Jaan Tätte (0)

Kallavere Keskkool
Referaat
JAAN TÄTTE
Autor: Kerttu Nairismägi
Juhendaja : Hille Oona
Maardu 2013

Sisukord

1. Sissejuhatus 2
2. Elulugu 2
3. Looming 3
3.1. Filmid, näidendid ja lavastused 3
3.2. Laulud ja luuletused 3
4. Kokkuvõte 7
5. Kasutatud allikad 8

1. Sissejuhatus

Kirjanikuks , kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik . Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise.
Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus.
Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid.
Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa.

2. Elulugu

Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja . Tätte ise on Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Kirg kirjutamise vastu avaldus Tättel juba enne keskkooli minekut ning tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel saavutas ta koolis kolmanda, rajoonis teise ning vabariigis esimese koha.
Ülikooliteed alustas Tätte Tartu Riiklikus Ülikoolis 1982. aastal, kus õppis bioloogiat ning jätkas oma õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1985. aastal näitejuhtimise erialal. 1990. aastal lõpetas ta aga hoopis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu.
Praegusel hetkel elab Jaan Tätte Vilsandi saarel, kus peab saarevahi ametit ning koos temaga elab seal ka abikaasa Margit Tätte. Paaril on kaks poega , kelledest vanem on isa nimekaim ning noorem Kunter Tätte.

3. Looming

3.1. Filmid, näidendid ja lavastused

Kuigi enamasti teatakse Jaan Tättet laulja ja laulukirjutajana, siis kuulub tema loomingusse ka hulganisti filme, näidendeid ja lavastusi. Nendest tuntuim on arvatavasti „ Ristumine peateega“, kus teose autor ise ka üht peaosalist mängis. Alguses valmis see näidendida, kuid 1998-ndal aastal vändati sellest valmis ka film .
„Ristumine peateega“ on lugu armunud paarist Laurast ja Rolandist, kes üritavad end autodega teise linna hääletada, kuid ühel hetkel ei võeta neid enam peale. Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald , kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti.
Roland ja Laura astuvad sisse ning tundub, et Osvald ongi Laurat oodanud. Ta on kindel, et rahast tulev jõud tõi temani tüdruku ajakirjakaanelt. Kuid asi ei möödu sekeldusteta. Laural on kaasas armastatud noormees , kellega Osvald ei ole arvestanud . Mees pakub Rolandile raha - miljard dollarit Laura armastuse eest. Algab mäng tegelaste mõistuse ja tunnete proovilepanekuga, mille käigus müüakse ning ostetakse armastust; tehakse mõistetamatuid kokkuleppeid; usutakse usutamatut ega nähta kõige lihtsamat. Teravmeelse dialoogi ja ettearvamatu sündmuste käiguga loos näeme, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ning eesmärke.
Lisaks eelmainitud linateoseks vändatud lavastusele on Jaan Tätte kirjutanud veel näidendid „Tere“, „ Sild “, „Palju õnne argipäevaks“, „ Kaotajad “, „Latern“, „Meeletu“ ja „Kaev“.

3.2. Laulud ja luuletused

Jaan Tätte loomingust hõlmavad kõige suurema osa laulud, millest paljud on tegelikult Tätte enda poolt viisistatud luuletused ning kui me tema kirjutatud repetuaarile pilgu peale heidame, siis avastame, et ta on kirjutanud mitmeid lugusid , mis on pühendatud sõpradele.
Sõprade kohta on Jaan Tätte öelnud järgmist:“ Mida aasta edasi, seda rohkem saab selgeks, et hea või õige sõprus on olnud isegi olulisem kui esimesed armumised.“ ning „Just need sõbrad on eriti tähtsad, kes on mingist ajast saati sind eluteel saatnud. Ükskõik, millega sa tegeled, nad on ikka käinud kaasas.“
Sõprade laul nr. 1
Tulge mu sõbrad, nii nagu enne,
teeme üks leil ja joome üks ölu.
:,: Ärge küsige elust ja õnnest,
oleme lihtsad ja väldime sõnu. :,:
Tulge mu sõbrad, tulge, et tulla,
tulge, et jõuda ja tulge, et olla.
:,: Ärge küsige viimaseid busse ,
hingame välja ja hingame sisse. :,:
Tulge mu sõbrad laulma me laule,
ootama õhtut ja ootama ööd.
:,: Ärge kartke ju hommik on kaugel,
hommikul argised mured ja tööd. :,:
Tulge mu sõbrad, enne kui hilja ,
kuniks on jaksu veel vaatata silma.
:,: Ärge otsige põiklemissõnu,
tulge, ma ootan teid, kuniks on elu. :,:
Sõprade laul nr. 1 on üks parimaid näiteid Jaan Tätte loomingu lihtsusest ja selgusest. Kõikvõimalikud nüansid on peensusteni välja toodud ilma liigset sümbolismi ja ümbernurga rääkimist kasutamata. Lisaks sellele on emotsioon ja sõnum suurepäraselt edasi antud ning vääritimõistmisi ei saa tekkida. Samuti võib ära märkida selle, et need sõnad ei ole kirjutatud ainult Tättest endast lähtudes, vaid üsna suure tõenäosusega sobib see laul laulmiseks kõigile, kes vähegi soovivad oma sõpradele teada anda kui olulised nad talle on ning et nendega koos olles ei ole muredel ja ajal tähtsust.
Juba noores eas tekkis Tättel suur armastus Vilsandi saare ning sellega seoses ka mere vastu. See kirg meresõidu vastu avaldub, nagu sõpruse tähtsustaminegi, mitmetes lauludes, mida ta kirjutanud on, näiteks „Vulsandi laul“, „ Silveri laul“ ja „Majakavahi armuhüüd“.
Silveri laul
Silver , kus on sinu kullamäed?
Merepõhja vara maha jäi, koos laevaga .
Silver , kus on sinu julged teod?
Merepõhja noorus maha jäi, koos laevaga.
Silver, kus on sinu vasak silm?
Merepõhja silm maha jäi, koos laevaga.
Silver, kus on sinu röövlisalk?
Merepõhja poisid maha jäid, koos laevaga.
:,:Üksi ma veel kõrtsu laua taga,
piigad põlvedel oma viimseid päevi magan . :,:
Silver, kus on sinu poisipõnn?
Merel sõidab minu poisipõnn, musta lipu all.
Silver, kus on sinu sünnipaik?
Laeva kajutis mu sünnipaik, musta lipu all.
Silver, kus on sinu õige koht?
Laevatekil minu õige koht, musta lipu all.
Silver, kus on sinu röövlisalk?
Merepõhja poisid maha jäid, koos laevaga.
:,: Üksi ma veel kõrtsu laua taga,
piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. :,:
Merel sõidab minu poisipõnn, ahoi!
Silveri laulu kirjutas Tätte ajal, mil ta Vene sõjaväes teenis ning viibis tol hetkel parasjagu Kaspia mere ääres. Sealt ostis ta omale kitarri ning kui oli õppinud seda mängima, siis valmis ka eelpool mainitud laul.
Olgugi, et „Silveri laul“ ei näi olevat kuigi seotud Vene sõjaväega, siis on selles seotud Tätte kirg mere vastu ja tema nägemus ühe maailma tuntuima ilukirjandusliku piraadi Pikk John Silveri elust. Nii nagu „Sõprade laul nr. 1“ on ka „Silveri laul“ lihtsa ülesehitusega ning kaasahaarav. Sõnad jäävad kergesti meelde ning see sobib nii üksinda ümisemiseks kui ka seltskonnaga lõkke ümber laulmiseks.
Minu enda isiklike lemmikute hulka Jaan Tätte loomingust kuuluvad „Tuulevaiksel ööl“ ja „ Ojalaul “. Mõlemad lood on sisult kergesti mõistetavad, kuid kauni ülesehitusega ja saavad kiirelt südamelähedaseks. Need laulud annavad tohutult inspiratsiooni ja teatud olukordades liigutavad südant ja paisutavad hinge, pannes selle uhkusest pakatama, näiteks siis kui „Tuulevaiksel ööl“ oli 2009. aasta tantsupeo „Üheshingamine“ tunnuslauluks. Raske on ette kujutada midagi ilusamat kui vaadata paari tuhandet tantsijat ühiselt platsil keerlemas just selle meloodia järgi.
Tuulevaiksel ööl
Tuulevaiksel ööl
tean, mis moodi lööb
udukell su laevaninas.
Paigal püsib aeg.
Tuulevaiksel ööl
süda kiirelt lööb.
Oodanud sind olen kaua,
veidi jäänud veel.
Sulle tahan hüüda juba
veel ja veel ja veel –
tuule suund on nord,
nüüd on minu kord
teha tormi sinu südames.
Tuulevaikne öö,
udukell vaid lööb.
Käed, mis tahtsid rooliratast,
tahavad nüüd sind.
Kumer silmapiir
lahku meid kord viis.
Sina otsid valget purje,
mina otsin maad.
Sulle tahan hüüda juba
veel ja veel ja veel –
tuule suund on nord,
nüüd on minu kord
teha tormi sinu südames.
Ojalaul
Vesi ojakeses vaikselt vuliseb
ta endal laulu laulab , laulab uniselt,
ta vahtu tekitab on külm,
ta päikest peegeldab on külm.
Üle kivide ja mätaste
vesi vaikselt pehmelt voolab,
ta väga rahulik on küll,
ta väga rahulik on küll.
Iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked,
kuid varsti ojja tahab tagasi,
ta oma koju tahab tagasi.
Iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked,
kuid varsti ojja tahab tagasi,
ta oma koju tahab tagasi.

4. Kokkuvõte

Jaan Tätte elu on palju kirjum kui oleks võinud arvata ning tal on olnud mitmeid põnevaid seikasid. Algul vaiksena ja omaettehoidva inimesena tunduv Tätte on tegelikult väga suure ja sooja südamega ning tal on tõelisi sõpru rohkem kui enamikel inimestel ja ta väärtustab ning hoiab neid pidevalt oma südamele lähedal. Samuti on tema looming palju laiem ja hinge paisutavam kui esmapilgul tundub ning tema mõistmiseks ei ole vaja oma mõistust kuni viimse piirini pingutada.
Jaan Tätte inspireerib ja paneb sind pingutama ning tema looming laseb nii silmal kui ka kõrval puhata . Soovitan kõigil, kes vähegi kirjanduse vastu huvi tunnevad , kindlasti Tätte ja tema laulude ning luuletustega tutvuda.

5. Kasutatud allikad

http://etv.err.ee/?0562805
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%A4tte
http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/02jaan_t1.html
http://sasslantis.ee/lyrics-jaan_tatte-soprade_laul_nr_1
8