R. Bolton „Igapäevaoskused“ (0)

R. Bolton „Igapäevaoskused“
Tähtsad oskused:

• Kuulamisoskused
  
• Kehtestamisoskused
  
• Konfliktilahendusoskused
  
• Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused
  

Suhtlemistõked:

• Kohtumõistmine
  

• Kritiseerimine : paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski.
  
• Sildistamine : sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp.
  
• Diagnoosi panek: diagnoos , üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust.
  
• Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli vastuseis mitte ainult tema püüdele olukorda kontrollida, vaid ka kogetud manipuleerimistundele. Isegi kui kiitust ei kasuta manipuleerimiseks, mõjub see sageli heidutavalt. Valvelolek ja kaitsehoiak panevad inimesed kiitusele vastu punnima.
  

• Lahenduste pakkumine
  

• Kamandamine: käsk on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse survega. Sunni kasutamine muudab inimesed sageli vastupunnivaks (возражать) ja tõrjuvaks. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleandlikeks (уступчивый) ja allaheitlikeks (смиренный). Käsk viitab sellele, nagu ei oleks teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab (вырывать) ta eneseväärikust (чувство собственного достоинства).
  
• Ähvardamine: ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust täide ei viida.
  
• Moraali lugemine: moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. See külvab (сеет) ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (притворство).
  
• Ülekuulamine (допрос): mõned inimesed esitavad küsimusi lakkamatult (постоянно). Sellisel puhul kuivab vestlus peaaegu täielikult kokku. Kui neile kallid inimesed nendega nii vähe jagama nõustuvad (соглашаться), otsivad küsitlejad abi kõsimustest, et teiselt inimeselt kübekegi (капельку) teavitust välja pinnida (выбить). Kuid suurem küsimuste hulk annab suhtlemisse puhul hoopis (совсем) vastupidise efekti.
  
• Nõu andmine: nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust. Meil poleks nagu piisavalt usku sellesse, et probleemi omanik ise on piisavalt võimekas oma raskustest aru saama ja nendega toime tulla. Teine häda nõuannetega on see, et harva saab nõuandja ise probleemi ulatusest täit selgust Kui inimesed meiega oma muret jagavad, lasevad nad sageli paista vaid jäämäe tipul . Nõuandja ei tea midagi pinna (поверхность) all varju jäävatest raskustest, tunnetest ja muudest teguritest.
  

• Teise murede vältimine
  

• Kõrvalepõikamine: kõrvalepõikeks nimetatakse tihti kasutatavat võtet: teise inimese murede juurest omavalitud teema juurde põikamist. Paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest (нежность), vihast (гнев), tülidest, surmast, haigusest, lahutusest ja teistest pingettkitavatest teemadest . Kui vestlus puudtab just neid teemasid , viivad nad jutu mujale, et kõnelda millestki mugavamast.
  
• Loogiline argumenteerimine : üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi . Loogika keskendub faktidele ja ignireerib tundeid. Kuid kui inimesel on probleeme või kui suhe kannatab probleemide käes, on peateemaks ennekõike tunded.
  
• Rahustamine: rahustamine tundub teist inimest lohutavat (утешительный), tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist. Rahustamine ei lase lohutajal tegelikult teisega koos olla. See võib osutuda (оказаться) hoopis üheks emotsionaalse tagasitõmbumise (тянущий обратно) vormiks. Rahustamist kasutavad sagli inimesed, kes tahavad olla abivalmid , kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka (ноша).
  

Kolmeteistkümnes teesulg: rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge. Kolmeteist kümnes teesulg kuulub kohtumõistmise kategooriasse. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks.
Oskuste rühmad
Spetsiifilised oskused
Tähelepanu väljendamise oskused
Osavõttu väljendav kehahoid
Sobilik kehakeel
Silmside
Väliste segajate vältimine
Jälgimisoskused
Ukseavajad
Väikesed julgustused
Vähesed küsimused
Tähelepanelik vaikimine
Peegeldamisoskused
Ümbesõnastamine
Tunnete peegeldamine
Tähenduse peegeldamine (tunnete sidumine konteksti)
Kokkuvõtlik peegeldamine
Kuidas arendada võimet kuulda?

Keskenduge tundeid väljendavatele sõnadele

Pange tähele sõnumi üldist sisu

Jälgige kehakeelt

Küsige endalt: „kui minul oleks olnud selline kogemus, mida mina siis tunneksin?“
Peegedav kuulamine tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevd suhtlemise kuue iseärasuse peale:

Sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused

Sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid

Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema

Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud

Kuulajat on kerge häirida

Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut
Mõned juhtnöörid on kehakeele lugemisel abiks:

• Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed , hääl, kehaasend , zestid ja tegevused
  
• Võtke kehakeele pugul arvesse ka konteksti
  
• Pange tähele vasturääkivusi
  
• Olge teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidest
  

Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks:

• Ärge teeselge mõistmist
  
• Ärge öelge kõnelejale, wt te teate, mis tunne tal on
  
• Varieerige oma vastuseid
  
• Keskenduge tunnetele
  
• Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna
  
• Kasutage empaatilist hääletooni
  
• Püüelge konkreetsuse ja olulise suunas
  
• Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad
  
• Peegeldage rääkija ressursse
  
• Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu
  
• Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul
  

Peegeldavat kuulamist vajate väga mitmetel juhtudel:

• Enne, kui asute tegutsema
  
• Enne, kui asute vaidlema
  
• Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist probleemist
  
• Kui teine kasutab rääkides koodi
  
• Kui teine tahab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda
  
• Otsese vastastikuse puhul
  
• Iseendaga rääkides
  
• Kui puutute raamatus, loengus või tööl kokku uute ideedega
  

Peegeldav kuulamine ei passi :

• Kui te ei suuda aktsepteerida
  
• Kui te ei usu, et teine ise lahenduse suudab leida
  
• Kui te ei seisa teisest eraldi
  
• Kui te kasutate kuulamist selleks, et peitu pugeda
  
• Kui olete tülitsenud või kurnatud
  

Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda sellisel andekspaluval ja arglikul moel, et neid ei võeta tõsiselt.
Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt. Ta kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: „Mina tahan seda; see, mida sina tahad , ei ole tähtis.“
Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, et mis võimaldab tal säilida eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata.
Kui ma soovin, et sissetungija oma käitumist muudaks, peab minu kasutatav meetod vastama järgmistele kriteeriumidele :

Suure tõenäosusega muudab teine oma probleemset käitumist. Seega peab meetod minu isikuruumi kaitsmiseks olema efektiivne.

On vähetõenäoline, et mina isikliku ruumi tungin.

Teise eneseväärikuse vähendamine on vähetõenäoline. Ma ei saa küll seda kontrollida, kuidas teine minu sõnadele reageerib, kui ma saan ennast takistada süüdistamast, alandamast või kasutamast teise halvekspanu väljendavaid vorme.

Suhte kahjustamise risk on väike. Kui suhe on väga habras, võib ka kõige taktitundelisem kehtestamine olla samm, mis suhte lõhub. Habraste suhete puhul on paraku alistumine sama ohtlik kui mitte veel ohtlikum võte. Tervete suhete puhul annab kehtestamine suhtele ainult uut jõudu. Tavaliselt on see kõüpsete inieste puhul liitev tegur.

Motivatsiooni aladmasi risk on väike.

On vähetõenäoline, et kaitsevajadus muutub nii tugevaks , et saavutab ohtliku taseme. Kehtestavat sõnumit saab edastada nii, et see ei kutsu teises esile ülemäära tugevaid kaitsehoiakuid. Kui teise jaoks on olukord väha stressitekitav, saab kasutada kaitsevajadust alandavaid meetode .
Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu:

Ettevalmistus

Kehtestamissõnumi saatmine

Vaikus

Kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine

Protsessi kordamine

Lahendusele keskendumine
Viis sorti inimestevahelisi suhteid:

Väga toitvad suhted – need annavad mu elule palju juurde

Kergelt toitvad suhted – neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu nautimisse

Mittemidagiütlevad suhted – need suhted ei tee mulle midagi

Kergelt mürgised suhted – need vähendvad kergelt mu iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist

Väga mürgised suhted – need eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on minu jaoks äärmiselt kurnavad
Kehtestavuse suurendamise meetoded:

• Loomilikud kehtestused
  
• Eneseavamine
  
• Kirjeldavad tunnustamised
  
• Kehtestused suhetes (suhtekehtestused)
  
• Valikuline tähelepanematus
  
• Eemaletõmbumine
  
• Spektervastus
  
• Valikuvõimalused
  
• Loomulikud ja loogilised tagajärjed
  
• Peatage tegevus, aktsepteerige tundeid
  
• Ütelge ei
  
• Muutke keskkonda
  

On olemas kaks erinevat konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtusedmitterealistlik konflikt aga tuleneb hoopis asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud vaenulikkusest vüi pinge vabastamise vajadusest.
Konflikti lahenduse meetod:

• Kohelge teist inimest lugupidavalt
  
• Kuulake ja sõnastage teise inimese jutt ümber, nii ei ta sellega rahule jääb
  
• Sõnastage lühidalt oma seisukoht
  

Koostööl probleemilahendamise meetod:

Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles

Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks

Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, ja vaadelge nende võimalikke tagajärgi

Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks

Viige plaan ellu

Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem ka seda, kui hästi lahendus toimus