saadetakse osadekaupa paljudel lähestikku olevatel abisagedustel, need sagedused peavad olema omavahel risti (faasinihe 90°) ehk ortogonaalsed. et kõrvutiolevad signaalid üksteist ära ei kataks GPS: satelliidid edastavad erinevaid signaale, neli tükki peab olema kogu aeg nägemisulatuses, et asukohta määrata nende ristumispunkti järgi IEEE 802.11 WiFi: ortogonaalne sagedustihedus, ruuteril mitu antenni (SDMA) Bluetooth: sagedushüplemine Mobiilside, kärgvõrgud, sageduste taaskasutus, kärgede jaotamine. 1 mast suure maa ala peal ei tööta hästi, sest see ei taluks kogu liiklust, signaal harjuks ja signaal ei paindu üle mägede, orgude ja Maa kumeruse. Kärgvõrgud - kärjekujuliselt kaetakse ala mastidega, nende sagedused on kõigil erinevad Sageduste taaskasutamine: pannakse järjest kärgedele sagedused nii, et ükski sarnane ei satuks kõrvuti (ei puutuks kokku) Kärgede jaotamine: tihedalt asustatud kohtades tehakse kärjed omakorda
nagu päris juhuslik – pseudojuhuslik. M-jada on perioodiline. Nihkeregister. Mida pikem, seda suuremaks on võimalik üllatusmomenti teha. Lahtimurdmiseks on vaja teada mitu bitipesa registris on ning kust on tehtud tagasiside. Meie näitel esimese ja kolmanda biti väljundist. Samuti on vaja teada algseisu. 55 41. Mobiilside, kärgvõrgud, sageduste taaskasutus, kärgede jaotamine. Keset Eestit ühe masti paigutamine ei toimi, sest Maa on nö pall, maastik pole ühtlane. Künkad varjutavad levi. Lisaks sellele hajuvad raadiolained kera peale laiali – signaal oleks leviala ääres liiga nõrk või vastasel juhul peaks keskel kasutama mõttetult suurt võimsust. Kui oleks üks mast, siis peaks ta samaaegselt olema võimeline suhtlema kõigi seadmetega.
annaabi.ee 
