Arvustus (filmi kohta). „Ristimine peateega“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Arvustus filmi põhjal ,,Ristumine peateega''

Kõige kurja juur on rahaahnus Režissöör Arko Okk ,,Ristumine peateega’’ 1999. Vaatasin filmi ,,Ristumine peateega’’. Film põhineb Jaan Tätte näidendil ,,Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest’’. Peaosades mängisid Andrus Vaarik, Piret Kalda ja Jaan Tätte. Filmi peamine kurja juur oli rahaahnus. Noored teelised Laura ja Roland otsisid öömaja Osvaldi juures. Osvald oli aga kiindunud Laurasse ning pakkus Rolandile miljon dollarit naise eest. Alguses Roland kahtles, kuid oli viimaks tehinguga nõus. Kui Laura sai teada, et Osvald hoiab suures koguses raha enda majas, siis läks ka naine rahast pöördesse. Ta soovis Osvaldit enda kavaleriks

10. - 12. klassi kirjandus

6

docx

Jaan Tätte - Ristumine peateega

veel mõnd rahatähte. Osvald tõestab ka, et need rahatähed on ehtsad. Samuti ka, et need on saadud ausal teel. Osvald ütleb, et Roland peab Laura ära unustama, kui ta tahab seda raha endale saada ning edaspidi suhtleb ta neiuga kui võõraga. Ütleb, kui ta 15 sekunid jooksul ühtegi sõna ei ütle ss on diil. 15 sekundit vaikust. Osvald õnnitleb Rolandit. Läks sünnipäevale ning sai korraga miljardäriks. Osvald paneb kohe Rolandi sõna proovile, uurides Laura kohta. Roland ei tea midagi. Briljantne. Tagatoas toimub sagimine. 7. stseen Ilmub uksele, uniselt. Laura uurib kaua ta maganud on ning kutsub Rolandit enda juurde. Roland põikleb vastu. Naine ei saa midagi aru. Mees on täiesti võõras. Laura istub. Paus. Roland paneb kingad jalga, riietub. Lahkub. 8. stseen Osvald tahab Lauraga rääkida oma imest. Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki.

Kirjandus

4

doc

JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““

armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka üksteist maha jätma, et see kätte saada. Saades aru, et nad on liiga kaugele läinud, otsustavad nad raha ära jagada. Tuleb välja, et see raha kuulus hoopis kellelegi teisele. 3. Kirjuta umbes 50sõnaline arutlus, mis lähtub teose ideest ja käsitleb probleemistikku. Pahatihti on inimestele raha esmatähtsam kui inimesed nende ümber. Teoses „Ristumine peateega. Piirangute lõpp“ on selgelt näha, kui tähtsat rolli mängib raha inimeste elus. Olles üksteist siiralt armastanud segamatult ja saades teada, et lahku minnes saab palju raha, läheb armastus meelest ja raha mängib siis põhirolli. Raha eest tõelist armastust osta ei saa, ükskõik kui palju seda raha on. 4. Vaadanud filmi, vasta järgmistele küsimustele: a) Osvald Rolandile: „ Kuidas toonekurg käib?“ /---/ „ Masendav. Kohutav

Kirjandus

110

doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast  2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2  3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga

Kultuur

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

ROLAND (naerab): Ja-jah. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad OSVALD: Laura on vapustav naine. Saite teiste meeste naisi endale. Ma arvan. koolis tuttavaks? Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju ROLAND: Jah, kohe esimesel kursusel. nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. OSVALD: Vapustav naine. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. ROLAND: Hea küll, las ta olla. OSVALD (publikule): Jah, meil on teater. OSVALD: Ma tahaksin endale ka sellist See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru naist. saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Muidugi, miks mitte. Tuleb ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida silmad lahti hoida. Siin metsas on küll saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui

Kirjandus

50

docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

tähele ei pane. Need aspektid aitavad valitud teost paremini mõista ning analüüsida, mitte vaid pinnapealseks jääda. Filmianalüüsis keskendutakse erinevate etteantud aspektide lahtimõtestamisele. Nendeks on: sotsiaalsed faktid ning institutsioonid, ühiskond, kultuur, sotsialiseerimine, hälbekäitumine ning sotsiaalne stratifikatsioon. Filmianalüüsi eesmärgiks on analüüsida ning lahti mõtestada erinevate sotsioloogiliste aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded:  analüüsida filmi „Intouchables“;  analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile

Filmikunst

19

doc

Filmi analüüs ”Mäleta mind”

TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus..................................................................10 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID.....................

Sotsioloogia

32

docx

Visuaalne antropoloogia

Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse

Visuaalne antropoloogia

Kommentaarid (0)