Kehakeele olulisus (0)

R. BOLTON
IGAPÄEVAOSKUSED
Kehakeele olulisus
Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel , mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu.
Mitteverbaalsed signaalid : Tunnete keel
Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt. Ka emotsioonide väljendamiseks kasutatakse sõnu, kuid sageli kombineeritakse neid kehaliste väljendustega. Mitteverbaalsed märgid näitavad isiku tundeid ning ka seda, kuidas ta oma tundmusi valitseda suudab. Näit. kui inimese näoilme on vihane , siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu , vehib kätega jne). Vestluse sisu võib küll olla väga oluline, kuid kui sellega kaasnevad emotsioonid , siis saavad just need esmase tähelepanu osaliseks .
Maskeeritud tunded
Sageli kasutame sõnu oma tunnete varjamiseks, samamoodi oleme õppinud kasutama kehakeelt (näit. õlgade kehitamine ükskõiksuse märgiks, viha maskeerimine võtsi naeratusega). Mitteverbaalseid signaale on kontrollida raskem ning tegelikud tunded võivad siiski välja paista. Oskuslikul kuulamisel on kehakeele jälgimine väga tähtis, kuna see näitab, mis on rääkijale kõige olulisem. Kui inimene ei pruugi leida sobivaid sõnu oma tunnete väljendamiseks või surub oma tundeid alla, siis kehakeel reedab tavaliselt inimest valdavaid emotsioone.
Juhiseid kehakeele lugemiseks
1.tähelepanu suunamine vihjetele, mis paistavad kõige kõnekamatena. 2. jälgida, millises kontekstis mitteverbaalsed signaalid edastatakse. 3. panna tähele, kas ilmneb vasturääkivusi. 4. suurendada tähelepanu iseenda suhtlemisega seonduvate tundmuste suhtes. 5. peegeldada partnerile tagasi seda, kuidas temast aru said, et ta saaks sind parandada või sinu arusaamist kinnitada.
Tähelepanu suunamine vihjetele, mis paistavad kõige kõnekamatena
Üldjuhul kaldutakse suhtlemisel usaldama teise poolt väljaöeldud sõnu, kuid psühholoogide väitel on see kõige ebausaldusväärsem allikas. Et mõista kõige paremini vestluskaaslast, tuleb tähelepanu pöörata mitteverbaalsetele signaalidele:
Näoilme: Teadlased kinnitavad, et kõige paremini peegeldab inimese emotsioone tema näoilme. Kõige väljendusrikkamad on inimese silmad – need võivad õnnest särada, olla kurvastusest niisked või punased või vaenulikult põrnitseda. Silmad annavad edasi ka infot sellest, milline on suhe antud inimeste vahel (näit soe silmside näitab vastastikust usaldust). Inimese emotsionaalne seisund kujundab aja jooksul tema näojooni.
Hääle vihjed: Hea kuulaja ei kuula ainult sõnu – ta kuulab hääle kõrgust, rääkimise kiirust, tämbrit ja muid sarnaseid nüansse, mis infot edasi annavad. Inimese hääletoonist on võimalik aru saada, kas ta on õnnelik või kurb, kas ta tunneb ennast kindlalt või kaitsetult jne. Kõrgem hääletoon, valjenenud hääl ja kiirem kõne näitavad selliseid tundeid nagu viha, entusiasm, rõõm . Normaalsest aeglasem kõnetempo ning vaiksem ja madalam hääletoon annavad aimu tüdimusest või depressioonist. Kuulates tähelepanelikult partneri kõneviisi, pöörates tähelepanu tema kõnerütmile, väljendamise kiirusele , hääletoonile- ja kõrgusele võime kõneleja emotsioone tunnetada ja teha järeldusi tema seisundi suhtes.
Kehahoid , žestid ja tegevused: Inimese kehaasend ja liigutused on samuti väga olulised näitamaks inimese tundeid, minapilti, energiataset. Näiteks võib inimene kes soovib vestlust lõpetada jalgu sirutada, laual hakata pabereid korda sättima vmt. Inimeste erinevad tegevused näitavad välja nende tegelikke tundeid. Lastepsühholoogid kinnitavad, et enamus lapse häirivast käitumisest võib olla hoopis varjatud appikarje. Näiteks kui perre sünnib uus laps, kes hakkab saama rohkem tähelepanu, võib hakata pere vanem laps käituma titalikult. Pidevalt tundi segav laps võib arvata, et ainult niiviisi suudab ta end märgatavaks teha. Tegelikult on selline käitumine appikarje suurema tähelepanu saamiseks. Inimesed, kes tegelevad õpetamise, koosolekute või koolituste läbiviimisega, peaksid teadlikud olema ka grupi ühisest kehahoiakust. Mõnikord võib olla grupp terane ja ergas, teinekord aga tüdinenud ja väsinud. Õppimiskliima parandamiseks tuleb tähele panna kehaasendi-keelt ning leida meetmeid grupi energiataseme tõstmiseks.
Riietus, hoolitsetus ja keskkond: See kuidas inimene riietub, enda eest hoolt kannab ning millise keskkonna enda jaoks loob- räägib temas palju. Korralikult raseeritud, ülikonnas ja lipsuga mehed esindavad hoopis teist elulaadi, kui pikajuukselised noorukid kulunud teksades. Ka inimese elukoht, töökoht ja nende sisustus annavad inimese kohta infot- töölaud võib olla puhas või ülekuhjatud asjadega, elamine võib olla lihtne või ülipeen.
Lugege mitteverbaalset keelt konteksti silmas pidades!
Paljud raamatud väidavad, et kehakeeles on igal liigutusel oma kindel tähendus, kuid tegelikult iga liigutus iseenesest ei kanna edasi mingit kindlat tähendust. Kui näeme liigutust teiste liigutuste kontekstis, siis peame neid seostama ka inimeste sõnadega. Kui kuulame ainult sõnu või jälgime ainult kehakeelt, ei saa me õiget ettekujutust. Hea kuulaja võtab vihjeid vastu tervikuna .
Pange tähele vasturääkivusi!
Võib ette tulla juhuseid, kui inimese sõnad räägivad üht, aga kehakeel hoopis muud. Tegelikult on need mõlemad sõnumid olulised ning sisu tuleb otsida mõlemast kanalist. (Näit. kui mees karjub kõva häälega, et ta ei ole vihane, võib põhjus olla selles, et ta ei taha neid tundeid endale tunnistada).
Olge teadlik iseenda tunnetest ja kehareaktsioonidest!
Kuna suur osa suhtlemisest käib kehakeele vahendusel, võib mitteverbaalne suhtlemine kuulaja teadvusest mööda minna, kuid siiski käivitada tema kehas vastuse. Kui oled rohkem teadlik sellest, mida su keha kogeb , saad paremini märgata ka seda, mida tunnevad teised inimesed. Kuna kehaasend ja liigutused näitavad inimese tundeid, siis soovitavad terapeudid ka enda keha asetada samasugusesse asendisse nagu teisel. Samas peab teise asendi peegeldamisel olema ettevaatlik, et mitte mõjuda kohmakalt või tundetult.
Peegeldage tunded saatjale tagasi
Peegeldava kuulajana püüate kõnelejale kehakeele kaudu saaduid tundeid talle oma sõnadega tagasi peegeldada. Püüdes sõnadesse panna seda, mida teine teie arvates tunneb, saate kontrollida oma arvamuse õigsust ning lasta rääkijal oma tunnetest teadlikumaks saada. Peegeldamine julgustab ka teist oma tunnetest rääkima ning annab tunde, et teda on mõistetud.
Selge, kuid segadusseajav keel
Kehakeel võib olla selge ja mõistetav, kuid mõnikord võivad inimesed sellest valesti aru saada ning selle tulemusena võivad sattuda konflikti või teineteisest võõranduda. Seega on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi ning on abiks teiste inimeste tunnete mõistmisel ja edukal suhtlemisel.