Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kalanduse- ja keemia õppetool Triin Engmann KP41 KAUPLUS KALAKE Diplomieelse praktika aruanne Juhendaja : Katrin Roomere Tallinn 2011 Sisukord 1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS................................................................................. 3 2. TEHTUD TÖÖD.....................................................................................................................5 2.1
{viige need parandused töösse sisse} tehke töös parandused .sisse .viima : ei soovita tähendustes: (täiendusi, parandusi, muudatusi vm) tegema, täiendama, parandama, muutma; sisestama; kehtestama, maksma panema, sisse seadma, kasutusele v käibele võtma. 8) Kumb variantidest on õige? (4 p) 3 p kalake kalakene tilgatult tilgatumalt Vastused: kalake[ne] tilgatu[ma]lt Kõik neli vormi on ÕSi ja EKSSi kohaselt õiged, kuid vormid kalake ja tilgatult on paremad, kuna ei sisalda üleliigseid liiteid. Kust Te selle hinnangu võtate? 9) Moodustage ainsuse omastav (kelle/mille?), osastav (keda/mida?), sisseütlev (kellesse/millesse?) ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest . Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 52 p pere hein endine snepper naeris vistrik video leopard Vastused: pere <7:.perre ja peresse> : Pere, peret, perre/peresse, perede, peresid hein <25:heina, .heina; .heinu ja
XXX KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS XXXX Klienditeeninduse praktika Aruanne Juhendaja: XXX Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................................................ TÖÖOHUTUS.............................................................................................................................. MENÜÜ TUTVUSTUS..............................................................................................................6 TÖÖPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................................
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
mikroskeem- mikrolülitus kutsume kõik meie sõbrad- kutsume sõpruskonna sotsnik- vaarak riigikogu spiiker- riigikogu esimees see on temapoolne abi- abistamine pedagoogikaalane loeng- õpetlik loeng riskifaktorid- riskitegurid, ohutegurid nahaalne- häbematu, jultunud tegime kõik õpetaja juhendamisel- tegime kõik õpetaja juhendusel viige need parandused töösse sisse- parandage vead 7. Kumb variantidest on õige? (4 p) 4 p kalake kalakene mõlemad variandid on õiged tilgatult tilgatumalt mõlemad variandid on õiged 8. Moodustage ainsuse omastav, osastav, sisseütlev ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 51 p pere- pere, peret, perre ja peresse, perede, peresid 6 p hein- heina, heina, heina ja heinasse, heinte ja heinade, heinu ja heinasid 8 p
veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes veel sügise aga varsti tuleb tali, ilm on külm ja tuul on vali, külmab kinni ojake. -- Kus on siis su kojake? Kala: Talvel tõesti külm on
o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis... o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana
alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud. Kui kalake "ei näkka", jääb kotkas lühikeseks ajaks konna- või hiiredieedile. Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lendama hakkamist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende.
Pisitillukesi kalu leidub ka Euroopas, eriti Nõukogude Liidu vetes. Mustas, Aasovi ja Kaspia meres esineb bergi mudil, kelle pikkus ulatub vaevalt kolme sentimeetrini. See on väikseim selgroogne NSV Liidu piires. Joonisel on bergi mudil antud viiekordses suurenduses. Meie meredes ja magevetes on küllalt palju 5-10 cm pikkusi kalaliike. Baikali järves elav mudilane kneri lailaup on tavaliselt 8 cm pikkune ja üksnes harva tuleb ette kuni 14 cm pikkusi eksemplare. See kalake ujub enamasti kivide vahel, seal ta toitub ja ka sigib. Väikeste mõõtmetega kala on ka ogalik. Teda esineb väga palju järvedes, jõgedes ja merede riimveelistes rannapiirkondades. Araali luukaritski pikkus on ainult 5-6 cm. Ogalikku esineb meie veekogudes niivõrd palju, et ta võiks saada töönduslikuks kalaks. Soomes ja teistes Läänemeremaades püütakse ogalikku välja ja ümbertöötlemisel saadakse temast rasva tehniliseks otstarbeks ning jahu kariloomade ja lindude söödaks
Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid. Roland ei tahtnud sõbranna sünnipäevale autoga minna, kuna plaanis oleks olnud nkn juua. Seetõttu mindi häälega. Kolmanda autoga said siiamaani, kuni juht avastas, et tal jäid load koju ning pööras otsa ringi. Lubas tagasi tulla aga ei tulnud. Seejärel hakkasid vaikselt üht rada pidi minema, umbes 4km ning siia nad nõudsidki. Osvald imetleb naist. Ütleb lampi, et naisel on särgi all peenike kuldkett, mille otsas ripub kalake. Paus. Laura katsub läbi riiete. Naine ei saa aru, kuidas mees seda teadis. Mees räägib, et kuu aega tagasi käis siin üks mees teedevalitsusest ning jättis siia maha ühe ajakirja. Läheb ajakirja võtma. Näitab talle pilti ning seal peal on Laura ise. Osvald teeb naisele ettepaneku oma mees ära saata. Naine tänab teda ning hakkab ära minema. Uks lendab suure pauguga lahti, uksel seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära. 3. stseen Istub toolile ja kallab mõlemast kingast vett välja
nokast alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud. Kui kalake "ei näkka", jääb kotkas lühikeseks ajaks konna- või hiiredieedile. Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lennuvõimestumist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende.
Mõnel pool püütakse vasarhaisid liha, naha ja maksas sisalduva rasva pärast. Kokkuvõte Hailaadsete hulka kuulub väga palju mitmesuguseid kalu kokku umbes 250 liiki. Mõned tänapäeva süstemaatikud ei loe hailaadseid enam kalade hulka, sest neil puudub luuline toes. Haide toestik koosneb kohati lubjastunud kõhrest. Selle 250 liigi hulgas on väga erisuguseid loomi. Väiksemate haide mõõtmed jäävad alla poole meetri kääbushai on kõigest 20...25 cm pikkune kalake. Seevastu vaalhai mõõtmed on aukartustäratavad: pikkus üle 20 meetri ja kaalu üle 40 tonni tegu on maailma suurima kalaga. Kõik haid ei ole inimesele ohtlikud. Ohtlike haide hulka kuulub alla 50 liigi. Vaalhaid kirjeldavad sukeldujad kui rahulikku ja sõbralikku looma, kes toitub planktonist. Kuid on olemas ka inimesele tõeliselt ohtlikke haisid, näiteks mõrtsukhai ja vasarhai, kelle rünnakud lõpevad tihti surmaga. Üldjuhul ei pea haid inimest
Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta
Aga päike hakkab hästi pakutavat õnne vaja, aga kordan veel, minule peale. Mõtle ometi! Ma ei mäleta üldse, et seda vaja ei ole. keegi oleks pilti teinud! OSVALD: Ei tea, ei tea. See huvitab mind OSVALD: Sa oled nüüd juuksed lühemaks väga. Kas sa kannad kaelas peenikest lõiganud. Kas see on fotodefekt või kuldketti, mille otsas ripub väike kalake? sünnimärk? Kas sul on see praegu kaelas? LAURA: Sünnimärk. (Paus. Laura katsub läbi riiete ripatsit.) OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. LAURA: Tõesti, uskumatu. OSVALD: Kas on? OSVALD: Mis on uskumatu? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki..
Oodake siis veel, äkki satub siia naisterahvas, kellele teie jutt korda läheb, aga mind jätke mängust välja... Teie igatsused ja unelmad, tähendab selline seisund, ei ole mulle võõras, aga lepime kokku, et siia sattus vale inimene. Kindlasti tuleb siia keegi, kellele on teie pakutavat õnne vaja, aga kordan veel, minule seda vaja ei ole. OSVALD: Ei tea, ei tea. See huvitab mind väga. Kas sa kannad kaelas peenikest kuldketti, mille otsas ripub väike kalake? Kas sul on see praegu kaelas? 8 9 Paus. Laura katsub läbi riiete. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. OSVALD: Kas on? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli.
Max kasv 50 cm. Max kaal 3 kg. Rändab kudema jõgedesse. Kevadel muutub selg tumedaks, peaaegu mustaks, uimed punaseks. 6. MERISIIG külmalembene kala, kõige arvukam Läänemere põhjapoolsetes piirkondades. On põhjakala. Toidus valdavad mitmesugused põhjaloomad- kootvähk, merikilk, baldi lamekarp jt. Osa rändab kudemiseks jõgedesse, osa koeb madala soolsusega merelahtedes, koevad hilissügisel. 7. OGALIK on väike vilgas kalake, keda isel 2-5 eraldiseisva oga olemasolu seljauime ees. Kogu Läänemere rannikualadel. Võib esineda massiliselt. Talub järske soolsuse muutusi. Võivad parvenu astuda ka endast suuremate vaenlaste vastu.Söövad planktonit ja põhjaloomakesi. Kudemiseks rändab jõgedesse, osad magestunud rannikualadel. Isane ehitab liivasele põhjale taimede vahele kuni rusikasuuruse kerakujulise pesa, liimides selleks neerude eritise abil kokku mitmesuguseid taimeosi
Rühmaruumis olid esemed samuti sildistatud. Tegevused, mis olid tulemas, pandi koos hommikuringis stendile. Muusikatunni läbiviimiseks mindi suuremasse ruumi, kus oli palju ruumi ja valgust. Õppevaldkondadest: Matemaatika – nädalapäevad, värvused jne; Muusika – hommikuringi laulukesed ja pärast pikk muusikatund; mina ja keskkond – muusikatunnis lehtedega mäng, tuule puhumine, vihma sadamine, meres vee lainetus ja kalake seal sees; liikumine – erinevad liikumised ja tantsukesed muusikatunnis Hommikuringi õpetaja kasutas väga rahulikku, selget ja hea diktsiooniga kõne. Koos käis pilt ja viibe, kui seletati mõnd tegevust või sõna. Õpetaja kiidab lapsi tubli kaasa tegemise eest. Muusikaõpetaja oli väga tore, kõiki tegevusi seletas ta lastele lauldes. Oli ise väga aktiivne, positiivne ja rõõmsameelne, mis haaras lapsi aktiivselt kaasa tegutsema. Õpetaja oskas väga
tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.) · Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte. · Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. RIIETUMISMÄNG · Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi asju, mis võiksid lapsele meeldida. · Pane kübar pähe ja küsi: "Kuidas käsi käib, härra/proua (lapse nimi)?"
See mäng võimaldab lapsel tutvuda looduse häältega. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.) · Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte. · Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. UURINGUTE ANDMETEL näitab vanem last kuulates, jälgides ja talle katsetamiseks sõnu pakkudes üles huvi lapse tegevuse vastu ning tekitab lapses tunde, et tema mõtted on olulised. Maimikule meeldib loomade hääli järele teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
