VENE KEEL Andma- Rauasaag- Andke- Ristpea- , Anna mulle- Respiraator- Anna talle- , Rooste- Anna tagasi- Roostet- Anna edasi- Roostetama- Anna mulle haamer- Saag- Anna mulle kirka- Saib- Akutrell- Saega- Haamer- Saagima- (, ) Haamriga- Sisse lööma- Elektrisaag- Sirkel- Juurde pumpama- Silmusvõti- Juhe- Suured tangid- Juhtmestik- Taguma- Joonlaud- Tav. kruvikeeraja- Jää- Taon- , Kang- Taskunuga- Kajalood- Tikksaag- Katki saagima- Terashari- Kande valgustid- Traat- Ketaslõikur- Trell- Keerama- ( , ) Trelliga- Ketassaag- Too- Kiiver- () Tooge- Kinni keerama- Tooma- Kirka- Toruvõti-() Kok...
Haam/er-ri-rit=vasar,-a,-at Sepahaamer=kuvalda,-,-t puuhaamer kummihaamer kang,-i,-i лом pootshaak,gi,ki багор kirves,kirve,kirvest топор nael,-a,-a гвоздь rooste,-,-t ржавчина jää,-,-d tavaline kruvikeeraja,-,t отверка ristpea kruvi,-,-винт puukruvi,-,- шуруп mutter,mutri,mutrit чайка polt,di,ti seib,-i,-i шайба mutivõti,võtme,võtit гаичный ключ tellitav=reguleeritav mutivõti разводной ключ kuuskantvõti шестиграник lehtvõti гайчный ключ сектор silmusvõti гайчный ключ зубы otsvõti=padrunvõti торцовой ключ toruvõti газовый ключ tähtvõti звездочка lapitangid,tangide,tange плоскогубцы näpitsad,näpitsate,näpitsaid посотижи lõiketangid кусачки plekikääriid,-kääride,-kääre ножницы по жести ketaslõikur,-i,-it болгарка pussnuga,noa,nuga резак käsisaag,sae,saagi двуручная elektrisaag дружба mootorsaag tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat свароч...
Рабочие инструменты 1. Haamer- Молотк. 2. Sepahaamer-Кувалда. 3. Puuhaamer- Киянка. 4. Kummihaamer- Резиновый молоток. 5. Kang – Лом. 6. Labidas-Лопата. 7. Nael- Гвоздь. 8. Kirves- Топор. 9. Kruvikeeraja- отвертка. 10.Kruvi- Винт. 11.Puukruvi- Шуруп. 12.Mutter- Гайка. 13.Seib- Шайба. 14.Mutrivõti- Гаечный ключ. 15.Silmusvõti- Накидной ключ. 16.Tellitavvõti- Разводной ключ. 17.Padurunvõti- Торцевой ключ. 18.Toruvõti- Газовый ключ. 19.6kantvõti- Шестигранный ключ. 20.Tähik- Звездочка. 21.Lapiktangid- Плоскогубцы. 22.Näpitsad- Пасатижи. 23.Taskunuga- складной. 24.Pussnuga- финка. 25.Lõiketangid- Кусачки. 26.Käärid-Ножницы. 27.Plekikäärid- Ножницы по металлу. 28.Ketaslõikur- Болгарка. 29.Käsisaag- Ручная пила. 30.Elektrisaag- Электропила. 31.Mootorsaag- Бензопила. 32.Rauasaag- Ножовка. 33.Tikksaag- Лобзик. 34.Viil- Напильник. 35.Raspel- Рашпиль. 36.Peitel- Стамеска. ...
Sõrmustega ei koonerdatud ning 14. sajandil võisid naised kanda 10 sõrmel kokku enam kui 20 sõrmust. Ühe kostüümi küljes võis olla kõige rohkem ligi 500 kõlisevat kaunistust. Vöösid kaunistati hõbedaga ning sõrmes kanti kalleid vääriskividega kaetud sõrmuseid. Huvitava lisandina rippus vöö küljes ka lõhnatoos (prantsuse ülikud nimetasid seda lõhnaõunaks, lihtrahvas aga haisupommiks), vöö külge oli riputatud tavaliselt ka kimp rohtusid, käsipeegel, väike kamm, pussnuga koos tupega, nõelahoidja ja käärid. Kasutusel olid ka ehisvööd . Neid valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega. Kõik lülid olid omaette kunstiteosed lõvide, lohede või lindudega. Hinnalt olid need vööd nii kallid, et ühe sellise vöö eest võis osta mõisa koos talupoegadega. Jalatsid õmmeldi nahas ning need oli pehme talla ja kitseneva ninaga. Kinganinadele määriti ka lubatav pikkus.
Ka ummikus istuvatele autojuhtidele võiks läbi autoakna midagi maitsvat suhu pista ja lohutada: kannata ära, tuvike, kord jõuad sinagi koju! Jah, aheldatud sunnitööline on nukker, kuid samas ka turvaline vaatepilt. Kujutagem ette, et seesama mees ei vaaruks mitte teiste vangidega ühtses kolonnis, vaid lippaks vabalt mööda metsa ringi, kirves õlal ja pussnuga vööl. Kohe hakkab õudne! Ning autojuhtidega on sama 1 Karl Pille Kontrolltöö lugu: Gonsiori tänava ummikus kükitades on ta tõesti armas kui hamster, aga lase sihuke nunnu-loom tühjale maanteele ning kohe on tal 120 rauas ning rehvid läigivad surnuks
paralleelrelvaloa vahetamiseks ning relva jätkuvaks paralleelseks kasutamiseks. Isik, kellele väljastati relvaluba ajal, mil ta oli tegevteenistuses, peab võtma oma tööandjalt tõendi, et ta on jätkuvalt tegevteenistuses. Kui isik ei ole relvaloa vahetamise ajal enam tegevteenistuses, peab ta võtma tervisetõendi. otsimineku või hävimise korral, samuti relvahoidla asukoha muutumise korral. Relvad ja maksud? Relvad, piiramata tsiviilkäibega, on gaasipihusti, jahi- ja pussnuga ning vastava spordialaga tegelev vähemalt kümne aastane laps võib kanda, vallata ja edasi toimetada kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga relva, allveenuga, vehklemisrelvi näiteks: epee, külmrelvi näiteks: ajalooline mõõk, ambi mille tõmbejõud kuni 75 kilogrammi, sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kilogrammi ja allveerelvi näiteks: allveepüss. Relvaluba väljastatakse pärast soetatud relva registreerimist politseiasutuses
Andreski oli natuke omakasupuudlik, kuna tal ei tulnud kordagi pähe, et Maril on oma mees ja lapsed, oma kodu ja elu. Andres ei suvatsenudki otsida endale uut naist, vaid tema silmis jäi alati Mari selleks. Saades siis Juss aru, et ega Mari enam Andrese juurest ära ei tule, muutus ta meeleheitlikuks. Kord õhtul välja minnes võttis Juss on pussinua kaasa, passides siis kuna Andres kõrtsist tuleb ja kähmluse käigus sattus pussnuga Andrese põlve. Pärast vahejuhtumit jooksis Juss koju, pidades aru oma lehmadega, hiljem läks Juss samasse kohta kus ta tahtis end esimest korda ülesse puua, kuid siis takistas teda Mari, praegu ei olnud seal kedagi. Nii siis võttiski Juss sama nöörijupi oma pükstelt, sidudes selle oksa külge ja poodes ennast ülesse. Selline uudis jahmatas Marit, muidugi ka Andrest, kuid temale oli see rohkem kasuks, kuna siis sai ta Mari endale naiseks võtta. Aga muidugi tundis Andres Marile kaasa
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen ...
inmesena, sest tema mõtted olid huvitavad, vaatenurgad ootamatud ning salapärased Aeg-ajalt mõtles Irma loodusest. Isegi Süütute kannatajate puude, rohtude, putukate surm tegi talle tuska. Ta leidis, et neid olendeid oli ülekohtuselt hukatud. Kord märkas Irma võigast vaatepilti - poisid olid põlema süüdanud suure kase, mis põles nagu tõrvik. Ka teinekord juhtus ta nägema sarnast vaatepilti, poisse keelama minnes näidati talle püksivöövahelt välja paistvat pussnuga. Mõnikord lamas Irma rohul, kuumal liival ja kujutles, mis saab pärast surma. Ta uskus, et maa pealt kadudes jääb alles võimalus läbi pakus mullakihi näha ning kuulda, mis toimub elavate seas. Sündmustesse küll ei saa sekkuda, kuid oma hauast võis tähele panna ja mõista asju, mida elavad ei suutnud. Kõrvaltegelane Joonas Joonas on umbes kolmekümne aastane linnas sündinud ja kasvanud mees, kes on armunud endast vanemasse naisterahvasse
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma
samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita. Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel käesoleval sajandilgi. Hülgeküti põhivarustuse juurde kuulusid veel käks ja pussnuga, viimastel sajanditel püss. Pikematele jahiretkedele mindi paadiga, mida sai mööda jääd edasi lükata ja kus ka magati. On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul. 16
13 Kreeta küla omaette vaatamisväärsus Kuigi tänapäevaks on juba kõik muutunud ja sellel on oma ajaloolised põhjused. Kodusõdadest lõhestatud mandri-Kreeka oli vallutajatele tavaliselt kerge saak, aga kreetalased kaitsesid oma saart üksmeelselt vere hinnaga ning isegi türklastel ei läinud korda neid täielikult alistada. Eks vist sellepärast kujutavadki mandriinimesed saarlasi ette brauning vööl ja pussnuga hambus. Kreeta külakohtades on muide ka tänapäeval pea kõikides majapidamistes relv, kuid tegemist on pelgalt traditsiooni hoidmisega. Ning kui isegi kusagil külatavernis peremees püssi paugutab, et külalisi natuke kohaliku koloriidiga raputada, siis on rauas ikka paukpadrunid. Kreeta küla on kindlasti üks põhjusi, miks sinna saarele sõita. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel,
- Kui Oru Pearu jälle terve oli läks ta kõrtsi ja tuli sealt jälle mölluga koju nii, et tema eit Eesperre varjule põgenes, Pearu läks järgi, Andres üritas algul heaga naabrile mõistust pähe panna ja teda maha rahustada, kuid ei õnnestunud, Pearu oli ikka agressiivne, lõpuks kui Pearu Andrest jalaga lõi, läks ka Andres vihaseks ja virutas vastu ning viskas oma majast välja - varsti kuuldus jälle õuest Pearu kisamist, oli keset tänavat pussnuga käes ja kutsus Andrest endaga võitlema, Andres hetkeks isegi mõtles sellele, kuid Krõõt muutis ta meelt ja ta tuli tagasi tuppa, peagi jäi ka Pearu vait ja kadus XVII - Üleaedsete suhted olid pingelised, talvel puutusid nad kokku vaid ühisel taliteel, kuid Pearu ehitas sellele ühel päeval aia ette, et Andres sellel enam käia ei saaks, Andres aga võttis kirve ja raius aia maha, lõpuks tegi Andres endale oma tee
Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta. Terava OSVALD: Me võime siin vaielda ja noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit seletada, aga tüdruk jääb siia.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.)
rõngastega kaunistatud hõbesõrmus oli pruudi kosjakink. Koola poolsaare saami naised kandsid sageli kõrvarõngaid, mida võidi kaunistada udusulgedega. Kesk-Skandinaavia aladel elanud saamid kasutasid kaunistamiseks tinalõnga, mille valmistamise tehnikat tunti - tina oli ,,vaese mehe kuld". Tina- ja hõbelõnga kasutati laialdaselt jakkide ja kleitide rinnaesiste, kaeluste, mütside, vööde ja nahkkottide kaunistamiseks. Skandinaavia saami naisel rippusid vöö küljes tupes pussnuga ja vasest või sarvest loomamotiiviga kaunistatud rõngas ning selle küljes luust või vasest nõelakoda, käärid ja sooneniidid. Mehe vöö küljes rippus samuti pussnuga, kuid põhjapõdrakarjustel võis olla ka nõelakoda. Naiste kostüümi juurde on hilisemal ajal kuulunud õlgadel kantav pikkade narmastega siidrätik, mida hoidis koos hõbesõlg. Meeste kalevist jaki kaelusest pidi samuti paistma väiksem villane või puuvillane rätik, mida kanti aasta läbi
" rääkis Kaariphi suure vihaga. Ma imestasin, et nad ei teadnud, mis tegelikult Kaunihaava tappis. "Kallis Miina, ma loodan, et sa saad ilma minuta hakkama ja nad saadavad su koju. Andres seal kaugel teadis, ma hakkan sinust puudust tundma!" Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven elage ilusasti edasi. Hüvasti mu sõbrad! Hüvasti!!!" ütlesin nutma puhkedes. Üks mees sidus mu posti külge. Järsku tuli kiiruga kena must hobune minu poole, mille seljas istus vist pealiku poeg. Tema käes oli pussnuga. Hobune tegi enne mind hüppe ja mees lõikas köie läbi, haaras mu kaasa ja tõstis mu sõidupealt selga. Me kappasime värava poole, mis oli suletud. Ma kartsin, et nüüd me kukume. Ma ei saanud veel eriti midagi aru, kui me juba kaugel dzunglis olime. "Kes sa oled? Miks sa mu päästsid? Kas sa oled pealiku poeg?" küsisin, kui hobune peatus. "Jah, ma olen Kojott, pealiku poeg. Ma päästsin su sellepärast, et sinu sees on see mõrvarianne, mis 6 aastat tagasi kaduma läks
astusite, et mind võllast päästa?» «Mis muid mõtteid mul veel oleks pidanud olema?» Gringoire hammustas huuli. «Vaata,» pomises ta, «ma pole siis armastuse alal veel nii võidukas, kui arvasin. Aga misjaoks siis see vaene kruus puruks löödi?» Esmeralda puss ja kitse sarved olid ikka veel kaitseseisukorras. «Preili Esmeralda,» ütles poeet, «lepime ära. Ma pole kohtuametnik ega anna teid sellepärast üles, et teie Pariisis vastu härra prevoo keeldu ja korraldusi pussnuga kannate. Küllap on ka teil teada, et nädal aega tagasi Nõel Lescrivain pussnoa kandmise pärast tervelt kümme sol'i trahvi mõisteti maksma. Kuid see ei puutu minusse. Nüüd aga asja juurde. Vannun igavese õndsuse nimel, et ma teid ilma teie loata ei puuduta -- ainult andke mulle süüa.» Gringoire oli oma loomult nagu Despreaux * «üpris vähe himur». Ta polnud nende uljaste vallutajate liiki, kes noori tütarlapsi rünnates võtavad. Armastuses, nagu muuski, oli ta
«Huck Finn, oled sa iialgi kuulnud, et ühdgi vangil oleks olnud kirkasid, labidaid ja muud säärast moodsat 448 mugavust enese väljakaevamiseks? Kui sut vähegi taipu peas on, siis tahaksin sult küsida, kuidas sääraste asjadega ühestki inimesest võiks saada kangelane. Sama hästi võiks keegi talle võtme laenata ja lool oleks lõpp. Kirkad ja labidad -- need ei kõlba mingi hinna eest.» «Noh, siis,» ütlesin ma, «kui me ei vaja kirkasid ja labidaid, mida me siis vajame?» «Paar pussnuga.» «Nugadega kaevame augu onni seina alt läbi?» «Jah.» «Pagan võtku, see on narrus, Tom.» «Pole tähtis, kas see on narrus või ei; nii tehakse ja nii on õige. Ja muud võimalust ei ole minu teadmist mööda olemas; ja ma olen lugenud kõiki raamatuid, kust sääraste asjade kohta teateid saab. Maa-alused käigud kaevatakse alati pussnoaga; ja ära arva, et läbi mulla; harilikult läbi tugeva kalju. Ja see kestab mitmeid-mitmeid-mitmeid nädalaid; kestab otse igavesti
Püstoli lukk prõk-sus, aga laeng ei läinud lahti. Mees pööras kohe ümber ja putkas ülepeakaela kaugemale metsa. Gabrielil olid pikemad koivad; paarikümne sammuga jõudis ta põgeneja kännule ja tahtis juba ta kraest kinni haarata, aga mees põrkas kõrvale, jäi järsku seisma ja pööras näo tagaajaja poole. See oli keskealine, tüvikas mees talupoja rii-deis, mis tublisti kulunud ja lõhki kärisenud olid. Tema käes välkus pika teraga pussnuga. «Pea kinni!» ütles ta lõõtsutades. «Ega ma jänes ei ole, et mind nii häbematul viisil taga kihutad.» . «Kes käskis eest ära lipata?» vastas Gabriel rahulikult. «Tohoo, pidin mina rauk üksipäini kähe noore mehe vastu hakkama?» «Meie ei kippunud sinu kallale.» «Päh, kes võis seda teada? Arvasin, et röövlid olete.» «Valetad, sõber, seda sa ei võinudki arvata. On see noorhärra vahest röövli nägu?» Agnes tuli joostes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
