Risk ja ohutus kordamise vastused (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kustutamaks mis klassi põlenguid ?
Mis on B klassi põlengud nimeta 3 põlevat ainet ?
Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ?
Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti ?
Kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ?
Mida vajab vingumürgituse saanud isik ?
Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes?
Millised on elektrilise ohu allikad loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat?
Millest on need tingitud?
Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale?
Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale?
Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?
Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust?
Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime?
Mis on radioktiivsus?
Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus?
Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid?
Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?
Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?
Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe?
Milline on keskmine aastadoos Eestis?
Millised on peamised põhjused et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?
Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?
Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?
Milles seisneb tuleoht keemialaboris?
Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?
Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris?
Kuidas seda vältida?
Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris?
Kuidas seda vältida?
Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad?
Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad?
Mis on zoonoosid?
Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?

Lõik failist

Riski- ja ohutusõpetus
I Tuleohutus (3 küsimust siit).

Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need:
Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega)

Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?
Vastus: A klass – tahked ained, B – klass - põlevvedelikud ja C – klassi - gaasi põlengud.

Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid).
Vastus B – klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID , VAIGUD, LIIMID , RASV, ENAMIK PLASTE JM
Vastus A – klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL , PÕLEVAD KIUDAINED JM

Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ?
Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti .

Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti ?
Vastus: B – klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C – klassile - gaasid.

Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
Vastus : 16 % . Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21 %.

Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
Vastus: (tuletekk ) ja vaht – või vesikustuti

Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 füüsikalist omadust ?
Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas .

Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ?
Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur.

Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ?
Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon – kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas .

Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ?
Vastus: 3 – 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida – lahvatus.

Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
Vastus on: 112

Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?
Vastused:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

271 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

opilane11 Õppematerjali autor

k�simused vastused

risk ohutus tuleohutus

Sarnased õppematerjalid

doc

Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

selle tagajärjel sydame seiskumine,luumurrud-lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise. Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? Kitsa spektriga optiline kiirgus (laser) Inimene ei taju seda valgusena ehk ei järgne kaitsereaktsiooni (silmade sulgemist, kulmude kissitamist, iirise kokkutõmbumist) ning tulemuseks võib olla silmapõhjade pöördumatu kahjustus, võivad kahjustuda silma võrkkestad. Laser on tehislik valgus, ohtlik ka kaugel lähteallikast, ei suuda tungida sügavale organismi seega kahjustuvad peamiselt silmad ja nahk.

Kategoriseerimata

doc

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

a. sigaretid) 6. hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2. oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle

Keemia

doc

Ohutusklassid ja elektritrauma esmaabi

mida edasi teha, see kõik on vajalik teadmiseks igaühele. 3 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID Elektriseadmed, mida kasutatakse kodumajapidamises, sealhulgas ka tarvitid liigitatakse nelja ohutusklassi vastavalt sellele kuidas tagatakse ohutus inimestele seadme rikke korral. Ohutusklassi saame kindlaks teha seadmel oleva tähise järgi või tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku järgi. Eristatakse nelja tüüpi seadmeid: tavalise pistikuga elektritarvitid mis kuuluvad 0 klassi; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klassi; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klassi; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III klassi.

Tööohutus ja tervishoid

doc

ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL

TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 2.3. Sümptomid ja avaldumine...............

Tööohutus ja tervishoid

pdf

Riski- ja ohutusõpetus

YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud

Elektroenergeetika

pdf

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

Füüsika

doc

Esmaabi, kannatanu abistamine

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tul

Esmaabi

Rohkem sarnaseid