Robert Bolton "Igapäevase oskused" (0)

Igapäevased oskused 
Robert Bolton 
« Sotsialiseerumise  tulemusena omandab inimene juba mõningaid  suhtlemisoskused . Kuid 
inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes 
määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. 
Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse 
abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 
1
Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele 
«Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline  suhtlemine » (K.  Jaspers ). 
Meie ühiskonnas on harv  juhus , et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, 
arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. 
Üksikolekud: 
1) Loominguline,  rõõmus  ja terviklik üksiolemine. 
2) Valus, surnud ja tühi üksiolek. 
Gabriel Marcel «The  Mystery  of Being». 
Paljusi meist on agaviletsalt  suhtlema  õpetatud, kuna meie heade kavastustega õpetajatele 
endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. 
Õppeprotsessid: 
1)  mitteverbaalsed  (nt  naeratamine ) 
2)  verbaalsed  (nt mossitamine - надувать губы) 
Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 
1) Kuida olla  pealiskaudne  (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 
2) Kuidas teeselda (подражать). 
3) Kuidas enda ja teise eest  peitu  pugeda. 
4) Kuidas riski inimsuhetes mitte tähtsaks pidada. 
5) Kuidas teisi  manipuleerida  (või taluda endaga manipuleerimist). 
6) Kuidas teistele vajaduse korral haiget teha ja neid  karistada . 
Muutumise seadus: «asjad ei jää samasuguseks. Kui need ei muutu paremaks, lähevad nad 
halvemaks». Kui suhed ei saa  tugevaks , siis muutuvad nad nõrgemaks; kui nad ei vii 
läheduseni, viivad nad kaugemiseni; kui nad ei muutu produktiivsemaks, muutuvad nad 
vähem produkstiivsemaks. 
Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuse õppimisel ona vastada, kuidas ennast adekvaatselt 
kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. 
Inimsuhete  kordaminekuks tarvilike oskuste liiki: 
1) Kuulamisoskused - aitavad inimesel mõista, mida tiene tegelikult öelda tahab. 
2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, 
rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, 
anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 
3) Konfliktilahendusoskused. 
4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 
5) Oskuste valik. 
2
Suhtlemistõkked  
«Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta 
on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). 
Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. 
-  Suhtlustõkked  - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli 
negatiivne. 
Ebasoovitavad reaktsioonid: 
/kohtumõistmine/ 
1)  Kritiseerimine . 
2)  Sildistamine  - teise inimese  alandamine  või stereotüüpiseerimine. 
3) Diagnoosi panek -  iniese  käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri  mängimine . 
4) Kiitmine. 
/lahenduse pakkumine/ 
5) Kamandamine. 
6) Ähvardamine. 
7) Moraali lugemine - teise inimese  õpetamine , mida ta peaks tegema, ja teisele epistli 
lugemine. 
8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 
9) Nõu andmine. 
/teise murede  vältimine / 
10)Kõrvalepõikamine - muu  juttu  tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 
11)Loogiline  argumenteerimine . 
12)Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. 
Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, 
suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. 
Kalduvus  reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva 
hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises. 
Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleanlikeks ja 
allaheitlikeks. 
Üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, 
et ta tekitab emotsionaalset  distantsi . 
Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla  abivalmid , kuid ei 
soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. 
Kui te  soovite  oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks 
stardipakuks. 
Halvast harjumusest vabanemiseks on palju kergem  asendada  see heaga, kui püüda sellest 
lahti saada vaid tahtejõu abiga.

3
Kuulamine  - see on midagi  enamat  kui lihtsalt kuulmine 
«Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid  kuulama , kui me oma probleeme 
arutame, võib muuta  tervet  me maailmavaadet» (Dr. E.  Mayo ). 
- Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade 
vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. 
- Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse 
kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. 
Oskuste rühmad
Spetsiifilised  oskused
Tähelepanu väljendamise oskused.
- Osavõttu väljendav  kehahoid . 
- Sobilik kehakeel. 
-  Silmside . 
- Väliste segajate vältimine.
Jälgimispskused.
- Ukseavajad. 
- Väikesed julgustused. 
- Vähesed küsimused. 
- Tähelepanelik  vaikimine .
Peegeldamisoskused .
- Ümbersõnastamine. 
- Tunnete  peegeldamine . 
- Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine 
konteksti). 
- Kokkuvõtlik peegeldamine.
- Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid  huvitab   rääkija  
ja tema jutt. 
Albert  Scheflen, Dr. Norman Ashcroft «Human Territories: How we behave in  space -time». 
Hea  kuulaja  annab vestluse jooksul oma osavõtust märku  pingevaba , kuid  erksa  
kehahoiakuga. 
Osavõttu väljendav kehahoid: 
- Keha kallutamine rääkija suunas - annab märku energiast ja tähelepanust. 
- Teisega  vastamisi  olemine - nii, et parem õlg on kohakuti teise vasaku õlaga. 
- Avatud kehahoiak - käte ja jalade ristitamisera hoiak. 
- Rääkijast sobilikus kauguses asumine. 
Franklin Ernts Jr. «Who’s  listening ?» 
«Kuulata tähendab, et kõneleja liigutab sind - nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt..» (F. 
Ernts). 
Efektiivseks tähelepanu  väljendamiseks  vaja hoiduda häirivatest liigutustest ja žestidest. 
4
Tähelepanelik  kuulaja  püüab keskkonna  segajad  miinimumini viia. 
Suurte füüsiliste barjääride kõrvaldamine aitab suhtlemisele kaasa. 
Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teistele mitte ette jääda, et uurida, millisena rääkija oma 
olukorda näeb. 
Ukseavajad: 
1) Teise inimese  kehakeele  kirjeldus. 
2) Üleskutse rääkima või juttu jätkama. 
3) Vaikimine, et anda teisele inimesele aega otsustada, kas rääkida ja/või mida ütelda. 
4) Tähelepanu väljendamine - silmside ja osavõttu väljendav kehahoid, mis näitab, et teine 
huvitab teid ja te hoolite temast. 
Empaatilised kuulajad panevad ette rääkida siis, kui see on sobilik, nad ei püüa seda peale 
sundida . 
- Väikesed julgustused - lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama 
ja hoiavad ka kuulajaaktiivsena. 
Suletud küsimused suundavad kõnelejat andma kindlat lühikest vastust. 
Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid  sügavamalt  uurida, ilma etteda 
liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad. 
Vestluses on riskantne liiga palju küsimusi esitada: see asetab kuulaja pigem rääkija vastu 
kui kõrvale, pigem  dikteerib  vestluse suuna, kui annab rääkijale võimaluse ise oma 
olukorda uurida. 
«See armastusest sündinud  vaikus  ei ole üksikõiksus; see ei tähenda, et ei ole midagi öelda. 
See enesesuhtluse positiivne  valdus . Nii nagu kella tiksumise kuulamiseks on vaja vaikust, 
nii on vaikus ka see, mis  laseb  meil kuulda südamelööke» (H. Luccock). 
Suhtlemispausi ajal teeb hea kuulaja järgmist: 
1) Paneb teist tähele. 
2) Jälgib teist. 
3) Mõtleb selle peale, millest tiene räägib. 
5
Neli peegeldava kuulamise oskust 
Peegeldamise liigid: 
1) Ümbersõnastamine. 
2) Tunnete peegeldamine. 
3) Tähenduse peegeldamine. 
4) Kokkuvõtlik peegeldamine. 
Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või 
tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aksepteerimist. 
- Peegeldamine - see, mida tiene  inmene  kuulaja arvates kogeb. 
- Ümbersõnastus - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema 
jutu põhisisu. 
Lühikokkuvõte aitab vestluse osa lõpetada ja/või näidata kätte suund järgmiseks 
teemalõiguks. 
Kokkuvõtlik peegeldamine on tõhus, kui kuulaja: 
1)  Kogub  neid mõtteid, millega tuli välja rääkija. 
2) Selekteerib välja olulise, mis aitab rääkijal paremini oma olukorra võtmetegureid 
mõista. 
6
Miks on peegeldavad vastused kasulikud 
Suhtlemise täiustamise protsess koosneb 4 staadiumist: 
1) Kui inimene  kuuleb  kogu elu jooksul kasutatud teesulgude mõjust, tunneb ta end 
süüdlasena. 
2) Katseb uusi oskusi, kui see uus viis tundub talle kunstlik ja  kohmakas , tundub, nagu 
teeskleks ta. 
3) Kasutanud meetode mõned nädalad, muutuvad inimesed neis päris vilunuks (знаток). 
4) Pärast paariaastast oskuste regulaarse kasutamist sulandub see suhtlusviis inimese 
elustiili. 
- Stiil - see, mis väljendab mitteverbaalsete elementide, eriliste sõnastuste, kõne määra ja 
teiste inimesele omaste faktorite abil tema unikaalsust. 
Kõneprobleemid : 
1) Erinevate inimeste jaoks on sõnadel erinevat tähendused. 
2) Inimesed « kodeerivad » oma sõnumeid, nii et tegelik tähendus jääb peidekuks. 
3) Inimesed räägivad  millestki  ebaolulisest, sellal kui oluline on hoopis miski muu. 
4) Paljudel on raske oma tundeid mõista ja nendega konstruktiivselt hakkama saada. 
5)  Kuulajat  on kerge häirida. 
6) Kuulajad kuulevad nagu läbi filtrite, mis moonutavad paljutki öeldust. 
Teise inimese käitumisi saab näha ja kuulda. Mõtteid ja/või tundeid saab ainult aimata. 
Mida mõeldi
Kuidas saadeti
Kuidas vastu võeti
Kõneleja mõtted ja tunded 
Kõneleja teod ja/või sõnad 
Kuulaja interpretatsioon 
(privaatsed, ainult endale 
(sageli ebatäpsed või varjatud 
kõneleja tegude ja sõnade taga 
teadaolevad).
mõtete ja sõnade väljendused 
olevast  tähendusest ( privaatne , 
või isegi katsed neid peita).
ainult kuulajale teadaolev).
Väikeste probleemidega tegelemine sellal, kui murettekitavamaid isegi ei mainita, on üks 
suuremaid  ebatõhususe  allikaid  nii tööstuses, valitsuses, koolis, perekonnas, kirikus, 
nõustamiskeskustes kui teistes asutustes. 
Emotsioonid  annavad meile vihjeid probleemide lahendamiseks ja nad on meie peamine 
side  teistega . 
Emotsionaalsed  filtrid blokeerivad või moonutavad meie  arusaamist . 
Krishnamurti « First  and last freedom». 
7
Kehakeele lugemine 
Juhised kehakeele lugemiseks: 
1) Ürita teadlikult fokuseerida tähelepanu vihjetele, mis on sinu arvates kõnekaimad. 
2) Jälgi, millises kontekstis mitteverbaalsed  signaalid  edastatakse. 
3) Pane tähele vasturääkivusi, kui neid ilmeb. 
4) Teravda tähelepanu iseenda suhtlemisega seonduvate tundmuste suhtes. 
5) Peegelda pertnerile sageli tagasi, kuidas teda mõistsid, et ta saaks sind parandada või su 
arusaamist kinnitada. 
Kuulajatena saame kõneleja emotsioonide kohta infot erineva allika kaudu: 
/Auditoorses  kanalis / 
1) sõnad 
2) hääle kõla 
3) kõne kiirus, pauside sagedus ja pikkus ning see, kui sageli saadavad mõtepause 
häälistused 
/Visuaalses kanalis./ 
4)  näoilme  
5) kehahoiak 
6)  žestid  
Charles  Darwin  «Emotsioonide väljendamine inimestel ja loomadel». 
Raamat «John Woolmani päevik». 
Parakeel
Tõenäoline tunne/tähendus
Monotoonne hääl.
Tüdimus
Aeglane kõne, medel toon.
Depressioon
Kõrge hääl, empaatiline toon.
Entusiasm
Kõrgenev intonatsioon.
Imestus
Järsk kõne.
Kaitsehoiak
Aeglane ja napp, kuid tabav kõne, vali hääl.
Viha
Kõrge hääletoon, « hakitud  kõne».
Umbusk
Peegeldamise saavutused: 
1) Saate kontrollida oma oletuste õigust. 
2) Saate aidata kõnelejal oma tunnetest teadlikumaks saada. 
3) Teie  peegeldus  julgustab kõnelejat nägema oma tundeid osana situatsioonist ja neist 
rääkima. 
4) Kui kõneleja kuuleb, et tema tundeid peegeldab tagasi aksepteeriv kuulaja, tunneb ta, et 
temast saadakse aru. 
8
Mõned juhtnöörid on kehakeele lugemisel abiks: 
1) Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. 
2) Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. 
3)  Pange  tähele vasturääkivusi. 
4)  Olge  teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidst. 
9
Kuidas peegeldamisoskusi lihvida 
Juhtnöörid paremaks kuulamiseks: 
1) Ärge teeselge mõistmist. 
2) Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on. 
3) Varieerige oma vastuseid. 
4) Keskenduge tunnetele. 
5) Valige  tunnet  kõige täpsemini kirjeldav sõna. 
6)  Kasutage  empaatilist hääletooni. 
7) Püüd konkreetsuse ja olulisuse suunas. 
8) Vastused ärgu olgu dogmaatilised (поверхностный), vaid kindlad. 
9) Peegeldage kõneleja  käsutuses  olevaid ressursse. 
10)Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes. 
11)Leppige sellega, et kõik vestlused ei ole lõplikud. 
12)Peegeldage lühikeste suhtlemiste ajal. 
Ärjatav vastus - kui kuulaja vastus ei näita täpselt arusaamist teisest. 
Vahetav vastus - kui kuulaja peegeldab teise inimese jutu sisu ja tundeid umbes sama 
intensiivselt, kui neid väljendati. 
Lisav vastus - kui kuulaja annab mitu vahetavat tüüpi vastust ja liigub sellest, mida rääkija 
väljendas, veel edasi. 
Kuulata tuleks nii kaua, kui: 
1) Suudate näha teise olukorda tema enda vaatenurgast. 
2) Võite kindel olla, et miski muu on kasulikum kui jätkuv kuulamine. 
3)  Oskate  välja nuputada, milliseid võimalukud sammud abistaksid kuulajat probleemi 
lahendamisel kõige enam. 
Kõneleja vajab peegeldava kuulamise jätkumist, kuni ta: 
1) Liigub esitatud probleemi juurest põhiprobleemi juurde. 
2) Uurib oma  põhilist  probleemi ja hakkab seda mõistma. 
3) Kogeb kuulaja ektsepteerimist ja täpset empaatiat - tunneb, et kuulaja on koos temaga. 
4) Aksepteerib iseennast ja oma tundeid. 
5) Kogeb valmisolekut luukuda edasi protsessi keerulisse faasi, milles võib abi olla 
lisavatest  vastustest . 
Kui on loodud usalduslik ja mõistev õhustik, võib infot konstruktiivselt jagada siis, kui: 
1) Inimene on emotsionaalselt valmis infot vastu võtma. 
2) Teie info on põhiprobleemi seisukohalt vajalik. 
3) Te olete kindel, et teine ei valda seda infot ja tal pole sellele juurdepääsu. 
4) Te olete kindel, et see info peab paika. 
- Konfrontatsioon - abistamisoskus, mis nõuab tähelepanu pööramist kõneleja käitumises 
esinevatele vastuoludele. 
10
Käitumises esinevad vastuolud: 
1) Mõeldava ja öeldava vahel. 
2) Tuntava ja öeldava vahel. 
3) Öeldava ja tehtava vahel. 
4) Sõnade ja kehakeele vahel. 
5) Minapildi ja selle vahel, kuidas teised teda näevad. 
6) Elu, mida ta elab ja elu, mida ta endale soovib, vahel. 
Kunagi ei tohi kasutada 2st järjestikust konfronteerumist. Et konfrontatsioonist on kasu 
vaid väga tundlike teemade puhul, kus inimene on reeglina tugevas kaitseseisundis, peaks 
kuulaja kasutama. 
- Mina-sina jutt - kahe inimese  vestlus  nüüd-ja-praegu tunnetest. 
Millal peegeldavalt kuulata: 
1) Enne, kui tegutsema asute. 
2) Enne, kui asute vaidlema või kritiseerima. 
3) Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist probleemist. 
4) Kui teine räägib kodeeritult. 
5) Kui teine püüab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda. 
6) Otsese vastastikuse vsetluse jooksul. 
7) Kui te räägite iseendaga. 
8) Kui puutute raamatus, loengus või tööl kokku uute ideedega. 
-  Intellektuaalne   empaatia  - see, millal uute ideede puhul on aktiivse kuulamise oskustest 
abi selleks, et mõista, mida autor öelda on tahtnud. 
Millal ei tasu peegeldavalt kuulata: 
1) Kui te ei suuda aktsepteerida. 
2) Kui te ei usu, et teine suudab ise lahenduse leida. 
3) Kui te ei  seisa  teisest eraldi (hea kuulaja suudab näha teise inimese kogemuse sisse ja 
ikkagi eraldiseisvaks jääda). 
4) Kui kasutate kuulamist peitupugemiseks. 
5) Kui olete tugeva surve all, tülis või  kurnatud . 
Miks inimene peab oma probleeme lahendamise eest ise vastistama: 
1) Teisel on oma probleemi kohta rohkem infot. 
2) Riskib teine inimene. 
3) Lahenduse peab täide viima teine. 
4) Inimese eneseusk ja  vastutustunne  saavad  kindlust  juurde, kui ta ise oma lahendused 
välja mõtleb ja täide viib. 
5) Mõlemad saavad sellest kasu, kui teine kuulajana sõltuvusse ei satu. 
11
Kolm lähenemisviisi suhetele 
Muistses hiina mõttemaailmas tähistasid terminid yin ja yang vastandlikke kategooriaid, 
mis vaatamata erinevusele olid teineteisest sõltuvad ja teineteist täiendavad olemise tahud. 
- Enesekehtestamine (yang) - kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale. 
- Ärakuulamine (yin) - vastapoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures. 
KT - kehtestamisetreening. 
Igal inimesel on oma ainulaadne isikruum - ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja 
väärtushinnanguliselt temale. 
Theodor  White «The  making  of the  president  1960». 
Albert Scheflen, Norman Ashcroft «Human territories: Ho we behave in space-time». 
Tunnistada minu isikuruumi tähendab austada minu füüsilist ruumi ja mu cara ning lasta 
mul olla mina ise. 
- Sotsiaalne ruum - ümber moodustuv kahele või rohkem inimestele kuuluv ruum, kus 
inimesed on omavahel lähedalt seotud. 
Mõju avaldamine annab kehtestavale inimesel konstruktiivsuse oma vajaduse 
rahuldamiseks, võimete kasutamiseks, enda asja ajamiseks, oma loomingulisuse 
kasutamiseks ja jõuliste ning võrdsete inimsuhete loomiseks. 
Käitumised: 
1) Alistuv - inimesed, kes ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. 
2)  Kehtestav  - inimene, kes kasutab sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada 
eneseausust, otsida oma õnne ja vajaduse rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja 
isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. 
3) Agressiivne - inimesed, kes liikuvad vastu või kavatsusega haiget teha. 
Kui viha väljendatakse maskeeritult, toob see inimestevahelistesse  suhtesse  probleeme 
juurde, mitte ei lahenda neid. 
Alistuvast käitumisest võivad tingitud olla järgmised  hädad  ja nende süvenemised: mirgeen, 
astmahood, paljud  nahahaigused , haavandtõbi,  artriit , krooniline välimus ja hüpertoonia. 
Alistuva käitumisega  seostatakse  ka psühholoogilisi hädasid: madal  enesehinnang , kõrge 
ärevus , depresioon ja ense pidev tagasihoidmine ühest sellest tingitud tagajärjedega. 
Kõige äärmuslikumal kujul võib alistuva käitumise hind olla neuroos, psühhoos või surm. 
Mida alistuvam on käitumine ja mida varjatum on suhtlemine, seda ebatervem on inimene. 
12
Meie aja kõige suravam haigus pärgarteri  tromboos  teeb kõige enam kahju just 
agressiivsete inimeste seas. 
Howard ja  Charlotte  Clinebell «Yhe intimate marriage». 
Kehtestamistreeningu eesmärk - õpetada inimesed ise endi elusid  juhtima . 
13
Kolmeosaline kehtestav sõnum 
Enesekehtestamise  strateegia  koosneva  sõnumi  edastamise  osad: 
1) Muuta soovitava käitumise mittehinnanguline kirjeldus. 
2) Kehtestaja tunnete avamine. 
3) Kehtestajale teise isiku käitumisega avaldatavate tegelike mõjude konkreetne 
selgitamine . 
Stress  paneb aju madalamad keskused sekkuma kõrgematte töösse. Osa verd suunatakse 
sellises emotsionaalses seisundis automaatselt  ajust  äratugimotoorikasse. 
Efektiivset kehtestamist iseloomustab vankumatus ilma domineerimispüüdeta. 
Efektiivne kehtestamine vastab järgmisele kriteeriumile: 
1) Suurte tõenäosustega muudab teine oma probleemset käitumist. 
2) On vähetõenäoline, et mina teise isiklikku ruumi tungin. 
3) Teise eneseväärikuse vähendamine on vähetõenäoline. 
4) Suhte kahjustamise risk on väike. 
5)  Motivatsioon  alandamise risk on väike. 
6) On vähetõenäoline, et kaitsevajadus muutub nii tugevaks, et saavutab ohtliku taseme. 
«Kui sa [käitumise kirjeldus],  tunnen  ma [tunnete avaldamine], sest [mõju]». 
Käitumise hinnangutevaba kirjeldus: 
1) Piirduge ainult käitumise kirjeldamisega. Ärge tehke oletusi teise motiivide, hoiakute, 
iseloomu jms kohta. 
2)  Esitage  tegevuse kirjeldus objektiivse lause, mitte hinnangulise väite kujul. 
3) Pange tähele , kas kasutate kehtestamist ikka õige inimese peal. 
Andrew  Slateri «Conditioned reflex  therapy ». 
- Primaarse tunde asendamine sekundaarse tundega - näiteks, viha  väljendus , kui 
tegelikult on hirmutunne. 
Kui on peavalu, annab keha mõningatest tunnetest märku. 
Kui  vaevab  lihaspinge, püüavad tunded oma peamise suhtluskanaali - keha - kaudu midagi 
öelda. 
Sageli inimestel on probleeme sellega, et nende arvates on sellised materialistlikel 
kaalutlustel  sekkumised teise käitumistega võrreldes tühised. 
14
Toimetulek  «Suru - suru vastu» fenomeniga 
- Defensiivsus - kaitsehoiak, mis blokeerib sageli konstruktiivsed otsused ja teod. 
Kuuesammuline kehtestamisprotsess: 
1) Ettevalmistus. 
2) Sõnumi saatmine. 
3) Vaikus. 
4) Teise inimese reaktsiooni peegeldav kuulamine. 
5) 2-4 sammu kordamine nii kaua, kui vaja. 
6) Lahendusele  keskendumine . 
Testid enne kehtestamist: 
1) Kas ma hoidun teise inimee ruumi tungimast? 
2) Kas ma kehtestan end millegi suhtes, mis on saanud pidevaks mureks? 
3) Kas olen loonud enese ja teise inimese vahele usaldusaluse? 
4) Kas ma saan  kehtestamise  abil oma vajadused rahuldatud? 
Kui kehtestamine on lõppenud, siis võib tegelda teemadega, mis purskusid teise inimese 
suust välja tema kõige tugevama kaitsereaktsiooni ajal. 
Kehtestamise ajal ärge astage küsimustele, vaid reageerige hoopis peegeldava kuulamisega. 
Kaitsereaktsioonidega toimetulemise üldine strateegia on alati sama: peegeldavalt kuulata 
(eriti tundeid) ja uuesti kehtestada. 
- Afekt - hääletooni ja kehakeele poolt edasiandav emotsiooni tugevus. 
- «Suudlusega väljaviskamine» - situatsioon, milles väljapakutud lahendus on lihtsalt kaval 
kaitsereaktsioon , et inimesest lahti saada. 
15
Kehtestamisvõimaluste laiendamine 
Kehtestuste tüüpid: 
1)  Loomulikud  kehtestused - mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, 
kasutamata mingit kindlat meetodit. 
2)  Eneseavamine  - intellektuaalne ja emotsionaalne ausus -  keeldumine  oma sisemise mina 
teiste inimeste eest varjamisest. 
3) Kirjeldav tunnustamine - võimalus anda teisele inimesele teada, et hindate tema 
spetsiifilist käitumist. 
4) Kehtestused suhetes - erinevus kolmeosalise kehtestamissõnumist on see, et siin ei ole 
mainitud  konkreetset või otsest mõju. 
5) Valikuline tähelepanematus. 
6) Eemaletõmbumine (ajutine / püsiv). 
7)  Spektervastus . 
8) Valikuvõimalused. 
9) Loomulikud ja loogilised tagajärjed - põhinevad sündmuse loomulikul käigul ja leiavad 
aset ilma kellegi sekkumiseta; kokku lepitud või kehtestatud. 
10)Peatage tegevus, aktseoteerige tundeid. 
11)Ütelge ei. 
12)Muutke keskkonda. 
- Eneseavamine - oma tõeliste arvamuste ja väärtuste hinnangute väljendamine; oma 
tunnete otsene väljendamine sõnade ja kehakeele kaudu. 
Tulemus on parem siis, kui ennast avatakse: 
1) Õigele inimesele. 
2) Õigel määral. 
3) Õigetel  põhjusel . 
4) Õigel ajal. 
5) Õiges kohas. 
Verbaalne toetus: 
1)  Meelitamine  - see, kui öeldakse midagi, mida tegelikult ei mõelda. 
2) Hinnanguline kiitus - heakskiitva otsuse väljendamine teise inimese või tema käitumise 
suhtes. 
3) Kirjeldav tunnustamine. 
Inimesevahelised suhted: 
1) Väga toitvad suhted - annavad elule palju juurde. 
2) Kergelt toitvad suhted - on teatav panus  arengusse  ja/või elu nautimisse. 
3) Mittemidagiütlevad suhted. 
4) Kergelt  mürgised  suhted - vähendavad kergelt iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist. 
5) Väga mürgised suhted - eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on 
äärmiselt kurnavad. 
Laste hea käitumise  hüvitamine  on nende tulevikuväljavaadetele sama kahjulik kui 
karistussüsteem . Oma ekslikus püüdes võita koostööd hüvitamisele abil keelame tegelikult 
oma lastele elamise põhirõõme. 
16
Kui satute vastamisi vaenuliku käitumise puhanguga, on  soovitav  kiire 
kehtestamisprotseduur: 
1) Peatage tegevus. 
2) Ärge  laske  end emotsioonidet kaasa haarata. 
3) Aktsepteerige tunnet. 
4) Pakkuge välja alternatiivseid käitumisviise (võib olla). 
Ei tüüpid: 
1) Oma loomulik ei. 
2) Peegeldav kuulamine, seejärel ei. 
3) Põhjendatud ei. 
4) Edasilükkav ei. 
5)  Katkine  plaat. 
6)  Kategooriline  ei - ilma põhjendust. 
7) Pidulik ei. 
8) Absoluutne ei. 
17
Konflikti ennetamine ja kontrollimine 
Konflikt on lõhestav ja/või hävitav. 
Gibson  Winter «Armastus ja konflikt». 
Konflikti positiivsed tagajärjed: 
1) Võib suurendada motivatsiooni ja energiat sotsiaalse süsteemi poolt kehtestatud 
ülesannete täitmiseks. 
2) Võib vaatenurkade suurema erinevuse ja kõrgendatud vajaduste tõttu suurendada 
indiviidide ja süsteemi innovatiivsust. 
3) Võib iga inimene arendada paremat arusaamist  omaenda  seisukohtadest, sest konflikt 
sunnib teda sõnastama oma vaateid ja esile  tooma  kõiki toetavaid argumente. 
4) Võib iga osapool saavutada suurema teadlikkuse oma  identiteedist . 
5) Võib aidata osapooltel omaenda sisekonfliktidega toime tulla. 
Konflikti tüüpid: 
1) Realistik konflikt - on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused 
või huvid. 
2) Mitterelistik konflikt - tuleneb asjatundmatusest,  eksitusest , ajaloolisest traditsioonist ja 
eelarvamustest, ogranisatsiooni düsfunktsionaalsest struktuurist, võit-kaotus tüüpi 
võistlusest, vaenlikkusest või pinge vabastamise vajadusest. 
Konflikti vähendamse meetodid: 
1) Kasutada vähem teesulde. 
2) Peegeldav kuulamine. 
3) Teaduslikkus sellest, millised käitumised põhjustavad tõenäoliselt teie ja teiste vahel 
konflikti. 
4) Oma solgiämbri tühjendamine teise ämbrit täitmata. 
5) Suurenenud emotsionaalne toetus perekonna ja sõprade poolt. 
6) Kõrgendatud sallivus (kehtestavus) teise inimeste suhtes. 
7) Kontroll vaidlusküsimuste üle. 
8) Tagajärgete hoolikas hindamine. 
Roger  Fisher  «International conflict and behavioral sciences». 
Hästi välja mõeldud ja selgelt sõnastatud tegutsemisviisid ja protseduurid, millel on 
asjapuutuvate isikute  heakskiit  ja toetus, loovad korrapäraseid protsesse, mis aitavad 
leevendada mõttetut kaost ja konflikti. 
18
Konflikti emotsionaalsete komponentidega tegelemine 
Emotsionaalsed komponentid: viha,  usaldamatus , enesekaitsvus, põlgus, vimm, hirm ja 
tõrjumine. 
Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema lahkarvamuse 
emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. 
Kolmeosaline konflikti lahendamise protsess aitab iimestel süstemaatilisel, 
mittekahjustaval,  arenemist  soodustaval viisil konstruktiivselt võidelda. 
Kolmeosaline konflikti lahendamine: 
1) Kohelge tesit inimest lugupidavalt. 
2)  Kuulake , kuni kogete teist poolt. 
3) Sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded. 
Martin  Buber  «The  knowledge  of man». 
Eugene  Gendlini «Rap  manual ». 
Õige sõnastamine: 
1) Sõnastage oma seisukoht lühidalt. 
2) Vältige laetud sõnu. 
3) Öelge, mida mõtlete, ja mõelge, mida ütlete (mõnikord polegi konflikti lahendamise 
protsessi kolmandat sammu vaja rakendada). 
4) Avalikustage oma tundeid. 
19
Koostööl põhinev probleemilahendamine: elegantse lahenduse otsimine 
Kolme sotri konflikti: 
1) Emotsioonide konfliktid. 
2) Väärtuste konfliktid - harva leidub mingit lahendust, sest inimese jaoks, kes sellisel 
juhul endast välja läheb, ei ole mängus midagi konkreetset ega otseset. 
3) Vajaduste konfliktid. 
4)  Kompromiss . 
Kõige sagedamini kasutatakse koostööl põhineva probleemilahenduse asemel alternatiivid: 
eitust, vältimist, allaandmist ja domineerimist. 
Enneaegne andestamine võib tuleneda headest kavatsustest, kuid on tegelikult 
destruktiivne  viis konflikti vältida. 
- Kompromiss - üksmeelne, mis on saavutatud vastastikuste järeleandmise abil (ma tulen 
sulle osaliselt vastu). 
Robert Townsend «Up the organization». 
Koostööl põhineva probleemilahendamise prosessi sammud: 
1) Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. 
2) Korraldage  ajurünnak  võimalike lahenduste leidmiseks. 
3) Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema  osapoole  vajadustele, ja 
vaadelge  nende võimalikke tagajärgi. 
4)  Koostage  plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 
5) Viidge plaan ellu. 
6)  Hinnake  probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem seda, kui hästi lahendus 
toimis. 
- Konflikt - olukord, kus kaks või rohkem inimestihaldavad mingeid eesmärke, mida nad 
tajuvad kui saavutavat ainult ühe või teise poolt, aga mitte mõlema poolt. 
- Ajurünnak - ideede kiire genereerimine ja kirjapanek, ilma et neid ideid lähemalt 
selgitataks või nende  voorusi  ja puudusi hinnataks. 
Ajurünnaku näpunäided: 
1) Ärge andke hinnanguid. 
2) Ärge selgitage ega küsige selgitusi. 
3) Käige välja hullumeelseid ideid. 
4) Laiendage üksteise ideid. 
5) Kirjutage iga idee üles. 
6) Ärge siduge ideid inimestele nimedega ega kirjutage iga inimese panust eraldi tulpa. 
20
Juhid sobiva lahenduse väljavalimiseks: 
1) Küsige teiselt  inimeselt , milliseid väljapakutud alternatiive ta probleemi lahendamisel 
eelistab. 
2) Öelge, millised alternatiivid teile kõige rohkem meeldivad. 
3) Vaadake, millised  valikud  langevad kokku. 
4) Otsustage üheskoos ühe või mitme alternatiivi kasuks. 
-  Konsensus  - otsustamise meetod, mis sobib koostööl põhineva probleemilahendamise 
protsessiga kõige paremini kokku. 
Põhilised lõksud probleemide lahendamisel: 
1) Emotsioonidega ei tegelda esmajärjekorras. 
2) Probleemi ei defineerida õigesti - paljud inimesed ei kuula piisavalt kaua, piisavalt 
aktsepteerivalt või piisavalt efektiivselt, et teise inimese vajadust mõista. 
3) Ajurünnaku ajal antakse hinnanguid või selgitusi. 
4) Üksikasjalikud detailid jäävad välja töötamata. 
5) Tegevuskava elluviimist ei jälgita. 
21
Tõhusa suhtlemise kolm kõige  olulisemat  osa 
Võtmeomadused, mis edendavat paremat suhtlemist: 
1) Ehedus - ausus ja  avatus  oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes. 
2) Isetu armastus - teise inimese aktsepteerimine, temast lugupidamine ja tema  toetamine  
mitte-isalikul ja vabastaval moel. 
3) Empaatia -  viitab  võimele teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista tema enda 
vaatepunktist. 
Ehedusel on komponentid: eneseteadlikkus, enese aktsepteerimine ja enese väljendamine. 
Vana Kreeka armastus: 
1) Philia - sõprus. 
2) Eros - lembearmastus; armastuse tungi luua ja sugu teha, ent see on hoopis enamat kui 
ainult seksuaalne armastus. 
3) Agape -  hoolitsus  teise inimeste heaolu eest; selline endaarmastus, mis on väljapoole 
pööratud. 
Tennysoni «In memoriam». 
Shakespeare  «West Side’i loos». 
Millar Burrows «Outlines of biblical theology». 
Paul Ramsey « Basic   Christian  ethics». 
Larraine Hansberry «Raisin in the sun». 
Paul Tournier «Secrets». 
Faktid aktsepteerimise iseloomuse kohta: 
1) Keegi ei ole lõpuni aktsepteeriv. 
2) Mõned inimesed kalduvad olema aktsepteerivamad kui teised. 
3) Aktsepteerimise tase muutub inimeses pidevalt. 
4) Lemmikute (любимчик) olemasolu on loomulik. 
5) Igaüks meist võib saada aktsepteerivamaks kui  parajasti  on. 
6) Pseudoaktsepteerimine on teistele inimestele ja suhetele kahjulik. 
7) Aktsepteerimine ei ole hekskiidu sünonüüm. 
Saladuse   omamine , teadmine sellest, kuidas neid hoida, avaldada neid ainult omal tahel - 
need on esimesed teod indiviidi kujunemisel. 
Empaatiline inimene on võimeline  pugema  teise nahka ja nägema maailma tema silmade 
läbi. 
Apaatia
Empaatia
Sümpaatia
Tunnete või huvi puudumine.
Koos teise inimesega tema ja 
Liigne  haaratus  teise inimese 
mina varjatumatesse 
emotsioonidest.
kambritesse jalutamist - 
säilitades teatud eraldatuse.
22
Sümpaatiat  defineeritakse  kui teise inimese pärast tundmist, vastupidiselt empaatiale, mis 
on teistega koos  tundmine . 
- Sentimentaalsus - oma tunnete ebakohane kogemine ja nautimine. 
Empaatia komponentid: 
1) Teistest inimestest täpne ja tundlik arusaam, ent samas säilitab ta teatud eralduse 
teisest. 
2) Situatsiooni mõistmine, mis need tunded käivitas või neile kaasa aitas. 
3) Inimene suhtleb teise inimesega nii, et too tunneb, et teda aktsepteeritakse ja 
mõistetakse. 
23
Neli sammu parema suhtlemise suunas 
Tegurid, mis mõjutavad tugevasti seda, kas inimesed neid oskusi ka oma elus kasutavad: 
1) Mõõdetav pühendumine oskuste kasutamisele. 
2) Oskuste kasutamine sobivates  olukordades . 
3) Valmisolek juhusliku ebaõnnestumise tõttu mitte tagasi kohkuda. 
4) Teiste ettevalmistamine faktiks, et püüate mõnikord teistmoodi suhelda. 
5) Suhtlemisoskuste treeningul osalemine. 
24