Otsingule "sagedus" leiti 2552 faili

2
docx

F├╝├╝sika kordamine: p├Â├Ârdepunkt, periood, sagedus

Mis on p├Â├Ârdepunkt? Nurk, mille v├Árra p├Â├Ârdub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori k├Áveruspunkti ├╝hendatav raadius, nim. p├Â├Ârdenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan ├ťhele t├Ąisringile vastab p├Â├Ârdenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurg├╝hikut, kehtib p├Â├Ârdenurga ja kaarepikkuse vahel l...

F├╝├╝sika - Keskkool
1 allalaadimist
1
txt

M├Áisted f├╝├╝sikas

harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis nitab nurga muutumist mingi aja jooksul. w=ft w - nurkkiirus | f - prdenurk.| t -. aeg joonekiirus - on ringiliikumisel lbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. V=lt | v- joonkiirus|l-teepikkus|t-aeg radiaan - on selline kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on vrdne selle ringjoone raadiusega. sagedus - sageduseks nim vnkeperioodi prdvrtus, nitab hes sekundis tehtud tisvngete arvu. f=1T f=sagedus ja T-tisvnge kesktmbekiirendus - kiirendus, mis on suunatud keha keskpunkti poole a=v(ruut) r jumoment - ju ja ju la korrutis M=f*l l-julg, f- jud, M-jumoment impulsimoment - punktmassi prlemishul L=mvr=pr Suletud ssteemi kogu impulss on kehade igasugused vastastikmjul jv. resonants - nim keha vnkeamplituudi jrssku kasvu oma vnkesageduse kokku lan...

F├╝├╝sika - Keskkool
15 allalaadimist
2
docx

F├╝├╝sika elektrivool

Mis on vahelduvvool ja sagedus ? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud v├Ą├Ąrtus ja kuidas hetkev├Ą├Ąrtus s├Áltub ajast? (VALEM) Hetkev├Ą├Ąrtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud v├Ą├Ąrtus on voolutugevuse maksimaalne v├Áimalik v├Ą├Ąrtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme...

F├╝├╝sika - Keskkool
39 allalaadimist
2
doc

V├Ánkumine - m├Áisted

abiks.pri.ee Kui elastse keskkonna osake panna v├Ánkuma, siis osakeste vaheliste elastsusj├Áudude t├Áttu kandub v├Ánkumine ├╝le naaberosakestele, sealt omakorda j├Ąrgmistele osakestele. Iga j├Ąrgnev osake kordab eelneva v├Ánkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasen...

F├╝├╝sika - Keskkool
122 allalaadimist
2
doc

Mehaanika ja interferents

Deformatsioon- keha kuju v├Ái m├Á├Átmete muutumine Elastsusj├Áud- j├Áud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha v├Áimet teha t├Â├Âd. Esimene kosmiline kiirus ┬ş Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonij├Áu m├Ájul ringorbiidil ├╝mber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline t├Ámbumisn├Ąhtus Gravitatsioonij├Áu s├Áltuvus kaugusest ┬ş Gravitats...

F├╝├╝sika - Keskkool
156 allalaadimist
8
pdf

Keele v├Ánkumised

/. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......┬▒........., d = ......┬▒........., =......┬▒......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. ...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
615 allalaadimist
1
doc

Kordamisk├╝simuste vastused f├╝├╝sikas

Seisulaine ┬ş kahe ├╝hesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv v├Ánkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel t├Ákkelt. T├Ákkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine v├Árrand: x = (2a cos 2 ) cos t a ┬ş laine amplituud...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
207 allalaadimist
1
doc

Meeled

Meel-on v├Áime infot vastu vtta(ntks, n├Ągemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuv├Áttev elund(nt. Silmad, k├Árvad, keel, nina, nahk) K├Ávakest(valget v├Ąrvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) v├Árkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, v├Átab vastu valgus├Ąrritusi) kollat├Ąhn(k├Áige suurema n├Ągevusteravusega) n├Ągemisn├Ąrv (yhendab...

Bioloogia - P├Áhikool
50 allalaadimist
2
doc

Mehaaniline t├Â├Â

A=Fs, ├╝hik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. T├Ástes 102g 1m k├Árgusele teeme umbes 1 J t├Â├Âd. Kui keha ei liigu t├Ąpselt j├Áu suunas, tuleb j├Áud lahutada kaheks komponendiks (m├Áttelisteks osadeks). T├Â├Âd teeb liikumissuunaline komponent F1, j├Ąrelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa m├Á├Átta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi t├Â├ ├╝ldvalem....

F├╝├╝sika - Keskkool
71 allalaadimist
6
doc

Lained,v├Ánkumised,faas

┬Ě Vibratsioon - tahke keha mehaaniline v├Ánkumine ┬Ě ├ťldvibratsioon ┬ş mehaaniline v├Ánkumine, mis kandub seisvale, istuvale v├Ái lamavale inimesele ├╝le toetuspindade kaudu ┬Ě P├╝siv vibratsioon ┬ş vibratsioon, mille kontrollitava parameetri v├Ą├Ąrtus m├Á├Átmise perioodi v├Ąltel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB ┬Ě Muutuv vi...

F├╝├╝sika - Keskkool
75 allalaadimist
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine ├ťhtlane sirgjooneline liikumine- ├ťhtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsed nihked. ├ťhtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes v├Árdsete ajavahemike jooksul ├╝hesuguste v├Ą├Ąrtuste v├Árra, nimetatakse ├╝htlaselt muutuvaks liikumiseks. Tausts├╝steem- Tausts├╝...

F├╝├╝sika - Keskkool
448 allalaadimist
2
doc

F├╝├╝sika

Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis m├Ą├Ąrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse h├Ąlbe mistahes ajahetkel (selle hetkv├Ą├Ąrtuse). T├Ąhis , ├╝hik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis m├Ą├Ąrab v├Ánkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus f├╝├╝s. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.v├Ąlja energiat teisteks energialiikudeks (soo...

F├╝├╝sika - Keskkool
100 allalaadimist
12
doc

F├╝├╝sika kordamine 10.klass

klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS ┬ş Trajektooriks nimetatakse joont, mida m├Â├Âda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise j├Ąrgi liigitada sirgjooneliseks ja k├Áverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont t├Ámmates, auto v├Ái rong sirgel teeosal jne. Si...

F├╝├╝sika - Keskkool
1018 allalaadimist
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ..........................................................................................................................

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika ├╝hikud ja t├Ąhised

Nimetus t├Ąhis ├╝hik Nihe s m Kiirus v m/s Kiirendus a m/s2 Nurkkiirus oomega 1 rad/s P├Â├Ârdenurk fii 1 rad Sagedus f Hz J├Áumoment M kg J├Áud F N Impulss p 1 kg m/s H├Ąlve x m V├Ánkeamplituud Xm m T├Â├ A J V├Áimsus...

F├╝├╝sika - Keskkool
168 allalaadimist
2
doc

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETV├ĽNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ├╝he t├Ąisringi. T├Ąhis T, ├╝hik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud v├Ángete arv - nurkkiirus Sagedus n├Ąitab v├Ángete v├Ái p├Â├Ârete arvu aja├╝hikus. ├ťhik...

F├╝├╝sika - Keskkool
174 allalaadimist
9
doc

10klassi f├╝├╝sika

┬Ě Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. ┬Ě Seda joont, mida m├Â├Âda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. ┬Ě Kulgeval liikumisel on k├Áikide kehade punktide trajektoorid ├╝hesuguse kujuga. ┬Ě P├Â├Ârleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. ┬Ě ├ťhtlane sirgj...

F├╝├╝sika - Keskkool
331 allalaadimist
2
doc

Äike

├äikese sagedus kahaneb ├╝ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, n├Ąiteks Jaava saarel on aastas ├╝le 300 ├Ąikesep├Ąeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle p├Áhjuseks on poolusel├Ąhedasemate alade madalam temperatuur ja v├Ąiksemad temperatuuri kontrastid. Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebap├╝siv ja niiskust on atmosf├Ą├Ąri...

Geograafia - Kutsekool
5 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika t├Ąiend├Ápe

V├Árdsed ajavahemikud ja teepikkused. ├ťhtlaselt muutuv liikumine ┬ş keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdse suuruse v├Árra. Tausts├╝steem ┬ş kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ┬ş keha poolt l├Ąbitud trajektooril├Áigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ┬ş suunatud sigl├Áik, mis ├╝hend...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
322 allalaadimist
1
docx

Perioodilised liikumised

Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon v├Ái selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ├╝mber punkti, mis asub v├Ąljaspool seda keha P├Â├Ârlemine-liikumine ├╝mber oma kujutletava telje V├Ánkumine-perioodiline liikumine, kus keha l├Ąheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed m├Â├Âda Resonants-n├Ąhtus, mis tekib, kui sundiva j├Áu sagedus langeb kokku vabav├Ánkumise saged...

F├╝├╝sika - Keskkool
76 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !