10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hey
Õppematerjali autor
hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist. Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad. Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused: sobiv aeg ja koht mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks avatud hoiak ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika) partnerisse eelarvamustevaba suhtumine püüa võtta vestluspartnerit ,,puhta lehena" tähelepanu ja keskendumine huvi mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu tehnikate tundmine ja kohane kasutamine kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1
vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot
HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaikimist, kui teine räägib. Ärakuulamine põhineb kavatsustel teha üht alljärgnevast: · Mõista kedagi eeldab tähelepanelikku kuulamist · Nautida kellegi seltskonda kuulamine tuleb loomulikult · Saada midagi teada kuulamine tuleb loomulikult · Pakkuda abi või lohutust väljendab probleemile pühendumist Ka pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Pseudokuulamise puhul pole eesmärgiks kuulamine, vaid eesmärk on rahuldada mingit teist vajadust. Tüüpilisemad vajadused, mida pseudokuulamine rahuldab on: · Jättes inimesele mulje, et te teda kuulate, hakkate inimesele meeldima · Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud · Püüate jutust ühte teatud infokildu ning jätate kõik muu tähelepanemata · Võidate aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks
See hõlmab nii rääkimist, teise poole ärakuulamist, ühesõnaga sideme loomist iseenda ja oma kaastöötaja või kliendi vahel. a. Aktiivne kuulamine See on tööalase edu üks võtmeküsimus, kuna see õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega isegi töised tegemised kokku viivad. Selle oskust väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab teisel oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikseks kuulamiseks on oskus tähelepanelikult kuulata kaaslast, ilma et kaasvestlejat katkestaks. Selline käitumine eeldab füüsilist ja vaimset keskendumist ja aitab väljendada huvi, arusaamist ja toetust. Selle alla kuulub ka noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Selle pärast on kuulaja
lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: vahetu/ vahendatud suhtlus monoloogiline/ dialoogiline diaadiline/ mitmeastmeline interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID Info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlemisvahendite valik. Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid:
· lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/ vahendatud suhtlus · monoloogiline/ dialoogiline · diaadiline/ mitmeastmeline · interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID Info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlemisvahendite valik. Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid:
(Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine
Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, et aidata tal lahendada probleeme ning selles puudub kuulajapoolne hinnangulisus. Kasutatakse psühholoogilise pinge leevendamiseks. Empaatilise kuulamise eelduseks on positiivne hoiak, tunnete ja teate tähtsuse mõistmine. Esmane pole mitte kuuldu sisu, vaid "jäämäe veealune osa", mille võtmeks on mitteverbaalsed signaalid. Kõige raskem empaatilises kuulamises on selge piiri tõmbamine omaenda ja teise inimese emotsioonide vahele, et mitte liiga vähe ega liiga palju teise tundemaailmaga samastuda. Empaatia ei tähenda nõustumist vaid mõistmist. AKTIIVNE KUULAMINE
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid