Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Tätte - Ristumine peateega (3)

4 HEA
Punktid
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST
Näidend kahes vaatuses
Aastal 1997
Moto :
Ma kirjutasin selle raha pärast
Tegelased
Osvald Koger
Laura Siig
Roland Räim
Kaupo Koha
Tegemiskoht
Siin
Tegemisaeg
Nüüd
I VAATUS
1. stseen
Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga , ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.
Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab neiu ära viia isegi siis, kui naisel on saapad märjad. Roland hakkab minema.
2. stseen
Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti.
Tõuseb rahulikult üles. Roland väljub. Laura ja Osvald räägivad Rolandist. Osvald ei saa aru, et teine tema mees on, vaid peab ennast ise Laura tulevaseks meheks. Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid. Roland ei tahtnud sõbranna sünnipäevale autoga minna, kuna plaanis oleks olnud nkn juua. Seetõttu mindi häälega. Kolmanda autoga said siiamaani, kuni juht avastas, et tal jäid load koju ning pööras otsa ringi. Lubas tagasi tulla aga ei tulnud. Seejärel hakkasid vaikselt üht rada pidi minema, umbes 4km ning siia nad nõudsidki. Osvald imetleb naist. Ütleb lampi, et naisel on särgi all peenike kuldkett, mille otsas ripub kalake.
Paus . Laura katsub läbi riiete.
Naine ei saa aru, kuidas mees seda teadis. Mees räägib, et kuu aega tagasi käis siin üks mees teedevalitsusest ning jättis siia maha ühe ajakirja.
Läheb ajakirja võtma.
Näitab talle pilti ning seal peal on Laura ise. Osvald teeb naisele ettepaneku oma mees ära saata. Naine tänab teda ning hakkab ära minema.
Uks lendab suure pauguga lahti, uksel seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära.
3. stseen
Istub toolile ja kallab mõlemast kingast vett välja.
Roland teatab , et nüüd ta ei saa enam õues olla. Osvald üritab magama jääda aga und ei tule. Roland on natuke õnnetu, et nad sünnipäevale ei jõudnud. Osvalt uurib, et mis kingiks oli. Ümbrik. Uurib, et kas margiga või ilma. Ilma. Osvaldil on kahju. Uurib, et kas inimesed kohvi või teed soovivad. Roland küsib kas kohvi on. Ei ole. Niisiis teed. Aga ainult kaks tassi on. Okei, kolmas on ka aga see on kole . Osvald uurib, et millega Laura tegeleb. Tõlkimisega inglise – prantsuse. Osvald teeb veel tähelepaneku, et paar ei ole veel paaris. Roland teatab, et sõrmused on aga juba ostetud. Laura on õnnelik ja kallistab oma meest. Roland võtab mantli taskust lapiku konjakipudeli. Hakkavad Osvaldiga kahekesti jooma. Uurib, et mis tööd Osvald teeb. Too räägib, et on kunstnik, teeb liiklusmärke ning vahepeal isegi puugiplakateid. Laura tahab hakata magama minema. Osvalt muretseb talle eraldi toa. Läheb voodit sättima.
4. stseen
Roland arvab Osvaldist nüüd natuke paremini. Enne pidi täitsa segane olema. Sõrmusehinda ei avalda. Laura suureks üllatuseks Roland teadis, et Laura pildid olid ajakirjas aga millegi pärast ta ei öelnud seda talle.
5. stseen
Osvald teatab, et tuba on vaba. Roland läheb Laurat magama viima.
6. stseen
Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks. Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit.
Karjub. Roland tuleb ärritunult toast välja. Osvalt uurib, et kus nad Lauraga tutvusid. Koolis, esimesel kursusel. Ütleb, et tahab ka endale sellist naist. Roland võtab algul asja naljaga aga Osvald jääb surmtõsiseks, et ta tahab just Rolandi naist endale. Roland läheb vaikselt kettasse. Vaidlevad pikka aega. Seejärel pakub Osvald talle raha. Rolandil hakkab halb.
Tal hakkabki halb.
Osvald alustab pakkumist 10st miljonist dollarist ning jõuab välja kuni miljard dollarini. Roland arvab, et Osvald on joodik kolme pitsiga deliiriumis.
Osvald läheb taha tuppa. Roland joob pitsi tühjaks. Osvald tuleb kikivarvul tagasi. Tal on käes dollarite pakid . Roland võtab, teeb paki lahti ja uurib üllatava asjatudlikusega algul üht, siis veel mõnd rahatähte.
Osvald tõestab ka, et need rahatähed on ehtsad . Samuti ka, et need on saadud ausal teel. Osvald ütleb, et Roland peab Laura ära unustama, kui ta tahab seda raha endale saada ning edaspidi suhtleb ta neiuga kui võõraga. Ütleb, kui ta 15 sekunid jooksul ühtegi sõna ei ütle ss on diil .
15 sekundit vaikust .
Osvald õnnitleb Rolandit. Läks sünnipäevale ning sai korraga miljardäriks. Osvald paneb kohe Rolandi sõna proovile, uurides Laura kohta. Roland ei tea midagi. Briljantne. Tagatoas toimub sagimine.
7. stseen
Ilmub uksele, uniselt.
Laura uurib kaua ta maganud on ning kutsub Rolandit enda juurde. Roland põikleb vastu. Naine ei saa midagi aru. Mees on täiesti võõras.
Laura istub. Paus. Roland paneb kingad jalga, riietub. Lahkub .
8. stseen
Osvald tahab Lauraga rääkida oma imest.
Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki.
Osvald ütleb, et kui naine ta muinasjutu katkestab ss saab naisest endast selle muinasjutu Laura.
Laura heidab pikali. Osvald toob talle teisest toast sooja teki.
Osvald asub rääkima ühest mehest, kelle elu oli üks suur unistus . See on tema ise. Paraku tal ei olnud kunagi piisavalt raha, et osta kinopileteid või shokolaadi, et oma armastatu tüdrukuga midagi ette võtta. Ja nii ei saanudki tüdruk teada, et poiss oli kirjutanud talle 37 luuletust ning mõelnud temast vaid kõige kaunemaid mõtteid. Seejärel läks poiss ülikooli. Temast sai kunstnik aga mitte just see, kelleks ta saada tahtis. Liiklusmärgid, puugiplakatid jne. Siis tuli abielu. Elu taandus pidevale rahapuudusele. Ühel päeval läks ta arusaamatult jõe äärde kalale . Tõmbas välja võbeleva kala. Võttis kala kätte. See ei liigutanud end. Oli nagu surnud. Siis küsis kala oma klaasistunud silmadega ,et kas mehel on mõni unistud, mida ta võiks täide viia. Täiesti abstraktselt soovis mees endale nelja miljardit dollarit. Mees küsis vastu, et kas kala soovib midagi .See vastas, et tahab vette ning vette ta saigi . Koju jõudes ootas teda ees 20 pappkasti ning seal sees tumerohelised dollarid. Ühel päeval sattus ukseesisele ajakiri ühest naisest, nii ilusast. Mees ootas ja soovis, et naine tema juurde tuleks, kui ühel sügisõhtul neiu saabuski koos ühes noormehega. Noormees sai neljandiku kingitusest. Siis ütles mees nimega Osvald Laurale: „Räägin sulle ühe muinasjutu ja sellest hetkest kui sa mind katkestad, saab sinust selle muinasjutu printsess .“ Peagi sõitis neiu koju. See ei olnud ei maja ega loss. See oli kuningrii, täis akvaariume ja koskesid. Lühikese ajajooksul reisisd nad läbi suurema osa maailmast. Laura ei märganud, millal tal tekkis mehe vastu armastus. Nende armastus oli tõeline, või isegi rohkem – ebamaine, sest ta sai alguse imest.
Laura segab vahele. Ta uurib, et kas see on tõepoolest tõsi. Seda võimalust ei saa käest lasta. Tahab hakata kohe raha lugema, et saaks Rolandi osa kätte ning mehe hommikul kohe ära saata. Laura hakkab kohe skeemitama, et pangad ei tohi sellest midagi kuulda ning et peaks alustama mingit äri, kuhu sisse vaikselt raha panna. Osvald avaldab korduvalt Laurale armastust. Naine on aga liiga elevil.
Embab Osvaldit.
9. stseen
Roland siseneb. Teretavad. Osvald vabandab ning väljub.
10. stseen
Roland ja Laura asuvad rääkima nagu kohtuksid esimest korda. Jutu seest tuleb välja, et Laura on Osvaldi vanaema ning Roland on naabrimees, kes elab üle jõe ning otsib nüüd oma kaduma läinud lehma.
11. stseen
Osvald tuleb tuppa ja võtab sahtlist uue tualettpaberi rulli. Ütleb ,et nad püüaksid hakkama saada ning et ta tuleb kohe ragasi.
12. stseen
Laura ja Roland jätkavad hullujuttu.
Roland tõmbab Laura juurde, Laura pidurdab teda.
Roland palub, et nad mõistusele tuleksid ning kohe sealt lahkusid. Laura arvates on Rolandil kerge loobuda , kuna tal on 1 miljard aga tal on 3. Roland laskub põlvili maha.
Naine põikleb vastu. Ütleb ,et teeks Osvaldile lõpu peale, et kogu raha oleks nende. Roland läheb närvi ning sõimab Laurat peletiseks.
Roland lööb Laura voodisse pikali ja sööstab talle kallale, rüselevad voodis .
13. stseen
Osvald siseneb ruumi, näeb voodisolijaid ja röögatab. Kõikide pilgud kohtuvad pussnoal, kõik tormavad noa poole ning haaravad sellest üheaegselt. Pimedus.
I vaatuse lõpp
II VAATUS
1. stseen
Roland on üksinda toas, siit-sealt plaasterdatud, riided mõnest kohast katki, ja küürib põrandat. Osvalt tuleb õuest, nöost kaame, käsi kinni seotud.
Roland ei saa põrandast verd välja pestud. Veri on niivõrd tugevalt puusse imbunud. Mõtlevad, et kas põrand üle lakkida või lihtsalt vaip peale visata . Roland uurib, et kuhu ta „midagi“ viis. Osvalt vastab, et viskas jõlle, 5 kuni 6 meetri sügavusele, kindel hauakoht.
Laura tuleb tagatoast, pisut longates.
Osvald uurib,et kas oleks vaja kiirabi tellida . Laura ütleb, et ta parem pitsa telliks. Kõht on väga tühi. Laura uurib, et kus nuga on. Osvald ütleb ,et viskas silma alt ära, jõkke. Võtab mobiili ning otsib ka numbri. Laura ja Osvald võtavad mõlemad seene-singiga. Roland kanaliha ja paprikaga. Levi ei ole.
Osvald lohistab laua õigesse kohta ja Roland ronib laua peale.
Vastatakse. Tellib ära. Lubab 1000 krooni jootraha . Annab toru Osvaldile, kes annab neile teejuhised. Laura uurib, et kes oli see kõva mees, kes talle noa kannikasse torkas. Roland. Aga kogemata ! Vähemalt keegi näe seda, vähemasti enam mitte Roland. Laura peab Osvaldit oma elupäästjaks.
Suudleb teda põsele.
Osvald peab end Rolandi elupäästjaks ka, et ta teda ära ei tapnud . Osvald tuletab Rolandile nende diili meelde. Roland karjub, et ta ei tahagi tema raha. Tekitab skandaali. Laura räägib, et tahab rikas olla. Rolandil pole raha päritoli ikka veel teada. Laura räägib, et mees sai selle kala käest. Naine usub seda. Usub ka seda, et päkapikud on olemas. Osvald käsib Rolandil minema minna. Laura palub, et Osvald jätaks nad hetkeks kahekesti.
Paneb kasuka selga ja väljub.
3. stseen
Laura räägib, et see võimalus on antud neile ja ainult neile. Räägib, et mees miljardiga koju läheks ning raha kasvama paneks. Aasta pärast lubab naine Osvaldist vaba olla ning koos rahaga põgeneda. Kujutab ette milline nende taaskohtumine olema saab.
Kallistab Rolandit.
Palub talt aastat.
Osvald siseneb salamahti.
4. stseen
Roland küsib ,et kas naine väga tahab seda raha. Jah. Ütleb veel, et armastab teda.
Osvald teeb ukse pauguga lahti, istub laua taha.
Räägib et talle meeldib sügis. Seejärel, et suudelge ja kallistage, võtke raha ning minge.Vaatab Laurat ning tunnistab ,et ei edene kuidagi. Saadab põhimõtteliselt mõlemad kahjutundega kukele. Laura ja Roland mõlemad paluvad teda, et ta ümber mõtleks. Laura o nõus päevade viisi lihtsalt istuma ning aknast välja vahtima. Osvalt palub,et Roland näitaks talle, et kuidas jänku hüppab.
Roland teeb mõne hüppe. Teeb nimetissõrmedest kõrvad.
Osvald näib peast täiesti segi olevat. Täielik segadus on seal. Palub mõlemal viivitamatult lahkuda.
Laura ja Roland seisavad tummalt ja vaatavad Osvaldit.
Laura tahab seletama hakata, aga Osvald leiab, et selles viga ongi, et kui pakutakse imet ss ei tohi hakata seletama. Laura röögib Rolandile ,et too lahkuks.
Roland on segaduses. Osvald istub toolil, Roland tormab ja väänab Osvaldi käed tooli seljatoe taha. Osvald ei avalda vastupanu, on rahulik. Erinevalt Rolandist, kes karjub.
Otsivad nööri, millega käsi kinni siduda.
Laura võtab pluusi seljast, ta ei ole päris paljas , aga kuldkett kalaga paistab hästi. Roland ei näe seda.
Roland seob käed kinni. Laura mõtleb, et peaks jalad ka siduma. Osvald ütleb lampi „ristumine peateega“, palub neil raha võtta ning minna, ainult mitte tema imet ära rikkuda. Roland ja Laura on mõlemad üliõnnelikud, värisevad õnnest.
Laura võtab Osvaldi käe ja suudleb Osvaldi sõrmeotsi. Roland hakkab õue minema. Avab ukse. Kostab kauget automürinat.
Paar on endiselt üli õnnelik, et rahad endale said.
On kuulda auto peatumist ja ukse pauku.
Arvavad , et pitsaauto saabus.
5. stseen
Siseneb mees, käes pitsa, vaatab toas ringi, vaatab toasolijaid, istub laua taha ja paneb pitsa lauale. Teeb karbi lahti.
Kõik on mõnusas söögiisus.
Mees hakkab ükskõikselt pitsat sööma, kõik vaatavad. Laura turtsatab naerma, ka Osvald ja Roland nakatuvad naerust. Roland tahab endale tükki murda, aga mees paneb käes ette.
Üldine segadus
Mees lõpetab söömise.
Tuleb välja, et tema ei olegi see mees, kellelt nad pitsat tellisid. Seletavad palju. Mees on üli kahtlane. Uurib järsku, et kus kastid on. Mitte kellelgi ei ole aimugi.
Võtab taskust püstoli, laeb ära ja paneb lauale.
Räägib, et paar kuud tagasi oli ta sunnitud need kastid siia hoiule jätma. Osvald karjub, et mees valetab. Mees läheb tagatuppa ning leiab oma kastid. Osvald ütleb, et see on paari raha ning palub neil see mees minema ajada. Mees ei taha kuule raisata. Tal on aga sõbrad taga autos, kellel on suuremad püssid ning kes tahaksid meeleldi inimesi lasta.
Roland peidab mehele märkamatult dollaripaki padja alla. Mees lahkub ja tuleb mõne hetke pärast tagasi. Vahepeal ei toimu toas midagi nähtavat.
Mees võtab padja alt rahapakid. Leiab sahtlist oma telefoni ning ajakirja.
Lahkub. Pikk paus. Laura ja Roland panevad kiirelt ja vaikselt selga üleriided ja asutavad. Avavad välisukse. Osvald märkab neid alles nüüd.
6. stseen
Kõik algab otsast peale. Osvald näeb neid nagu esimest korda. Kutsub neid sisse. Tahab kohvi teha. Roland ja Laura ütlevad uuesti oma nimed. Osvald katkestab igat lauset, mida noorpaar alustada tahab. Teeb neile magamisasemed valmis.
Roland ja Laura tõusevad ning peatuvad tagatoa uksel.
Soovivad üksteisele head ööd.
Laura ja Roland lähevad tagatuppa ja sulgevad ukse. Osvald käib energiliselt mööda tuba, sätib siit-sealt korda, ümiseb laulda . Istub laua taha. Aknast hakkab paistma kuldset valgust. Siseneb pitsamees, miski temas meenutab kala, on ta märg või midagi taolist. Vaatavad Osvaldiga tõtt. Mees hakkab hingeldama – lõpustes lõppes vist õhk. Tõuseb, vaatab keskendunult pirni laes, see heidab aina heledamat valgust, kuni põleb läbi. Mees lahkub. Osvald lehvitab vaevumärgatavalt. Valgus kaob. Osvald sätib end magama ja pobiseb mõnusalt publikule: Minge koju ära, tahan natukene veel mõtelda. Pärast lähen mina ka koju, kui olete ära plaksutanud. Tore oli. Noh, hakake nüüd plaksutama.
Lõpp
Jaan Tätte - Ristumine peateega #1 Jaan Tätte - Ristumine peateega #2 Jaan Tätte - Ristumine peateega #3 Jaan Tätte - Ristumine peateega #4 Jaan Tätte - Ristumine peateega #5 Jaan Tätte - Ristumine peateega #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 217 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Absolute Õppematerjali autor
8 lk

Sarnased õppematerjalid

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga

Kultuur
Arvustus filmi põhjal- Ristumine peateega-
2
pdf

Arvustus filmi põhjal ,,Ristumine peateega''

Kõige kurja juur on rahaahnus Režissöör Arko Okk ,,Ristumine peateega’’ 1999. Vaatasin filmi ,,Ristumine peateega’’. Film põhineb Jaan Tätte näidendil ,,Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest’’. Peaosades mängisid Andrus Vaarik, Piret Kalda ja Jaan Tätte. Filmi peamine kurja juur oli rahaahnus. Noored teelised Laura ja Roland otsisid öömaja Osvaldi juures. Osvald oli aga kiindunud Laurasse ning pakkus Rolandile miljon dollarit naise eest. Alguses Roland kahtles, kuid oli viimaks tehinguga nõus. Kui Laura sai teada, et Osvald hoiab suures koguses raha enda majas, siis läks ka naine rahast pöördesse. Ta soovis Osvaldit enda kavaleriks. Mida Roland ja Laura ei teadnud, oli see, et raha ei olnud tegelikult üldse Osvaldi kuuluvuses, vaid

10. - 12. klassi kirjandus
JAAN TÄTTE- RISTUMINE PEATEEGA-PIIRANGUTE LÕPP-
4
doc

JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““

armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka üksteist maha jätma, et see kätte saada. Saades aru, et nad on liiga kaugele läinud, otsustavad nad raha ära jagada. Tuleb välja, et see raha kuulus hoopis kellelegi teisele. 3. Kirjuta umbes 50sõnaline arutlus, mis lähtub teose ideest ja käsitleb probleemistikku. Pahatihti on inimestele raha esmatähtsam kui inimesed nende ümber. Teoses „Ristumine peateega. Piirangute lõpp“ on selgelt näha, kui tähtsat rolli mängib raha inimeste elus. Olles üksteist siiralt armastanud segamatult ja saades teada, et lahku minnes saab palju raha, läheb armastus meelest ja raha mängib siis põhirolli. Raha eest tõelist armastust osta ei saa, ükskõik kui palju seda raha on. 4. Vaadanud filmi, vasta järgmistele küsimustele: a) Osvald Rolandile: „ Kuidas toonekurg käib?“ /---/ „ Masendav. Kohutav

Kirjandus
Jaan Tätte
8
docx

Jaan Tätte

Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks

Kirjandus
Arved Viirlaid-Ristideta hauad II
4
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonn

Kirjandus
Eduard Vilde - Pisuhänd tegelased ja vaatused
4
docx

Eduard Vilde - Pisuhänd tegelased ja vaatused

Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestma

Teatriõpetus
Eduard Vilde-Musta mantliga mees- kokkuvõte
3
doc

Eduard Vilde "Musta mantliga mees" kokkuvõte

Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa Jaan pannud ta aga kooli, et poisist kaupmees tuleks. Meding läks aga oma rahade eest Tartusse arstiks õppima. · Laura räägib vana naisega Medingust. Vana naine kiidab Medingu lahket südant. · Dorothea Palmer ja Edvin Palmer tülitsevad kuna naine tahab jälle reisile minna. Mehel puuduvad finantsid naise soovi täitmaks. (Valetab, et peab minema haigust ravima) · Meding kontrollib naise tervist, tunnistab terveks. · Laura läheb peale rahutut ööd kerjuspoisi juurde

Kirjandus




Kommentaarid (3)

kryllex profiilipilt
kryllex: Hea kokkuvõte sain nelja ka kõige hullema õpetajaga.
09:57 29-05-2014
elorlember profiilipilt
Elor Lember: väga põhjalik ja hea kokkuvõte
08:20 13-03-2014
matu14 profiilipilt
matu14: väga hea
22:28 13-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun