käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne
• Silmade lateraalse (külgedele) liikumise puudumine • Silmapilgutusrefleksi puudumine • Kõõrdsilmsus • Suurenenud süljevool • Kõrge suulagi • Lühike või deformeerunud keel • Keele piiratud liikuvus • Suulaelõhe • Hambaprobleemid • Kuulmisprobleemid • Artikulatsiooni/ kõnehäired • Komppöid • Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele ja suulihaste nõrga mobiilsuse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroomi peetakse geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas. Möbiuse sündroomi põhjuseid ei teata, kuigi see tekib tõenäoliselt nii keskkonna kui ka geneetiliste faktorite koosmõjul
· Silmapilgutusrefleksi puudumine · Kõõrdsilmsus · Suurenenud süljevool · Kõrge suulagi · Lühike või deformeerunud keel · Keele piiratud liikuvus · Suulaelõhe · Hambaprobleemid · Kuulmisprobleemid · Artikulatsiooni/ kõnehäired · Minor mid-line anomalies · Komppöid · Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele- ja suulihaste nõrga mobiisluse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroom võib harva esineda koos Pierre Robini sündroomiga ning Polandi anomaaliaga. Möbiuse sündroomi peetakse geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas. Uuringud Möbiuse sündroomi tekkepõhjuste kohta ei
tunne; võivad olla iseseisvad sümptomid või tuleneda Parkinsoni tõve ravimitest ● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas ● Nahamuutused: rasvane või kuiv nahk; suurenenud melanoomirisk ● Uneprobleemid: unetus (raskused uinumisel), rahutute jalgade sündroom (ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une käitumishäire ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord sõnade summutamine või pomisemine ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu puhastamine söömise ja joomise ajal ● Nägemismuutused: silmade kuivus, kahekordne nägemine ja lugemisraskused ● Kaalumuutused: mõnel inimesel võib esineda kerge kuni mõõdukas kaalukaotus 3 KULG
dinosaurused jne.). Huvid võivad vahelduda. Isik süveneb oma huvialasse niisugusel määral, et see muutub teistele väsitavaks, lausa piinavaks. Huvile pühendatakse väga palju aega, millekski muuks ruumi jätmata. Sundmõtted, sundteod ja rutiinides kinni olemine on Aspergeri sündroomi puhul reegel. Need võivad mõjutada ka teisi valdkondi, näiteks söögiaegu, WC-s käimist, teleri vaatamist. Keele- ja kõneprobleemid on Aspergeri sündroomi puhul samuti reegliks. Tavalised on arusaamisega seotud probleemid (raske mõista metafoore või väljendeid, mida pole 3 üksikasjalikult ära seletatud.) Isegi piisava keelelise arengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada
süveneda. Isik süveneb oma huvialasse niisugusel määral, et see muutub teistele väsitavaks või lausa piinavaks. Huvile pühendatakse nii palju aega, et millekski muuks ruumi ei jää. Sundmõtted, sundteod ja rutiinides kinni olemine või erinevat tüüpi ritualism on Aspergeri sündroomi puhul reegel mis võivad olla otseselt seotud mingi erihuviga, kuid võivad mõjutada ka teisi valdkondi, näiteks söögiaegu, WC-s käimist, teleri vaatamist ja tegevuste järjekorda. Keele- ja kõneprobleemid või keelelised iseärasused on Aspergeri sündroomi puhul reegliks. Tavalised on ka arusaamisega seotud probleemid, neil on kerge valesti mõista metafoorset keelt või väljendeid, mida pole neile üksikasjalikult ära seletatud. Iseäranis silmnähtavad on pragmaatilised raskused, isegi piisava keelelise üldarengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada
süüdlasena. 2) Katseb uusi oskusi, kui see uus viis tundub talle kunstlik ja kohmakas, tundub, nagu teeskleks ta. 3) Kasutanud meetode mõned nädalad, muutuvad inimesed neis päris vilunuks (знаток). 4) Pärast paariaastast oskuste regulaarse kasutamist sulandub see suhtlusviis inimese elustiili. - Stiil - see, mis väljendab mitteverbaalsete elementide, eriliste sõnastuste, kõne määra ja teiste inimesele omaste faktorite abil tema unikaalsust. Kõneprobleemid: 1) Erinevate inimeste jaoks on sõnadel erinevat tähendused. 2) Inimesed «kodeerivad» oma sõnumeid, nii et tegelik tähendus jääb peidekuks. 3) Inimesed räägivad millestki ebaolulisest, sellal kui oluline on hoopis miski muu. 4) Paljudel on raske oma tundeid mõista ja nendega konstruktiivselt hakkama saada. 5) Kuulajat on kerge häirida. 6) Kuulajad kuulevad nagu läbi filtrite, mis moonutavad paljutki öeldust. Teise inimese käitumisi saab näha ja kuulda
konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis väljendub T. Elenurme ja kaasautorite arvates laste ärrituvuses, kurnatuses, usu nõrgenemises oma võimetesse (1997, 42). Sageli võivad kogetud vägivalla tagajärgedeks olla agressiivne ja vaenulik käitumine, narkootikumide kasutamine, suitsiidsed kahjustused, enesevigastused, emotsinaalsed- ja suhtlemisprobleemid, akadeemilised ja kõneprobleemid, mis viitavad varasemale käitumisele lapse suhtes (Hagell, 1998, 24) Seksuaalne vägivald kui trauma võib põhjustada lapsel unehäireid, tujukust ja käitumishäireid, agressiivsust, söömisharjumuste muutumist, mahajäämust õppetöös, valu ja erinevaid haigussümptomeid suguelundite piirkonnas, sugulisel teel edasikantavaid haigusi, raskusi tulevastes seksuaalsuhetes ja emotsionaaltasandil (Heidberg 2001, 21). Vaginaalse vägivalla korral tundsid
ennetamisel ning lahendamisel. Et abi osutatakse just lastele, aga ka vanematele antakse nõu + lastega töötavatele isikutele (nt õpsidele). Tavaõpsidel pole väljaõpet, kuidas mida teha HEV lapsega, seega siis siin saab ta abi!! Kui laps käitub kuidagi teiste lastega imelikult, siis ei saa last uurida kuskil kohas, et siis peab setsialistid ise kohale minema ja vaatlema. Õppekeskused olemas KÕIGIS maakondades + eraldi Tallinnas + Tartu Hiie koolis (kurdid, kõneprobleemid) + Tartu emajõe koolis (pimedad). Et kõik võivad minna kõikidesse keskustesse tegelt, kui tahetakse. NÕUSTAMISKOMIJONID: olid juba teglt enne ÕNkeskusi olemas. Pädevused neil (mis käivad läbi nõustamiskomisjoni): *lasteaiaealisele lapsele arendamisvõimaluste soovitamine *kooliealistele lastele võimetekohase õppekava või õppevormi soovitamine (õps ise ei saa anda lapsele LÕK-i nt. * kohaldatud eriõpetuse muutmise või lõpetamise soovitamine (ehk tagasisuunamine tavakohta)
iseendast ja ümbritsevatest objektidest. Nad ei suuda eristada, mis neid puudutab ja kustkohast. Valesti tajutud aisting võib anda tulemuseks vale motoorse vastuse. Peaaju traumad - nt raputatud lapse sündroom (raputamise käigus aju põrkab kolju sees vastu koljut, õrnad närvirakud saavad kahjustada), avarii, kukkumine, hapnikupuudus, verejooks, kasvajad, põletikud. - Mõjud arengule: kognitiivsed ja kõneprobleemid; liigutusfunktsiooni ja sensoorsed häired; emotsionaalsed ja käitumise kontrolli raskused; väsimus. Spina bifida (seljaaju song) Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 34 Spina bifida on üldine termin, mis viitab selgroo lülikaarte arenguhäirele. Kahjustatud võib olla üks või mitu selgroolüli, sagedamini alumised. Sellest tulenevalt ei funktsioneeri
ka .....Pseudopsühhopaatiline isiksus - ... PG (ehk sinised joonekesed) – on visuaalne prk –sisendi saab (on polümodaalne muidu) eri Kui on FS on kahjusttaud, siis ei saa mõistatustest aru.Kelle on FS kahjtsus – ajukoore piikrondadeslt: nt visuaalselt modaalsuses, sügavus, kuulmistasakaal, kõneprobleemid, tegusõnu vähe, vanasõnade mitemõistmineon kahepoolse FS kahjustuse silmaliigutused prknast jne. Et kõik jookseb sinna PG-neuronite juurde. Et annab infot, mis korral. ruumis olev objekt on ruumis oluline, millele peab tegevus rohkem pühenduma. .... töömälus
annaabi.ee 
