Kuulamine (0)

Sissejuhatus

Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse.
Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi.
Kuulamine on praegu väga tähtis ja aktuaalne teema. Kuna noored inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalvõrgustikes, ei oska nad enam õigesti suhelda ega ka mitte teist inimest kuulata. Ilma kuulamisoskuseta võib jääda väga palju olulist informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme.
Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid ja nende arusaamu. Et olla hea kuulaja , tuleb loobuda oma eelarvamustest, kinnisideedest ja enesekesksusest. Tuleb vaatada probleemi teise inimese vaatepunktist. (Saareväli, 2011)

Aktiivne kuulamine

Igas valdkonnas vajavad inimesed oskust kuulata. See on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist.
Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad.
Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005)
Aktiivse kuulamise eeldused:
 sobiv aeg ja koht – mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks
 avatud hoiak – ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika)
 partnerisse eelarvamustevaba suhtumine – püüa võtta vestluspartnerit „puhta lehena“
 tähelepanu ja keskendumine
 huvi – mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu
 tehnikate tundmine ja kohane kasutamine
 kontakt
 usaldus
 võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013)

Vaikne kuulamine

Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist , toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine , toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. (Uverskaja, 2013)

Peegeldav kuulamine

Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega – juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine – kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. (Antsov, 2005)

Empaatiline kuulamine

Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus .
Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus , eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist.
Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005)

Kuulamistehnikad

Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille kasutamine on võimalik igas olukorras.
Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Seejuures võib juhtuda, et teatud tehnika on ülekaalus – tuleks vaadata, kas see on andnud ka edusamme. (Antsov, 2005)

Ignoreerimine

Esimene kuulamistehnika , mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises. Ignoreerimine on sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. (Antsov, 2005)

Täpsustamine

Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis:
* suletud küsimus – kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab;
* avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt;
* suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. (Antsov, 2005)

Soodustamine

Kolmas kuulamistehnika on soodustamine – kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi. Seejuures võib…
* … olla ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata;
* … olla kaja – korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni;
* … julgustada – mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine , et rääkijal oleks hea rääkida ning huvi, toetuse ülesnäitamine;
* … teha pausi – jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. (Antsov, 2005)

Ümbersõnastamine

Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa:
* sisu ümbersõnastamine – sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.
* tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust.
* kokkuvõttev ümbersõnastamine – tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005)

Pseudokuulamine

Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. (Antsov, 2005)
Pseudokuulamine on kuulamine, mille kohta öeldakse:"Kuulab, aga ei kuule ."
Pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Eesmärk on mitte kuulata, vaid rahuldada mingit teist vajadust. Sageli on nendeks tüüpilisteks vajadusteks:

• jätta inimestele mulje, et olete nende jutust huvitatud, sest on soov neile meeldida.
  
• olla valvel märkamaks ohtu saada tõrjutud.
  
• püüda jutust üht teatud infokildu ning jätta kõik muu tähele panemata.
  
• võita aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks
  
• mängida kuulamist, et ka teid kuulataks
  
• kuulata, et leida teise nõrku kohti või teda ära kasutada.
  
• kontrollida, kuidas inimesed reageerivad, kas saavutasite soovitud efekti
  
• kuulata poole kõrvaga, et mitte teist solvata või haavata
  
• kuulata poole kõrvaga, et olla kena inimene (Saareväli, 2011)
  

Kuulamistõkked

On olemas 12 kuulamistõket ja neid kasutavad kõik inimesed aeg-ajalt, mõnda sagedamini ja mõnda harvemini, mõni rakendub ainult mõne kindla inimese puhul. Kui pöörata kuulamise käigus tähelepanu sellele, millist tõket kasutada, siis mõningase harjutamise järel on võimalik tõkkeid kergesti ära tunda ja lülituda ümber aktiivsele kuulamisele. (Kuulamine, 2013)
Võrdlemine
Raske on kuulata, kui võrrelda kogu aeg, kumb , rääkija või kuulaja, on targem , asjatundlikum, vaimselt tervem .
Mõtete lugemine
Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb.
Vastuseks valmistumine
Kuulajal ei ole aega kaaslast kuulata, kui mõeldakse, mida talle tahetakse järgmiseks öelda. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat.
Sõelumine
Sõeludes kuuldakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis ei mäletatagi, et midagi sellist on öeldud.
Siltide kleepimine
Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristitakse mõttes oma vestluskaaslane lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud
Unelemine
Kuulatakse ainult poole kõrvaga ja siis vallandab kaaslase lausekatke kuulajas terve hulga seoseid .
Samastumine
See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu.
Nõuandmine
Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti.
Väitlemine
See tõke paneb inimestega vaidlema ja jagelema. Suur osa tähelepanust kulub
sellele, et leida üles see iva, millega nõus ei olda.
Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine , iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine.
Oma õiguse tagaajamine
Ei taluta kriitikat ja nõuandeid, kuulaja arvab teda ei tohi parandada ja et ta on eksimatu. Ning kuna ta ei pea oma vigu vigadeks, teeb ta neid aina edasi.
Teema vahetamine
Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kuulajas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, loobitakse teravmeelsusi ja keeldutakse tema jutusse süvenemast.
Takka kiitmine
Kuulatakse poole kõrvaga, kuid südamega teise jutu juures ei olda, lihtsalt kiidetakse kõigele takka, mis teine ütleb. (Kuulamine, 2013)

Kokkuvõte

Õppides tõeliselt kuulama, end avama ning ennast täissõnumitega väljendama, ollakse teinud esimene ja väga oluline samm oma suhtlemisoskuse arendamiseks . Pidevalt sellele tähelepanu juhtides ning treenides kujuneb uus oskus harjumuseks ning varsti märgatakse, et suhted hea kuulaja ümber on muutunud paremaks. (Saareväli, 2011)

Kasutatud kirjanduse loetelu

Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme – [WWW] URL http://www.mastery.ee/aktiivse-kuulamise-oskus-voib-lahendada-tooalaseid-probleeme/ (23.03.2005)
Kuulamine – [WWW] URL http://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/kuulamine.pdf (2013)
Päringuintervjuu – [WWW] URL http://www.tlu.ee/opmat/in/paringuintervjuu/index.html (2013)
Suhtlemisoskused I – [WWW] URL http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/index.html (2011)