu Vältimatu eraldamise korral tuleb lapsele leida võimalus asendusperekonnas elamiseks, paigutades ühe perekonna lapsed kokku. Perekonna toetamisel osutavad nii kohalik omavalitsus kui riik piisaval hulgal kvaliteetseid teenuseid ja abi. Lapse abistamisel ja planeerimisel tuleb kaasata laps (vastavalt eale) ja vanemad, eestkostja või tegelik kasvataja ning edastada lapsele teda puudutavas küsimuses teavet, mis ei kahjustaks teda vaimselt, füüsiliselt ega emotsionaalselt Laste õiguste kaitsmisel lähtutakse põhimõttest, et abi tuleb osutada laste kasvatava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
