KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3
Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid)
- võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek - Tähelepanelik vaikimine “Tähelepanelik” kuulamine • Meeldida rääkijale • Olla kena inimene • Mitte solvata teist inimest • Teatud info otsimine
Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi
Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi
otstarve on erinev. Kõne eesmärk võib olla informeerimine, propaganda ja veenmine või inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid
Aktsepteerimine tähendab sõnumi interpreteerimist nii nagu sõnumi lähetaja seda mõelnud on. Ei ole tarvis tingimata nõustuda sõnumiga, kuid oluline on just sõnumi õige interpreteerimine. Nii näiteks võivad eelarvamused ja emotsionaalsed barjäärid põhjustada sõnumi moondumist. Tihtipeale ka lihtsalt heidetakse mittemeeldivad sõnumid kõrvale või vaadatakse neile läbi iseenda vaadete. /4/ Vastamine ja talletamine Kuulamine on aktiivne, keeruline tegevus. Kuulaja ei saa olla vaid rääkija sõnade kordaja. Ei saa leppida ka ainult sõnumi interpreteerimise ja aktsepteerimisega. Sõnumile tuleb ka reageerida, vastata. Kuulaja võib esitada küsimusi, et väljendada oma mittemõistmist või selgitamaks enesele öeldu tegelikku mõtet. Olles kuulaja, võib ka ainult noogutada või naeratada rääkijale näitamaks, et teda on mõistetud ja aktsepteeritud. Alles vastamisega on kuulamisprotsess täielikult lõpule viidud. /3/
positiivne hoiak + eneseaustus. Efektiivne kuulamine on seejuures väärtuslik oskus, mis annab kindla alustala tõepoolest õnnestuvale kommunikatsioonile ja aitab kaasa tööprotsessi paremale sujumisele. Efektiivne kuulamine on oskus keskenduda rääkijale, olenemata, kas räägitakse grupile või ainult sinule. Olles hea kuulaja, peaksid suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisprotsessis osalevad: rääkija, kuulaja, info foneetiline esitlus ja KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: Jõllpõrnitsist segab kõnelejat oma karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga. Tema sõnatu teade on: ,,Rääkige asjast. Lõpetage pläma". Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu
Rääkimata muutujatest nagu haige kurk või kõneleja stressitase. Samuti on vajalik, et süsteemi poleks võimalik petta häälematkijate poolt. Inimese hääle lindistust kasutades võib võõras hääletuvastussüsteemi nina pidi vedada ning tulemuseks ongi identideedivargus. Teadlased uurivad lisaks hääle omaniku tuvastamisele ka helidest arusaamise oskuse lisamist arvutiprogrammile. Hääle äratundmine on rääkija tuvastamisest erinev. Rääkija tuvastamisel otsitakse hääle õiget omaniku, kuid hääle äratundmise idee seisneb arvuti arusaamises sõnadest, käskudest jne. Põhitakistused, miks arvuti ei suuda häälest aru saada, on häälduse variantsioonid erineva kõnelejate puhul, taustamüra ja mikrofoni sageduse muutus. KOKKUVÕTE Kahtlemata on oluline esiteks mõista inimmõistust ja selle tööd, et luua süsteemi või masinat, mis suudaks samaväärselt inimesega võistelda. Kuigi tehnikasaavutused suudavad
HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. 2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis. 3. Kuulab aktiivselt. 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. 5. Omab erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ning kasutab neid vastavalt rääkija esinemisstiilile. Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja võtmesõnu. 6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid. Integreerib kuuldut ja nähtut. 7. Omab laia kuulamispagasit. Kui kuulamine muutub keerulisemaks, siis püüab ta kuulata seda suurema tähelepanelikkusega. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. 10
edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: 1) rääkija väljendusoskus on puudulik 2) partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks 3) kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest:
usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. (Uverskaja, 2013) 1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte
jaoks tähendab. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda passiivne kuulamine tähelepanu pööratakse vaid teate üksikutele kohtadele, mis kuulajat mingil põhjusel huvitavad. Passiivne kuulamine on nagu kõrval seismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud. Aktiivne kuulamine nõuab palju energiat ja vaeva ning seda ei saa pidevalt kasutada. Passiivse kuulamise võib samuti jagada kolmeks: Ignoreerimine - Partneri juttu eiratakse taielikult. Keskendutakse ainult oma mõtetele
· aitab kontrollida, kas te olete räägitust õigesti aru saanud; · aitab teisel endal saada oma probleemist paremini aru; · aitab teisel vabaneda tugevate tunnete koormast, aitab paremini nendega toime tulla. Tähelepanelik kuulamine tähendab teisele keskendumist: vaadatakse otsa, noogutatakse, rääkijat ei katkestata. Ümbersõnastamine- olulisim rääkija poolt öeldust korratakse oma sõnadega üle. Kuulaja lähtub vaid rääkija mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad kuulamise ajaks ajutiselt kõrvale: -Ma olengi siin selle jaoks, et lahenduis leida... -Ma sain sust aru nii, et... -Sa mõtled, et ... Ümbersõnastamis tehnikad on (McKay jt 2000, Bolton 2006, Krips 2011): lihtne ümbersõnastamine - väljaöeldu peegeldatakse vestluspartnerile oma sõnadega täpselt, lühidalt ja hinnanguteta tagasi : -Sa ütlesid, et...
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10
Nt käitumine avariiolukorras, Johari aken ja suhtlemine: * Mida suurem on avatud ala, seda kergem on suhelda. * suur varjatud ala sunnib pidevale enesekontrollile ning see takistab suhtlemist. * suur pime ala viitab vähesele eneseteadlikkusele, seda saab suurendada suheldes * tundmatus alas olevate omaduste avastamiseks on soovitatav proovide uusi kogemusi. see suurendab meie arusaamist iseendast ja enda võimetest. SINA- keel * rääkija räägib teisest * rääkija annab teisele hinnanguid( sageli halvustavaid) * probleemist räägitakse ebamääraselt * solvab teist ja soodustab konflikte '' Sa jäid jälle hiljaks igavene veni-villem! Sinu peale ei saa üldse loota.'' MINA- keel * rääkija räägib oma tunnetest * rääkija ei anan hinnanguid vaid räägib konkreetselt probleemist. * aitab teisel mõista tema käitumise mõju * aitab vältida konflikte '' Ma olen pettunud, kui hiljaks jääd. Mu plaanid lähevad nii sassi. Palun ära enam hiljaks jää
Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. 3 Kuulamistehnikad Kuulamistehnikal on erinevaid tehnikaid päris mitu, mille kasutamine on ka igas tööalases olukorras olemas. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Esimene mida kuulamistehnikas ühiskonnas kasutatakse on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegemises. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne.
Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse,
distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine, nägemine, tundmine, maitsmine, haistmine) arvestamine ehk ,,tema keele" kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim (Postimees 2010). 1.2.2 Peegeldamine Peegeldavat kuulamist ei sobi kastada juhul, kui te ei suuda aktsepteerida või ei usu, et teine on suuteline ise leidma lahenduse. Samuti siis, kui olete kurnatud ja ärritunud või kasutate kuulamist, et oma tundeid ja seisukohti varjata, vältida rääkimist või
distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut (vt lisa: 1). Aktiivne kuulamine sisaldab nii jutu sisu peegeldamist (vt lisa: 2) kui ka tunnete ümbersõnastamist (vt lisa: 3). Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine, nägemine, tundmine, maitsmine, haistmine) arvestamine ehk ,,tema keele" kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim. Peegeldavat kuulamist ei sobi kastada juhul, kui te ei suuda aktsepteerida või ei usu, et teine on suuteline ise leidma lahenduse. Samuti siis, kui olete kurnatud ja ärritunud või kasutate kuulamist, et oma tundeid ja seisukohti varjata, vältida rääkimist või selleks, et olla lihtsalt ,,hea" inimene. 1
Keel- ühendaja või eraldaja? Me kõik kasutame keelt igapäevaselt ja tema mitmes vormis. Kehakeel, kirjakeel, häälitsused ja teised on kõik suhtlemisvahendid, ja selle tulemusel ka keeled. Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest. Keel hõlbustas massi kommunikatsiooni tuues läbi oma ühendava mõju järjest enam inimesi kokku kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu
Miks erinevad? - Inimestel on erinev sotsiolingvistiline taust, iga indiviidi personaalsed keelelised kogemused mõjutavad. - Indiviidi paiknemine geograafilises ruumis ning sellega seotud dimensioonides: vanus, päritolu, sots. klass, haridustase, amet, elukutse, sugu. Iga dimensioon suhestub keelega erinevalt. - Individuaalsed erinevused viitavad iga indiviidi personaalsele keelelisele kogemusele. - Sotsiolingvistiliste tegurite roll: rääkija keeleoskused, tema keeleline elulugu ja kogemused, suhtlusvõrgustike struktuur, hoiakud ja suhtumised. - Keeleline elulugu. - Identiteet. 15. KEELE VARIEERUMINE JA KEELE MUUTUMINE. Sotsiolingvistikas on tähelepanu eri keelejoonte varieerumisel ja keele muutumisel. Ühegi kõneleja keelekasutus pole kunagi samasugune, sest ühelgi kõnelejal pole samast keelest samasugust kogemust. Keel muutub kogu aeg. Muutust näeme erinevalt eri
suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid. Kuulamise 4 tüüpi: Empaatiline kuulamine- eesmärk on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, selleks et aidata tal lahendada probleeme. Kuuldu sisu ei ole siin esmane, tähtsam on "jäämäe alumine osa". Mitteverbaalsed signaalid on sageli võti. Kuulamise 4 tüüpi: Aktiivne kuulamine- eesmärk on hinnata kõneleja seisukohta, olenemata, kas see teile meeldib või mitte. Kui hästi ja kui palju me kuulame? Keskmine inimene mäletab vahetult peale
(Muuseas katkestavad rohkem mehed, kuna nad arvavad teadvad, mida teine öelda tahab.) Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks ja vajatud info kättesaamiseks. Aktiivse kuulamise võteteks on täpsustamine, ümbersõnastamine ja kaja. 8 Täpsustamise all mõeldakse küsimuste esitamist, mille abil saab muuta rääkija juttu täpsemaks. Kaja on tehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna või sõnapaar. Seda tehnikat rakendatakse siis, kui rääkija takerdub oma lausetega, ei leia õiget sõna või on ebakindel. Selle tehnikaga ei tasu liialdada. Ümbersõnastamine tähendab partnerile tema teksti tagasi andmist. Tavaliselt on tagasi antav tekst lühem kui esialgne. Ümbersõnastamine peab olema hinnanguvaba 9
Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna. Vältida tuleks ühel ajal rääkimist, tuleks võtta rääkija ja kuulaja positsioon vaheldumisi. Hea on suhelda dialoogilisuse põhimõttel. See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on meeldiv, osavõtlik, vibreeriv, kindel, rahulik, võimukas, hästi moduleeritud, sõbralik, madala tämbriga, loomulik, soe, rikkalik, meloodiline, kõlav ja heasoovlik. Halb hääl aga on terav,
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolil...
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine
Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Esineb ka vahelesegajaid kes katkestavad alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Paljud on väga karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga, kes tahavad kiiremini jutu ivani jõuda ja edasi liikuda. Esineb kahte liiki kuulajaid, head ja halvad. Head kuulajad on rohkem kannatlikumad ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
kes suudab vabalt igas olukorras rääkida ja ka igas olukorras inimest ära kuulata. Vahepeal me kuulame küll mida meie partner räägib, aga siiski jääb osa juttu arusaamatuks või ei saa lihtsalt jutu põhimõttest aru, järeldus on see, et kuulaja ei ole südamega asja juures. Et partnerit kuulata tuleb teda austada. Et tõeliselt kuulata tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. . NELI KUULAMISE PÕHILIIKI .1 Arusaav kuulamine Arusaav kuulamine seisneb keskendumises säärase info (ideede, arvamuste, faktide) tähelepanemisele ja mõistmisele, millest kuulajal võib edaspidi kasu olla
x Kõrvalepõikamine muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. x Loogiline argumenteerimine püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. x Rahustamine püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kuulamisoskuste rühmad: x Tähelepanu väljendamise oskused o Osavõttu väljendav kehahoid pingevaba, kuid ergas kehahoiak, keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoiak, rääkijast sobilikus kauguses asumine. o Sobilik kehakeel hoidumine häirivates liigutustest ja zestidest. o Silmside o Väliste segajate välimine x Jälgimisoskused o Ukseavajad üleskutse rääkimiseks, mis ei kasuta sundimist. o Väikesed julgustused lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulaja aktiivsena.
120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa . Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega
ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate (1960. aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel Liet Lavlut lauluga "Kui miä kazvõlin kanaine" ansambel Raud-Ants. ÕPETUS Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele
Eelistan luua pilkkontakti ja vaadata otse silma. Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Ei kasuta parasiitsõnu (tavaliselt jälgin ennast) ja ei ropenda. Hoian distantsi, ei lähene inimesele liiga lähedale. Ei tunne ennast mugavalt, kui vestluspartner on väga lähedal ja puudutab. Kui teen tööd ei taha, et seistakse selja taga. Ma olen enda jaoks välja töötanud erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ja kasutan neid vastavalt rääkija esinemisstiiliga. Panen tähele rääkija hääletooni, zheste, mõtlen kuuldu üle, et järele mõelda; sellest aru saada ja meelde jätma. Püüan rääkida normaalse häälega, kuigi kui lähen närvi siis tõuseb hääl mõne tooni võrra kõvamaks. Kui näen, et partner ei jõua jälgida minu vestlust, räägin aeglasemalt. Tavaliselt ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust. Üldiselt olen hea kuulaja. Olen usaldusväärne ja diskreetne. Kuulan alati
Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9 Suhtlemisoskused: Kuulamine · Kuulamine koos püüdmisega mõista ja teisest aru saada · Austa rääkijat · Jäta enda mõtted ajutiselt kõrvale ja teadvusta, millised on rääkija tunded · Peegelda tundeid, näita oma tekkivaid tundeid · Ära anna hinnanguid, ära süüdista, haletse 10 Suhtlemisoskused: Selge eneseväljendus · eesmärk teha end teistele inimestele võimalikult mõistetavaks · MINA-sõnum: 1) käitumise kirjeldus 2) ausate tunnete nimetamine 3)käitumise konkreetne mõju MULLE Selge eneseväljenduse mõte on näidata oma tundeid ja seost juhtunuga, mitte solvumist,
Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada
ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja peale jäädakse, küsida teoreetilisi küsimusi. Siis ma küsisin selle kursuse
a) Eraldatakse muust lausest koma(de)ga, kui lühendi tuum (des-, mata-, maks-, tuna-vorm) paikneb lühendi alguses. Meenutades oma lapsepõlve, tulid emale pisarad silma. Vaatamata kellelegi otsa, seisis süüdlane avariipaigal. b) Ei eraldata koma(de)ga, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma. Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal. 5. Otsekõne I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul
sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel. Kindlasti ei sa väita, et kas üks või teine ühiskonna kiht teeb midagi valesti või õieti, sest kõik mis me teeme ühiskonnas, teeme me seda enda nimel, et ühiskonnas oleks hea elada. Kindlasti oli Platonil oma seisukoht demokraatiast. Selliselt kuidas seletas Platon demokraatiat, mina ei nõustu. Platon ei soosinud, et ühiskonnas eksiks timukraatia, mis ammutaks demokraatia. Kõigil inimestel on võrdne õigus sündmustele kaasa rääkida. Rääkija ei tohiks olla ainult üks inimene, sest selle tulemusena ei soosiks võrdväärselt inimest kaasa aitama ühiskonna arenemisel. Kui ühiskond ei kaasaks persoone erinevast ühiskonna kihist, siis pole võimalik saavutada ühiskonna, mis on meie meele järgi.
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks · kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot
ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot
Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine. - Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine konteksti). - Kokkuvõtlik peegeldamine. - Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid huvitab rääkija ja tema jutt. Albert Scheflen, Dr. Norman Ashcroft «Human Territories: How we behave in space-time». Hea kuulaja annab vestluse jooksul oma osavõtust märku pingevaba, kuid erksa kehahoiakuga. Osavõttu väljendav kehahoid: - Keha kallutamine rääkija suunas - annab märku energiast ja tähelepanust. - Teisega vastamisi olemine - nii, et parem õlg on kohakuti teise vasaku õlaga. - Avatud kehahoiak - käte ja jalade ristitamisera hoiak. - Rääkijast sobilikus kauguses asumine.
Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid .
luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista. Näiteks võib küsida küsimusi, julgustada, paluda täpsustada mõnd kuuldud mõtet, kuuldut ümber sõnastada, peegeldada tundeid, näidata oma tekkivaid tundeid, teha vahekokkuvõtteid seni kuuldust jne. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid
kaks korrust üleval pool vannis magava poolkurdi happeohvrini. Aga üleriigilise ringkonnaprokuröride konverentsi halvimad tehnikud said sellega hakkama. Nende helisüsteemis oli midagi sellist, mida Arnold Rüütel oleks võinud kasutada, et Eestist Jamaica valitsuse poole pöörduda. Eest tulev hääl laulis selgel toonil ja jõudis taha liiga kiire viivitusega, et hoida sõnad kakofooniliselt rääkija suuliigutustest lahus. ,,Me ei pea mõistma, milline narkokultuur valitseb meile maal! ... muul ... suul! Kajad kandusid saali tagaotsa selgete lainetena. ,,Kanepipläru otsa kutsutakse prussakaks, sest see meenutab prussi ... trossi ... prossi." ,,Miks nad sellist õiget jama ajavad?" sosistas mu kujutletav kaaslane. ,,Sa oled täie mõistuse juures inimene, kui pläru meenutab sulle prussi." Ma noogutasin peaga
Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada. Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas kui rääkija väljendusoskus on puudulik, partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks, kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu. Suhtlemise käigus mõjutna ma ka oma partnerit Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust ja koopereerumist, hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi,
Ka üksteise arvestamine on kõrgtasemel, eriti paistab seda välja Riho Kütsari ja Aarne Mäe konflikti hetkel, mil viimane neist astub piisavalt palju tagasi, et võimaldada esimesel justkui hakata kallale tulema, kuid viimasel hetkel on tal piisavalt ruumi hoopis lava tahaossa rahunema minna. Parima individuaalrolli mängib välja aga Guido Kangur, kes püsivalt kuulamata vestluskaaslasi, peab maha humoorikaid monolooge, mille võlu peitub tihti ka rääkija emotsioonides ja kehakeeles. Muusikalise kujunduse poole pealt kasutati ajastule vastavat muusikat, mida kujundlikult mängis vana mööbli hulka kuuluv grammofon. Seda kasutati küll vähe, ainult alguses ja lõpus, kuid see-eest tõi see taaskord juurde humoorika seiga. Ka eriefektide puhul kehtis sama. Iga kord, kui keegi sügavamasse mõttesse langes, vähenes valguse eredus ja üpriski humoorikas oli jälgida, kuidas mitmel korral vaid ühe
ei arene. Arvatakse, et kui kuulmisega kõik korras, siis peak slaps kõigest aru saama. Kui ei saanud.. juu sisi ei kuulanud vms, aga mida tegelikult õp peab tegema et laps aru saaks. Peab olema kontakt, tähelepanu jne. Sisu arusaamine sõltub sellest, kui palju on mul arusaami selle kohta, mida räägitakse ja sellest, mida äeldakse. Sisu on oluline. Selleks, et kogu ütlust mõista ei piisa alati sisust. Peab jõudma selleni, milleks öeldi seda. Nii kuulaja kui rääkija peava dolema aktiivsed. Milleks ta seda ütles… siis jõuab semantikast pragmaatikani. Siis saab aru. “Mul jäi pliiats koju” niisama? Laenata? Muu? Muinasjuttudes tihti peidetud lugu, eemsärk, moraal. Sisu – mida öeldi, eesmärk . milleks öeldi, motiiv - miks öeldi. Tihti õp ei seleta v selgita miks on üht v teist asja vaja õppida kui õp suudab tuua seoseid igapäevaeluga, siis nii saab tõsta laste mot taste.
Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda. Oma sõnadega jutustab kuulaja uuest üle jutus väljendatud mõtted või tunded ja see on rääkija jaoks samuti märk mõistmisest ning aksepteerimisest. Neljast võimalikust peegeldamise liigist oli antud situatsioonis kasutusel ümbersõnastamine, mille puhul keskendutakse rääkija jutu sisule. Inimese seksuaalne edu seisneb aga tema võimes saata välja kurameerimissignaale ja mõista neid, mis talle on lähetatud. Naised on neile liigutustele vastuvõtlikumad kui mehed, kes tihtipeale isegi ei märka neid signaale. Mis juhtub inimesega, kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda
Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
