Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvustus filmi põhjal ,,Ristumine peateega'' (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvustus filmi põhjal- Ristumine peateega- #1 Arvustus filmi põhjal- Ristumine peateega- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 403695 Õppematerjali autor
Režissöör Arko Okk ,,Ristumine peateega’’ 1999.
Film põhineb Jaan Tätte näidendil ,,Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest’’. Peaosades mängisid Andrus Vaarik, Piret Kalda ja Jaan Tätte

461 sõna

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
pdf

Ristumine peateega

Ristumine peateega Vaatasime filmi "Ristumine peateega".Tegemist on Jaan Tätte kirjutatud näidendiga millest on ka film tehtud.Tegevus toimub vana soo peal kuhu on nüüd mets kasvand,majas mis on kaugel teest ja ainus viis sinna saada on minna läbi kõrge heina.Ajaliselt toimub see film 1990 ajal ,sest film ise on antud välja 1999. Teos ise aga rääkis paarist kes hääletavad,et jõuda sünnipäevale aga ühel hetkel enam autod peale enam ei võtnud,nad otsustasid ise leida kellegi lähedalt.Seiklesid oma teega majani,Osvaldi majani.Nemad Osvaldit ei tundnud aga Osvald oli kiindunud Laurasse kuna ta olevat olnud ajakirja esilehel.Osvald lubas neil ööbida seal aga ainus tingimus oli see,et Laura ööbib toas ja Roland on väljas.Tuli aeg kus

Film
thumbnail
6
docx

Jaan Tätte - Ristumine peateega

RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Arvustus (filmi kohta). „Ristimine peateega“

20.01.2017 Anna-Maria Tomsen 10kl. Arvustus (filmi kohta). ,,Ristimine peateega" "Raha eest ei saa osta õnne ( )" see on õigile väga tuntuv vanasõna. Aga paljud inimesed unustavad sellest. Näidega võib võtta filmi ,,Ristimine peateega", millest ma kirjutan arvustust. Filmis kõik on sassis nagu lõngakera. Kui vaadata seda võib märgata ka see, et see film nagu paljud teised filmid on tehtud elust ja kõikest mis võib toimuda. Paljudel inimestel toimub elus väga palju huvitavat asju...Keegi näeb neid, aga keegi mitte. Kuidas raha võib muuta inimest? Vaatame seda peategelaste peal. Raha muudab inimest. Nii oli ka peategelastega. Noorel paaril olid head suhted oma vahel, nad tahaksid abielluda... Aga nagu me teame elu on täis üllatusi ja need üllatused väga sageli vahetavad

Kirjandus
thumbnail
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

ROLAND (naerab): Ja-jah. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad OSVALD: Laura on vapustav naine. Saite teiste meeste naisi endale. Ma arvan. koolis tuttavaks? Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju ROLAND: Jah, kohe esimesel kursusel. nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. OSVALD: Vapustav naine. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. ROLAND: Hea küll, las ta olla. OSVALD (publikule): Jah, meil on teater. OSVALD: Ma tahaksin endale ka sellist See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru naist. saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Muidugi, miks mitte. Tuleb ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida silmad lahti hoida. Siin metsas on küll saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui

Kirjandus
thumbnail
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga

Kultuur
thumbnail
4
doc

JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““

JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““ 1. Sõnasta teose peamõte ja selle põhjal uus pealkiri. Kommenteeri oma pealkirja sõnastust. Teose peamõte seisneb selles, et inimestele on esmatähtis raha ning nad ei hooli tagajärgedest, et raha kätte saada. Uueks pealkirjaks sobiks nt. „Õnn peitub rahas“, see sobiks paremini, sest reaalsest pealkirjast ei ole aru saada tegelikku teemat, kuid sellest saab aru, et teose teema käib raha ümber. 2. Kirjuta umbes 50sõnaline teose sisu kokkuvõte, millest

Kirjandus
thumbnail
14
docx

FILMI „THE IMITATION GAME“ ANALÜÜS

...........................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda

Filmikunst
thumbnail
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Vihahoos siiski läheb käitumine natuke käest ära. Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Sandrit ta aga vihkas, hoolimata ta ,,suurepärastest" saavutustest. Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha. Sandrile ta tegelikult ei meeldi. Välimus tundub jutu põhjal hea. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt. Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane, isegi alla keskmise. Mis puutub luulesse, siis see talle ei meeldi või ei saa ta sellest aru. Siiski on ta kõva käsi äris. Sander - Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks. Kõnelaadilt sarnaneb natuke Vestmanile. Oskab valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun