50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olendinnu
Õppematerjali autor
kerge loobuda, kuna tal on 1 miljard aga tal on 3. Roland laskub põlvili maha. Naine põikleb vastu. Ütleb ,et teeks Osvaldile lõpu peale, et kogu raha oleks nende. Roland läheb närvi ning sõimab Laurat peletiseks. Roland lööb Laura voodisse pikali ja sööstab talle kallale, rüselevad voodis. 13. stseen Osvald siseneb ruumi, näeb voodisolijaid ja röögatab. Kõikide pilgud kohtuvad pussnoal, kõik tormavad noa poole ning haaravad sellest üheaegselt. Pimedus. I vaatuse lõpp II VAATUS 1. stseen Roland on üksinda toas, siit-sealt plaasterdatud, riided mõnest kohast katki, ja küürib põrandat. Osvalt tuleb õuest, nöost kaame, käsi kinni seotud. Roland ei saa põrandast verd välja pestud. Veri on niivõrd tugevalt puusse imbunud. Mõtlevad, et kas põrand üle lakkida või lihtsalt vaip peale visata. Roland uurib, et kuhu ta ,,midagi" viis. Osvalt vastab, et viskas jõlle, 5 kuni 6 meetri sügavusele, kindel hauakoht. Laura tuleb tagatoast, pisut longates.
Kõige kurja juur on rahaahnus Režissöör Arko Okk ,,Ristumine peateega’’ 1999. Vaatasin filmi ,,Ristumine peateega’’. Film põhineb Jaan Tätte näidendil ,,Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest’’. Peaosades mängisid Andrus Vaarik, Piret Kalda ja Jaan Tätte. Filmi peamine kurja juur oli rahaahnus. Noored teelised Laura ja Roland otsisid öömaja Osvaldi juures. Osvald oli aga kiindunud Laurasse ning pakkus Rolandile miljon dollarit naise eest. Alguses Roland kahtles, kuid oli viimaks tehinguga nõus. Kui Laura sai teada, et Osvald hoiab suures koguses raha enda majas, siis läks ka naine rahast pöördesse. Ta soovis Osvaldit enda kavaleriks. Mida Roland ja Laura ei teadnud, oli see, et raha ei olnud tegelikult üldse Osvaldi kuuluvuses, vaid
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks
seose Nora isaga kellest samuti kirjutati sõimu lehes. Veel Helmer mainib, et ei saa lasta ennast oma personali ees naeruväärseks lasta teha, sest allub oma põikpea soovidele. Krogstad, ehki on töökas teeb talle piinliskust kuna on üks nesit nooruspõlve tuttavatest kelle üle häbi tunnakse ja nii siis peab ta minema kuna teeb pangas ta elu talumatuks. Kui aga Nora seda konflikit väiklaste kaalutlusteks nimetab on jutul lõpp ja Helmer käsutab toatüdruku kohale ja ulatab talle kirja ja raha, et ametlikult kirjastada Krogstadi vallandamine. Nora reageerib uluvalt . Helmer kinnitab Norale, et andestab ta kartuse mis temale solvav oli ja uhkustab, et ta on mees kõik mis tuleb enda peale võtma. Lahkub oma kabineeti ning Nora hirmust meeletu lihtsalt seisab, teades, et Krogstad ON võimeline oma hoolimatuses valmis vastavalt käituma. Siseneb Dr.Rank ja Nora tervitab kuid soovitab mitte hetkel Torvaldi juurde
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval majja. Sealt välj
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. Teoses esilekerkinud probleemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid