Risk ja ohutus kordamise vastused (2)

Q: Kustutamaks mis klassi põlenguid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Mis on B klassi põlengud nimeta 3 põlevat ainet ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Mida vajab vingumürgituse saanud isik ?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Q: Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes?

Vastus leiad õppematerjalist: Risk ja ohutus kordamise vastused

Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kustutamaks mis klassi põlenguid ?
Mis on B klassi põlengud nimeta 3 põlevat ainet ?
Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ?
Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti ?
Kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ?
Mida vajab vingumürgituse saanud isik ?
Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes?
Millised on elektrilise ohu allikad loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat?
Millest on need tingitud?
Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale?
Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale?
Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?
Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust?
Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime?
Mis on radioktiivsus?
Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus?
Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid?
Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?
Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?
Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe?
Milline on keskmine aastadoos Eestis?
Millised on peamised põhjused et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?
Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?
Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?
Milles seisneb tuleoht keemialaboris?
Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?
Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris?
Kuidas seda vältida?
Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris?
Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad?
Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad?
Mis on zoonoosid?
Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?

Riski- ja ohutusõpetus
I Tuleohutus (3 küsimust siit).

Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need:
Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega)

Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?
Vastus: A klass – tahked ained, B – klass - põlevvedelikud ja C – klassi - gaasi põlengud.

Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid).
Vastus B – klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID , VAIGUD, LIIMID , RASV, ENAMIK PLASTE JM
Vastus A – klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL , PÕLEVAD KIUDAINED JM

Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ?
Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti .

Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti ?
Vastus: B – klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C – klassile - gaasid.

Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
Vastus : 16 % . Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21 %.

Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
Vastus: (tuletekk ) ja vaht – või vesikustuti

Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 füüsikalist omadust ?
Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas .

Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ?
Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur.

Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ?
Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon – kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas .

Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ?
Vastus: 3 – 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida – lahvatus.

Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
Vastus on: 112

Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?
Vastused:
- räägi, mis on juhtunud;
- teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht;
- ütle, kas keegi on kannatanud;
- ütle oma nimi ja telefon;
- püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt;
- jälgi häirekeskusest saadud juhiseid;
- ära katkesta kõnet ilma loata;
- ära lülita telefoni välja peale teate edastamist,
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112

Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?
Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem !

Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ?
Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112.
Elektriohutus .

Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).

0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.

Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud

I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel , mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata
III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel , mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad .

Elektrilöök, elektritrauma , kannatanu esmaabi.
Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile.
Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V ( volti ). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi.
Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga
Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret. Vesi juhib väga hästi elektrit, mistõttu on väga ohtlik katsuda elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või duši all olles.
Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad.
Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge , mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb.
Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub
õhuliini pingest ja inimese kaugusest
mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist
on madalpinge liinidega (alla 1000 V),
siis loetakse inimesele ohutuks alaks
see, mis jääb kaugemale kui 5m
juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.
Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid.
Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust ( alalis - või vahelduvvool ), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast.
Tekkepõhjused ja – mehhanismid :
Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav.
Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja.
Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid:

Muutused keha süsteemides: krambid , ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms
Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms
Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana ( elektrikud )

Sümptomid ehk avaldumine:
Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumiste kohast ehk vooluteest läbi keha.
Näiteks „tüüpilise“ vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dušši all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad , kuid tekib südameseiskus.
Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse , elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, šokk.
Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus , südame rütmihäired, hingamispuudulikkus , kooma.
Ravivõimalused:
Ravis on olulised kolm aspekti: kannatanu eraldamine vooluringist, kiire esmaabi ning taastusravi .
Kuna arstiabi ei ole alati sündmuskohal, on oluline teada, kuidas taolises olukorras toimida:

Esimesel võimalusel lülitada välja elekter .
Kutsuda kiirabi.
Kui voolu ei saa välja lülitada, kasuta elektrit mittejuhtivat abivahendit ( tool , kummist vaip vms), et tõugata kannatanu vooluringist välja.

Ära kasuta metallist ega märga eset !
Ära püüa päästa inimest aktiivsete kõrgepingeliinide juurest!
Ravivõimalused:

Kui kannatanu on vooluringist katkestatud, kontrolli tema hingamist ja pulssi . Kui need puuduvad või on väga harvad, peab alustama elustamisega (südamemassaazi ning suult -suule hingamine )
Kuna elektritrauma võib põhjustada ka luumurde, ära liiguta kannatanu pead ega kaela

Edasine ravi toimub haiglas ning sõltub vigastuste iseloomust ning ulatusest.
Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist.
Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem.
Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav.
Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.
Trauma raskus oleneb:
• elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool)
• voolutugevusest
• keha takistusest vooluga kokkupuute kohal
• inimese tervislikust seisundist
• elektriga kokkupuutumise ajast
Tunnused:

sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha, võivad tekkida põletushaavad
tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse
südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, hingamise ja südametegevuse seiskumine
elekter võib põletada veresooni ja mõne tunni pärast võib alata eluohtlik sisemine verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad
sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine,
lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud
lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi
lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel
peavalu, kuulmislangus

Esmaabi

Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil
Väldi enda sattumist vooluahelasse (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud , kätte kummikindad jne)
Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit
Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama
Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega)
Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm
Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda
Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga

Kutsu kiirabi
Elektritrauma
Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist , sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda, võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired!
Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna, kui juhe on katkenud ja maha langenud tekib selle ümber ohtlik maa-ala:

kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses
niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses
joostes tekib sammupige ja appiruttaja võib saada ise elektrilöögi
Kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112
Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad
Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega

Põlemisega lõppenud elektritrauma:

Too kannatanu kiiresti koldest välja
Kustuta põlevad riided. Eemalda riided, mis pole haava külge kleepunud
Alandada põlenud kehapinna temperatuuri
Söövitavate ainete korral loputa põhjalikult veega
I ja II astme põletuse korral jahuta umbes 15-kraadise veega, kui põlenud pind on väiksem kui 20% kehapinnast, suurema põletuse korral ainult mõni minut, ettevaatust laste ja imikutega – alajahtumise oht

Põlemisega lõppenud elektritrauma:

Haavale peale panna Burnshield geel ja puhas side
Anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit
Ei tohi avada ville või kasutada kreeme
Kõik põlenud kehaosad tuleb siduda nii, et nad omavahel kokku ei puutuks

Elektrivool võib põhjustada:

Silmade kahjustuse
Nahapõletusi
Siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi
Lihaste kramplikke kokkutõmbeid
Hingamislihaste talitlus- häireid
Hingamise ja südametegevuse seiskumist

Kannatanu ülevaatus ja esmaabi:

Kui kannatanu on voolu all:

Otsi voolu väljalülitamise võimalus, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112)

Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112)

Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevalt:

Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte;
Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine;
Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaž;
Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse;
Kontrolli, kas esineb šoki tunnuseid;
Kui kannatanu on teadvuseta , kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse, et vältuda oksemasside sattumist hingamisteedesse
Üksi 2,15-le kahekesi 1, 5-le ja kahekesi on 4-5 korda efektiivsem südamemassaaži vajutamise sagedus 80-100 korda minutis .

Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes?
(Vali õige vastus: 50 oomi , 600 oomi või 1000 oomi).

Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)?
Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed , elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed , valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad.

Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva šokini) ja millest on need tingitud?
Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokkutõmbed(voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest).
II Optiline ohutus.

Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale ?
ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud.

Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale?
Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju .

Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?
I kategooria on loomupäraselt ohutu, üldiselt seetõttu, et laseri valgus seadmest välja ei pääse , II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), ohutu tavalise kasutamise korral. Silmalaud jõuavad valguse silma sattumise korral sulguda enne, kui laserkiir silma vigastaks. Selle klassi seadmed on üldiselt alla 1 mW, näiteks laserpointerid., III kategooria oma on ohtlik( A laserid on harilikult kuni 5 mW ning nendega kaasneb mõningane vigastuse oht. Kui kiirt vaadata mitmeid sekundeid, siis on vigastus tõenöoline.B võib kahjustada kohest vigastust juba hetkelisest kiire langemisest silma.) ning IV kategooria kõige ohlikum, laserid võivad kahjustada nahka. Mõnikord piisab lausa hajunud kiirest, et nahka või silma vigastada. Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellese klassi. (meditsiinilised seadmed).
III Kiirgusohutus.

Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust?
Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid .

Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime?
Mitteioniseeriv kiirgus on kahjulik organismide proportsionaalsele soojapidavusele

Mis on isotoop ?
Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused.
aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama.

Mis on radioktiivsus?
Radioaktiivsus , see on teatud aatomituumade omadus spontaanselt (iseeneslikult) laguneda, mille tulemusena vabaneb energia ja üldjuhul tekivad uued tuumad .

ematuum ja tütartuum (ema-radionukliid ja tütarradionukliid)
RADIOAKTIIVSUS ON AINE FÜÜSIKALINE OMADUS!

Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus?
Alfa, beeta, gamma.

Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta.

Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?
Neeldumisdoos : Energia, mis on neeldunud organi koemassi ühiku kohta ;Grei (Gy)‏
Efektiivdoos

Neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja vastava kiirguse poolt tekitatud kahjustust kiiritatud organites

Siivert (Sv)

Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?
Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks (paksud seinad), monitorid.

Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe?
Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist(silmaläätse, naha kahjustus). Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi(tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud haigused)

Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit (keskmiselt 1 msv, aastas keskmine kogutoos on 2,2 msv)

Loetle looduslikud kiirgusallikad .
Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid.

Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?
Meditsiin (röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia ), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused
(kiirgusallikate transport).

Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?
Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla.
V Keemilised ohutegurid ja ohutus.
Keemilised ohutegurid
ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda
või vara.
Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus .
Kemikaalide jaotus:
Tolm, aur, gaas
Lahustid
Metallid ja nende ühendid
 Happed alused
Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid , biotsiidid jne.
Tolmu ohtlikkus
Pü sivus – ohtlik osakeste suurusega kuni 5 μm
Kuju – ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline – klaas, kvarts, asbest , tekstiil
Adsorptsioonivõime (tolm+õhk= plahvatusoht )
Keemiline koostis – tekitab kopsuvähki
Allergilisus
Tolmust põ hjustatud haigused
Hingamiselundite kahjustused
kopsude sidekoestumine(pneumokinoos)
limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit )
Silmade kahjustused
põletik
mehaaniline vigastus
Nahakahjustused
dermatiit, ekseem , põletikud
 Seedetrakti limaskesta põ letik
gastriit
Lahustid
Vedelad orgaanilised ained, omaduseks lahustada rasvu ja määrdeaineid.
Organismi: läbi naha, sissehingamisel , allaneelamisel
Tuleohtlikud!
Ärritavad silmi hingamisteid.
Metallid ja nende ü hendid
Organismi: tolmu või auru kujul või läbi naha.
Hg - närvisüsteemi mürk
Pb – kahjustab mitmeid elundeid
Ni – allergeen , mõned vähkitekitavad ühendid
Cr- allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda
As ühendid – ärritav ja närvisüsteemi kahjustav
vähkitekitav.
Happed ja alused
Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu
Kudedele söövitav toime!
Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega.
Taimekaitsevahendid
Fosfororgaanilised ühendid – putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi,
põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon…)
Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin…)
 Karbamiid – insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb,
karbarüül…)
Kemikaaliriskid.
Kemikaalirisk
Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis
või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende
käitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad töökeskkonda,
ohustades töötajate tervist või keskkonda.
Kemikaaliriskide hindamiseks tuleb mõõta kemikaalide ( aurud , tolm, gaasid,
aerosoolid jm) sisaldust töötsooni õhus. Kui selgub , et kemikaa-li(de) sisaldus
ületab lubatud piirnormi, tuleb kasutusele võtta abinõud töötsooni õhu puhtuse
tagamiseks. Jälgida tuleb ka kemikaalide kokkupuudet nahaga ja võimalikku
allaneelamist.
Kemikaaliriskide vähendamine.
Kemikaaliriskide vä hendamine
Kemikaalide ohtude hindamine
Vajadusel asendamine
 Isikukaitsevahendid
 Ventilatsioon
Õige hoidmine
Puhtus ja kord

Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia . Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad).
Toksikoloogia…
… õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust
elusorganismidele.
Mürkide jaotus
Närvimürgid
Süsivesinikud, alkoholid , väävelvesinik (pärsib südametegevust ja hingamist),
metanool (tugev nägemiskahjustus). Kutsuvad esile peapööritust, üldist
nõrkust, teadvuse kaotus)
Verem ürgid
Benseen , tolueen, süsivesinikud, CO (seob verest hapniku)
Maksamürgid
Halogeensüsivesinikud (väikestes kogustes narkootilised)
Fermentide mürgid
Sinihape( toimib hingamisfermentidele), Hg (seob valgufermente, mis mõjutab
närvirakkude ainevahetust), fosfororgaanilised ühendid
Vähkitekitavad
Asbest, bensopüreen, Cr(VI) ühendid, tahm , aromaatsed amiinid
Hingamisteid ärritavad
Ammoniaak, vääveldioksiid, kloorgaas, vesinikloriid
Nahka ja limaskesti ärritavad
Happed, alused
Toksiliste ainete bioloogiline toime
Üldtoksiline- üldseisundi halvenemine( elundite talitlushäired)
 Lokaalne - ärritus nahal, limaskestadel
Sensibiliseeriv- allergeen
Mutageenne- muutused DNA-s
Gonadotroopne- sugurakkudele
Embrüotroopne
 Teratogeenne – väärarengud
Düstroopiline- kudede ja rakkude enneaegne vananemine
Kantserogeenne- pahaloomuliste kasvajate teke

Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited.
Narkootikumid
…keemilised ained, mis põhjustavad muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja
emotsionaalsetes talitustes
JAGUNEVAD:
Toime alusel
 Euforica -sedatiivsed mürgid, rahustav toime psüühhikale ( oopium , morfiin,
kokaiin )
Fantastica- taimsed, kutsuvad esile nägemusi ( marihuaana , hašiš)
 Inebrantia - sünteetilised preparaadid , mis põhjustavad erutust, hiljem
/joovastama/ raskemeelsust ( LSD, alkohol , bensiin)
Hypnotica – uinutid ( barbituraadid jt.)
Taimsed materjalid- psüühhikale ei mõju ( tubakas , kofeiin)
Klassina
Psühhostimulaatorid- kemikaalid, mis põhjustavad sarnaseid nähte
psühhoosiga :
Kokaiin - põhjustab eufooriat, kõrgendatud meeleolu, üledoos äkksurma
Amfetamiin – stimuleerib kesknärvisüsteemi, suurendab lihaste jõudlust ,
ülioptimismi
Ecstasy (metüleendioksümetamfetamiin) – põhjustab õnnelikku emotsionaalset
avatud tunnet ,põhjustab kehatemperatuuri tõusu, ülekuumenemise
oht. Võib viia jääva ajukahjustuseni, põhjustab vere hüübimis- ja
südame rütmihäireid
 Hallutsinogeenid –
LSD – kutsub esile meelepetteid, muutub meeleolu, teadvus kahestub
Seenepreparaadid
Kanepi preparaadid –
Marihuaana (kuivatatud kanepidroog) – iiveldus , külmavärinad, mõnu või
eufooria ,
Hašiš( pressitud kanepivaik)- nõrk valuvaigistav toime ka
 Opiaadid -
Oopium, heroiin , morfiin.
Sünteetilised: dihüdrokodeiin, buprenofiin
Põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Ülikiire sõltuvuse teke.
* GHB- gammahüdroksübutüraat
Eufooria, jutukus, oksendamine , südame seiskumine

Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul (üldised juhised ja esmaabi kemikaali mürgistuste korral).
Esmaabi- ü ldised juhised
1.Kaitse ennast, ära saa järgmiseks ohvriks.
2.Anna esmaabi, kutsu abijõud
3.Ole teadlik enam kui ühest võimalikust tagaj ärjest (näit. samaaegne
silma ja nahapõletus)
4.Kasuta ohtralt vett, see on efektiivne ja saadaval
5.Ära paku ergutusvahendeid (mitte ühtegi sigaretti !!)
6. Hoia alles kemikaali pakend hilisemaks tuvastamiseks
Esmaabi kemikaalimü rgistuse korral
Teadvusel kannatanu
Pane sõrm kannatanu kurku ja kutsu esile oksendamine.
NB! Ära kutsu esile oksendamist, kui mürgitus on saabunud sööbiva aine või
süsivesinike allaneelamisel.
Šoki vältimiseks tuleb kannatanu asetada fikseeritud külili asendisse (tal võib
hiljem tekkida teadvusekaotus)
Kannatanu teadvuseta
Samm-sammuline esmaabi teadvuseta isikule
Pea meeles, mürgituse protsess jätkub. Hetkel teadvusel inimene võib hiljem
teadvuse kaotada. Jälgida seisundit kiirabi saabumiseni

Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses.
Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded:

kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta

kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks.

ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:

käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile

oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel

kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist

õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust

Ettevõtte teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja

Kemikaalist lähtuva reostuse korral peab vastutaja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonna järelvalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju

Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?
Ohutuskaardil nõutav teave esitatakse jaotistena järgmiste pealkirjade
all:
1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku
identifitseerimine;
2) teave koostisainete kohta;
3) ohtlikkus;
4) esmaabimeetmed;
5) tulekustutusmeetmed;
6) meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda;
7) käitlemine ja hoidmine;
8) kokkupuute ohjamine ning isikukaitse;
9) füüsikalised ja keemilised omadused;
10) püsivus ja reaktsioonivõime;
11) teave toksilisuse kohta;
12) ökoloogiline teave;
13) jäätmekäitlus;
14) veonõuded;
15) kohustuslik teave märgistusel ning
16) muu teave.

Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline , tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine).

Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?
Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi

Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris. Vaakum ja surveanumad . Kontrolli alt väljunud reaktsioonid. Plahvatusohtlikud segud( O2 + tolm)
Et vältida: kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida.

Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
mürgitust võivad põhjustada mürgiste ainete aurud, mürgiste ainete imendumine läbi naha, mürgiste ainete sisse söömine
vältimine: tuulutamine, isikukaitsevahendid, laboris ei tohi mitte midagi süüa/juua isegi mitte kaasa võetud asju

Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad?
Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt

Keskkonna saastumine , keemilised saasteained
KESKKONNASAASTE e. keemiline stress - keemilist ainet esineb keskkonnas
hulgal, mis põ hjustab muutusi elusorganismide normaalses füsioloogilises
seisundis ja selle kaudu ka ökoloogilistes seostes
KESKKONNAMÜRGID-
*gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4
*tahked elemendid: Hg, As, Pb
* pestitsiidid
*väetised
* naftasaadused
*sünteetilised pesemisvahendid

Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed
*ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed
Füüsikaliste omaduse järgi

tahked

vedelad

gaasilised
Tekkekoha järgi

olmejäätmed

kaubandusjäätmed

tööstusjäätmed

põllumajandus jäätmed

ehitus- ja lammutusjäätmed

kaevanduste jäätmed
Toimeviisi poolest

ohtlikud

tavajäätmed – kõik mis ei ole ohtlikud

Ohtlike jäätmete kogumine, käitlemine, kahjutustamine

ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (vaja erikäitlust)

ei tohi põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada

ei tohi aineid omavahel segada

Firmadel kogumis ja transpordisüsteem
KÄITLEMINE: identifitseerimine, pakkimine, märgistamine, transport,töötlemine
Käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (kogumine, vedu, taas kasutamine, kõrvaldamine). Litsents 50-l asutusel.

Prügilad (mõiste, jaotus). Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad? (too näited).
Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa
alla.
1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal
(käitisesisene);
2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või
kauem
Jagunevad
1)ohtlike- 2(8) 2)tava – 6(10) 3)püsijäätmete- 0 (2) prügilad
2 ohtlike jäätmete riiklikku kogumiskeskust:
Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus
Suur-Sõjamäe 37/39
Rae Vald
11415 Harju Maakond
 Vaivara Jäätmekäitluskeskus
Auvere Küla
Vaivara Vald
40101 Ida-Virumaal
Huvitavat
Kui kaua jää tmed hinnanguliselt prügilas lagunevad
Paber 2,5 kuud
Apelsinikoor 6 kuud
Piimapakk ( kartong ) 5 aastat
Sigaretikoni 10-12 aastat
Plastikaatkott 10-20 aastat
Plastpudel 50-80 aastat
Ühekordne mähe 75 aastat
Konservikarp 100 aastat
Õllepurk 200-500 aastat
Isolatsioonimaterjal Styrofoam ilmselt mitte kunagi

Nimeta isikukaitsevahendid: (Isikukaitsevahendite (IKV) nõuded sätestav direktiiv 89/686/EECjärgi). (Vastus: Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea-silmade ja näo kaitse; keha kaitse st kaitseriietus , käte kaitse.).
Ohutustehnika geenitehnoloogia laboris. Loe läbi ohutustehnika eeskiri ( http://geen.ttu.ee ) ja kasuta C.Sarmiento loengumaterjale, et saada üldettekujutus ohtudest ja ettevaatusabinõudest töötamisel bioloogiliste objektidega.
Selle osa peale tuleb paar üldist laadi küsimust ja tõenäoliselt mõni allpool esitatud küsimustest. Kui loengumaterjalis sa ei leia vastust mõnele allpool esitatud küsimusele, siis proovi leida see vastus Google jne abil.

Milliste kartsinogeensete ja mutageensete kemikaalidega võite te
geenitehnoloogia laboris kokku puutuda ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb
sel puhul kasutada? (too näited).
Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED)
* Kasuta alati kindaid . Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse.
* Kaalu tõmbe all.
* Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega.
* Kui soovid seda ainet labori piires ühest kohast teise viia, pead alati kasutama õhukindlalt suletavat konteinerit.
* Kokku puutunud prahti käideldakse ohtlike jäätmetena.
Akrüülamiid, teised kahe komponendiga polümeerid ja naatrium dodetsüülsulfaat (SDS)
* Ära kunagi puutu neid ühendeid otseselt. Pulbri kaalumisel kasuta alati kindaid, soovitavalt ka kaitseprille ning suukaitset. Kaalu alati tõmbe all.
Fenool
* Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav.
Etiidiumbromiid
* EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte.
* Geeli mitte kätega puutuda.
* Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur , tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks.

Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? (siin vastus. A-tüüpilised sallmonelloosid. Kuid miks, uuri ise).
on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi.
Katseloomadelt võib neid saada (tuleb kasutada kaitsevahendeid)

Millised on olulisemad infektsioonid , mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? (siin vastus: B-hepatiit, HIV- viirus )

Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?

Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat.

Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud?
Veri , suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel).

Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV-infektsiooni korral?
a)Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust vereosakesest,
b)0,3 %

Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab bioloogilisi ohutegureid?
Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid , mis kaitseksid töötajat.
Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga.
§ 6. Terviseriski vähendamine
§ 7. Tööhügieen
§ 8. Töötajate väljaõpe
§ 9. Töötajate teavitamise erijuhud
§ 10. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste loetelu
§ 11. Töötajate tervisekontroll
§ 12. Tööinspektorile esitatav teave
§ 13. Bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 273 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

273 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

opilane11 Õppematerjali autor

k�simused vastused

risk ohutus tuleohutus

Sarnased õppematerjalid

doc

Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

selle tagajärjel sydame seiskumine,luumurrud-lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise. Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? Kitsa spektriga optiline kiirgus (laser) Inimene ei taju seda valgusena ehk ei järgne kaitsereaktsiooni (silmade sulgemist, kulmude kissitamist, iirise kokkutõmbumist) ning tulemuseks võib olla silmapõhjade pöördumatu kahjustus, võivad kahjustuda silma võrkkestad. Laser on tehislik valgus, ohtlik ka kaugel lähteallikast, ei suuda tungida sügavale organismi seega kahjustuvad peamiselt silmad ja nahk.

Kategoriseerimata

doc

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

a. sigaretid) 6. hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2. oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle

Keemia

doc

Ohutusklassid ja elektritrauma esmaabi

mida edasi teha, see kõik on vajalik teadmiseks igaühele. 3 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID Elektriseadmed, mida kasutatakse kodumajapidamises, sealhulgas ka tarvitid liigitatakse nelja ohutusklassi vastavalt sellele kuidas tagatakse ohutus inimestele seadme rikke korral. Ohutusklassi saame kindlaks teha seadmel oleva tähise järgi või tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku järgi. Eristatakse nelja tüüpi seadmeid: tavalise pistikuga elektritarvitid mis kuuluvad 0 klassi; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klassi; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klassi; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III klassi.

Tööohutus ja tervishoid

doc

ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL

TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 2.3. Sümptomid ja avaldumine...............

Tööohutus ja tervishoid

pdf

Riski- ja ohutusõpetus

YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud

Elektroenergeetika

pdf

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

Füüsika

doc

Esmaabi, kannatanu abistamine

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tul

Esmaabi

Rohkem sarnaseid