oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. VALGUSTUSAEG JA REFORMID 18. sajandi lõpuks oli valgustusaeg loonud kriitilise õhkkonna, mis viitas vajadusele olemasolevad institutsioonid ümber korraldada. Päevakorda kerkisid reformid seoses niisuguste probleemidega nagu religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused ja ratsionaalne halduskord, humaanne karistussüsteem ja tsensuuri lõpetamine. Kui varasemate valitsejate meelest oli pärilusõigusest ja jumala tahtest küllalt, et võimulolekut õigustada, siis võimukandjate uus põlvkond otsis endale õigustust oma alamate heaolu parandamises. Mõttetera, et monarh on "riigi esimene teener" võtsid omaks paljud valitsejad nagu Friedrich Suur Preisimaal, Katariina II Venemaal, Carlos III Hispaanias ja Joseph II Austrias. Ehkki nimetatud
Niisuguse riigi administreerimiseks olid oma vahendid. Teedevõrk 16000 km. Iga 15-20 km tagant olid postijaamad ja kulleriteenused. Kõik teated jne anti edasi teatepulga meetodil. Riik oli sõjaliselt võimas. Selle kindlustas 20 25 a meeste kohustuslik väeteenistus. Oli olemas ka kutseline eliitvägi, kuhu valiti mehi lapsena ja see oli keisri ja kõrgemate ülikute kaitsevägi. Kolm keeldu: ära laiskle, ära valeta, ära varasta. Kogu elu võeti sinna kokku. Karistussüsteem: kõigepealt tehti suusõnaline hoiatus, teise eksimise puhul juba ränk ihunuhlus, 3 eksimine või ränk kuritegu oli surmanuhtlus. Vangla mässaja pandi keldrisse, kui ta 24 h jooksul ellu jäi, siis oli ta vaba mees, AGA see kelder kubises mürgimadudest jt. Kõrge seisuse jaoks rakendati kõikidest privileegidest ilmajätmist ja orja seisusesse panemist. Inkadel polnud kirja millegi ülestähendamiseks. Kirjadust jt esitasid pidudel erilise mäluga inimesed.
Ligikaudu 14miljonit inimest hukkus. Isikukultus, eriti Stalini 50.sünnipäevaga. Toimus ajupesu, üritati jätta mulje, et Stalin ongi hea. Püüti lõplikult hävitada opositsioon ning kõik, kes kuidagi Stalinit ohustasid hukati või saadeti maalt välja. Rivaalideks olid näiteks L.Trotski, N.Buhharin, L.Kamenev, G.Zinovjev jt. Sealhulgas hukati ka kommunistliku partei liikmeid. Rahva jaoks seadustati seadusetus ehk oli kohtuväline karistussüsteem kohtumõistjad ehk kolmikud ehk ,,troikad" kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeoleku ülem. Kuna kohus puudus, siis puudus rahval ka igasugune õigus kuskile pöörduda. INIMÕIGUSTE RIKKUMINE Propaganda ja tsensuur ning massirepressioonid, ,,rahvavaenlaste hulk" ligikaudu 4,6% elanikkonnast, sunnitöö kasutamine kuna oli vaja tasuta tööjõudu. Riigis toimuvat kontrollis KGB.
· 1923.aastaks taastus teravilja eksport Sisepoliitikas · 1921.a. parteisisese opositsiooni keelustamine; · 1922.a. NSVL moodustamine; · 1925.a. Trotski tagandamine; · 1924-1925 sõjaväereform: 5,5 miljonilt vähendati 0,6 miljonile; · 1929.a. Stalini autokraatse diktatuuri algus · 1929.a. "troikad" (kohalik parteisekretär +täitevkomitee esimees+ julgeolekuülem) = kohtuväline karistussüsteem Sõjaväereform? · Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, kus 5 aasta jooksul said sõjalise väljaõppe piirkonna kutseealised noored. · Soodustati rahvaspordi langevarjuhüpete levikut · Kasvas riigi sõjaline võimsus · 1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused · 1937.a. armees 1,4 miljonit meest Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega;
kes algselt oli NEP-i toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. 1920. aastate lõpus ja 1930. a-te alguses kujunes administratiiv-bürokraatlik sotsialismimudel: Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha. Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt. Massiline sundkollektiviseerimine maal. Planeerimine hakkas toimuma siis viisaastakute kaupa. Punaarmee ümberrelvastamine. Viidi sisse kaupade kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid. Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga. Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksustati talupojad
tegevusel piiranguid. (õigustus türanniale) Luis XIV, Friedrich Wilhelm I(Preisimaa), Maria- Theresia(Austria) Valgustatud absolutism Valgustuse mõjul tekkis 18. saj kriitiline õhkkond olemasoleva ühiskonna korralduse suhtes. Paljudes riikides viidati vajadusele riiklike institutsioonid ümber korraldada Eesmärgid: 1) Religioosne sallivus 2) Ühtlustatud seadused 3) Liberaalne majandus 4) Humaanne karistussüsteem 5) Tsensuuri kaotamine Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust alamete heaolu parandamiseks. Põhiidee: "Monarh on riigi esimene teener!" Friedrich Suur(Preisimaa) Katarina II (Venemaa) Joseph II( Austria) Ajasid erinevat poliitikat, kuid kuulutasid end valgustusmõtte pooldajateks. Nende riikides oli aadel piisavalt tugev jõud, et takistada valgustatud valitsejate tegevusvabadust. Valitsejad elasid rahvusvahelises süsteemis, mis oli nõrkadele riikidele ohtlik.
Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda. · hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi (tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine; käsitulirelvade moderniseerimine jne) · viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem · seadustati seadusetus rahva jaoks. 1929 hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus kohtumõistjateks inimeste üle said nn kolmikud kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeolekuülem · määratleti nn ,,rahvavaenlaste" hulk, ca 4,6 % elanikkonnast. 160 miljonist moodustas see 7,4 miljonit inimest. Alustati massilist sunnitöö kasutamist majanduses · alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust
sotsialismimudeli teostamisele · Rubla kadus käibelt, asendati kaubalise ja väärismetallide katteta paberrahaga · Turg tsentraliseeriti · Talurahva massiline kollektiviseerimine · Kujunes tööstuslik diktatuur majanduses rasketööstuse piiramatu finantseerimine riigi poolt teiste majandusharude arvelt · Suurte kulutustega ümberrelvastumisprogrammid · Toiduainete ja tööstuskaupade kaardisüsteem · Ulatuslik kohtuväline karistussüsteem · Massiline sunnitöö kasutamine majanduses Industraliseerimine Nõukogude Liidus · Tööstuse sisemine struktuur pidi muutuma tootmisvahendite tootmine pidi ületama tarbekaupade tootmise. Nõukogude Liit pidi muutuma industriaal-agraarmaaks. · Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat · Riigilaenukampaaniad rahvale täiendavaks maksukoormaks · 70% kerge- ja toiduainetööstuse kapitalimahust paigutati ümber rasketööstusesse
lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet nep lõpetati 1927 kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa punaarmee ümberrelvastamine kaupu sai osta talongide alusel kohtuväline karistussüsteem algas „rahvavaenlase otsimine“ näidiskohtuprotsessid kõik stalini vastased kõrvaldati stalini isikukultus industrialiseerimiseks nõuti inimestelt aina suuremaid makse ja riigilaenude ostmist tõusis toidukaupade hind 1930 ndate aastate lõpul nõukogudeliit möödus suurbritanniast, prantsusmaast ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest ei suudetud mööda minna usast arendati eelkõige sõjatööstust tööviljakus ja kvaliteet olid viletsam kui teistes maades
talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati sundrekvireerimine ehk siis võeti vili ära kõigilt, kellel oli vilja üle 30 tonni. 1928 30 toimus NEPi täielik lõpetamine, turusuhted lõpetati, kadus vabalt konverteeritav rubla, alustati kollektiviseerimist, kiire industrialiseerimine koos rasketööstuse eelisarendamisega. Suured kulutused relvastusele. Kujundati välja kohtuväline karistussüsteem. 1930 seadustati troikad (kolme mehe kohus: parteisekretär, kohalik täitevkomitee esimees ja kohalik GPU ülem). Algasid näidisprotsessid. Võimu koondumist Stalini kätte tähistab 50da juubeli tähistamine 1929. detsembris. 1934 tapeti Kirov, Leningradi tegelik valitseja, see vallandas massiterrori. Peamised süüdistused: kahjurlus, diversioon maks. karistusmäär 25. aastat. Poliitilisi süüdistusi vaadati läbi kohtuväliselt koos õigusega langetada surmaotsus.
poliitika abil. VI. 6. loeng karistuse sotsioloogia ja vanglad Kontrolli ja karistuspoliitika muutumine läbi aja - Pidev sanktsioonide pehmenemine: Kehaline karistus ja surmanuhtlus Vanglakaristus Mittevabaduskaotuslikud karistused - Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega. · Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv · Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb Eesti karistussüsteem - Põhikaristus · Rahaline karistus/trahv · Vangistus/arest - Lisakaristused · Tegutsemiskeeld · Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine · Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine · Loomapidamisõiguse äravõtmine · Varaline karistus - Karistuse asendamine nt üldkasuliku töö, elektroonilise valve või sõltuvusraviga
Inimesevahelised suhted: 1) Väga toitvad suhted - annavad elule palju juurde. 2) Kergelt toitvad suhted - on teatav panus arengusse ja/või elu nautimisse. 3) Mittemidagiütlevad suhted. 4) Kergelt mürgised suhted - vähendavad kergelt iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist. 5) Väga mürgised suhted - eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on äärmiselt kurnavad. Laste hea käitumise hüvitamine on nende tulevikuväljavaadetele sama kahjulik kui karistussüsteem. Oma ekslikus püüdes võita koostööd hüvitamisele abil keelame tegelikult oma lastele elamise põhirõõme. 16 Kui satute vastamisi vaenuliku käitumise puhanguga, on soovitav kiire kehtestamisprotseduur: 1) Peatage tegevus. 2) Ärge laske end emotsioonidet kaasa haarata. 3) Aktsepteerige tunnet. 4) Pakkuge välja alternatiivseid käitumisviise (võib olla). Ei tüüpid: 1) Oma loomulik ei. 2) Peegeldav kuulamine, seejärel ei.
võimustruktuurid, tasusüsteemid, koodid ja poliitika, otsustusprotsessid, eetikanormid, partneritega käitumine), mis toetavad organisatsiooni eetilisust või ebaeetilisust. Eetilisele suhtumisele ja käitumisele aitavad kaasa organisatsioonikultuuri faktorid nagu eetilist käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi juhtimismudeleid, ametlikke poliitikaid ja mitteametlike norme. Ebaeetilised juhid teevad ka ebaeetilisi otsuseid. Eetilised juhid ei suuda kaua koos töötada ebaeetilises töökeskkonnas. Eetilisuse levikuga tuleb ettevõtte siseselt olla järjekindel ja tänapäeva ühiskonnas tuleb eetilisuse tagamiseks teha väga palju ennetavaid protseduure. Inimesi tööle värvates
-Ajakirjanduslik kultuur; professionaalsus -Meediakriitika: Suhtumine kriitikasse; vormid + mõjukus *Kodanikuühiskonna aktiivsus: -Soalemine ja tagasiside; KÜ kultuur -Initsiatiiv: motiivid -Digitaalsed MAId Vastutus Peamised probleemid: *Moraal ja õigus on sageli põimunud: -Kõige olulisemad moraalinormid on saanud seadusnormiks -Ka seadustel ja õigussüsteemidel on omad eetilised alused *Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel -Seadused, juristid, kohtud, karistussüsteem *Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud: -Heidetakse ette „hambutust“, karistuste puudumist, võimetust motiveerida jms NB! Karistamine on võimusfääri osa: see on moraali kehtestamine jõuga. -Olgu see siis institutsioneeritud(seadused, aukohtud, komisjonid) *Samas: „omitting sanc-tions and pealties makes the code appear to be self-serving and focused on protecting the economic intrests of the professionals rather than the interests of the public“
Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt Viisaastakud planeeriti valesti, andmeid näidati palju suurematena Kohtuväline karistussüsteem: troikad pidid plaani järgi 4.6% elanikkonnast (7.4mln) määratlema rahvavaenlasteks ja saatma GULAGi (tasuta tööjõud riigile) Punaarmee relvastati moodsaltm kuid 1939. aastaks oli maha lastud kogu Punaarmee mõtlev juhtkond Stalin kartis neid RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920ndad 1930ndad - I MS võitjaks jäi USA territoorium jöi sõjast - 1934 Jaapan vallutab Mandzuuria
oli keelatud rikkumisi korda saata. 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 oli koostatud õigusraamat Alam-saksimaal ehk saksi õiguspeegel. Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio
isegi seemnevilja ära võtma. 1920ndate aastate lõpus ja 1930ndate alguses kujunes administraatiiv-bprokraatlik sotsialismimudel. 1) Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha 2) Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt 3) Massiline sundkollektiviseerimine maal 4) Planeerimine viisaastakute kaupa 5) Punaarmee ümberrelvastamine 6) Viidi sisse kaupade kaardisüsteem 7) Kujunes kohtuväline karistussüsteem 8) Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas 9) Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd 10) Peeti näidiskohtuprotsesse (hirmutamiseks) 11) Hukati või saadeti maalt välja kõik Stanilile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid 12) Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50nda juubeliga Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksutati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigi laenukampaaniad
viimase süüteo pannud toime peale seaduse jõustumist. 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest Eelneva analüüsi põhjal julgeb autor väita, et kuigi karistusjärgne kinnipidamine ei lähe vastuollu põhiseadusega ega olulisemate õigusriigi põhimõtetega, taandub meetme kohaldamise õigustatuse küsimus siiski selle rakendamise vajalikkusele. Viimane sõltub riigi kriminaalpoliitilistest valikutest, sellest kui paindlik on karistussüsteem 81 ning potentsiaalselt ohtlike inimeste arvust konkreetses riigis. On selge, et kui üldine karistusmäär riigis on suur ning kui süütegude eest, mille puhul oleks põhjendatud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine, määratakse juba karistusena aastakümnete pikkune vangistus, siis piisab elanikkonna kaitseks ohtlike kurjategijate eest juba pikaaegsest süül põhinevast karistusest. Nii leidis ka 2008. aastal Argentiina Tribunal
valitsevast paradigmast. See on lihtsalt kokkuleppeline normide kogum. Diskursuseid on aga palju, valikuid mitmeid. Tänapäevane meditsiin eemaldab ühiskonnast normaalsusest kõrvalekalduvaid hulle, mitte ei lase neil olla lihtsalt teistsugune ja ühiskonnas edasi funktsioneerida. Tänapäeva doktor näeb patsiendist organite kogumit, mitte isiksust. Samuti vangla ja politsei võim, mis näeb pealt näha välja viisakas ja lahke, aga pole seda mitte. Vähemalt keskajal nägi võimu karistussüsteem ausalt jube ka välja ja me nägime milline õudus võis juhtuda karistatvaga (avalik hukkamine jms). Samuti oleme me kliiniliseks muutnud seksuaalsuse ja tabuks muutnud mõnu ja erootika loomingulisuse. Foucault kritiseerib tugevalt 17 kogu progressi ideaali, nagu liiguksime me parema maailma suunas ja nagu oleks kaasaegsed ühiskondlikud arengud meile toonud parema maailma - vastupidi
populaarsuse. Valgustus ideed jõudsid ka lihtrahva hulka odavate valgustuste väljaannete kaudu. Valgustus mõjutas ka majandust. Arengu kiirendamiseks peeti vajalikuks vabakaubanduse tekkimist. 18sajandiks oli valgustusideed nii laialt levinud et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva korra suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks reformide läbi viimist. Kujundada religioosne sallivus. Võimaldada ribelaarset majandust. Ühtlustada seadused. Luua humaansem karistussüsteem. Lõpetada tsensuur. Absulutism. Monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimu organid maha suruda. Kuningate jumaliku õiguse postulaat- ainuvalitsejad rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkust. Nad on jumala poolt välja valitud. Ja täidavad oma poliitikas jumalikke eesmärke. Riigi huvi teooria. Kui riik on kuidagi ohustatud siis ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid. Oli õigustuseks türanniale Valgustatud abolotism.
väljendub kahes aspektis: isiku diskrediteerimises ja nn reintegreerivas häbistamises. Veel võib karistust iseloomustada kui piinavat kohtlemist (isikult võetakse ära nt au, raha, vabadus, elu vms). Arhailisest õigusest pärinevad karistuse eelvormid ohverdamine ja sugukonnast väljaheitmine. Tänapäevase karistusõiguse algvormiks võib pidada talioonipõhimõttele toetuva veritasu, millest omakorda kasvas välja valurahasüsteem. Keskajal hakkas see eraviisiline karistussüsteem asenduma avalik-õiguslike elu-, kehalise- ja aukaristustega, mille tõrjus uusajal välja vabadusekaotus. Uusaja lõpul hakkasid tekkima töökaristuse alged, kuna XX sajand tõi uue ja tänapäeval valitseva karistusliigi rahalise karistuse. Tänapäevaks on karistusõiguse pika ajaloo jooksul jäänud vähe neid karistusi, mis oleksid kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja samal ajal omaksid ka karitusele omast toimet. Euroopa
toime pandud maailmakuritegu. Kehtib ka väljaspool Eestit kuriteo kohta, mille on toime pannud kaitseväelane. Kehtib ka välismaal pistise ja altkäemaksu andmise kohta, kui pätt on Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis registreeritud juriidiline isik. Kehtib välismaal juhul, kui tegu on Eesti karistusseaduse järgi kuritegu ja kui teo tegemise kohas on see tegu karistatav (või karistussüsteem puudub) ning: a) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu, b) pätt oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik (või sai selleks peale tegu) või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust? Karistusseadusele alluvad kõik süüteo toime pannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud
annaabi.ee 
