Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende
ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass
kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale. 1.Tõõstusp-üleminek käsitsi tootm. manufaktuuri vormis vabrikule,kus
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine
4% peegeldub 3%neeldub CO2 maapinnalt pilvedes CO2 CH4 H2O NOx CH4 freoonid Muutub soojuskiirguseks 48%kiirgusest neeldub pinnases Tagaj är j ed Kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris takistab soojuse kiirgumist maailmaruumi. Sellega kaasneb Maad ümbritseva ° õhukihi soojenemine, ° Kliima soojenemine, ° kõrbealade laienemine (hoogustub kõrbestumine). ° Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused ° Loodusvööndite nihkumised ° Haigustekitajatele soodsam keskkond ° Ilmastikuanomaaliate sagenemine ° Organismide ökoamplituudid kahanevad
Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Süüria ja Palestiina. Egiptusest sai suurriik. Elukutselise preesterkonna t htsuse kasv. l l HilisEgiptus (1075525 a. Ekr) l Tihti vimul vramaised valitsejad. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline:
leidmist.Inim erinev väljendub ka eesmärkides.Pingete põhj võib saada ka rolliül täitmata jätmine.Peres võib tekkida kokkupõrkeid ka võimujaotus.Eriti häiriv on võimu kuritarvitamine,mis tekitab teistes viha,ärritab ning alandab.Probl,mis põhj konflikte ja ohustab läbi paarisuhete mittetoimimise pereelu,on armukadedus.Armukadedus on emotsionaalne reaktsioon,mis tekib,kui tuntakse suhet ohustatuna. Armukadeduse kogemist mõjutab suhte kvaliteet. LAHKUMINEK-PÕHJ,TAGAJ Põhjused: *lühiajaline kooselu *teismeliseeas ebaküpselt loodud kooselu *erinevused partnerite rassisis,haridustasemes,vanuses,religioonis,sotsiaalses klassis,väärtushinnangutes *partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus *partner ägestub tihti, on kriitiline, armukade, ei vestle piisavalt *veedetakse vähe aega koos perega *truudusetus,abieluvälised suhted *partnerite lahkukasvamine,tüdimus,armastuse kadumine *eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g)
kardetakse tuleviku p�rast, tuleb r�huda t�sistematele teemadele. �nneks on meedia rahva soove ning vajadusi t�hele pannud ja pakub �ha enam v��rtuslikke ja t�siseid artikleid. V�ib v�ita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll t�ita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu k�simustega, l�petades kannatanute j�rjekindla kajastamisega. Selle kaudu m�jutati avalikku arvamust, mile tagaj�rjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub s�ndmusi �le vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on �nneks ka Rahvusringh��ling, mis h�lmab samuti k�iki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringh��ling peab l�htuma teatud seadustest, mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud
i. Kiire majanduse areng d.i.1. Põhja osa rikas, lõuna osa vaene ja MAFFIA e. Põhjamaad heaoluühiskond e.i. Norra, Taani ja Island NATO liikmed e.ii. Rootsi erapooletu (Msdes ja Külmas sõjas) e.iii. Soome NSVL mõju all, finlandiseerumine (vormilt iseseisev) 5. ISIKUD a. Mao Zedong Hiina Rahvavabariigi juht (1957 ''Las õitseda sada lille'',1958- 1960 Suur hüpe (põlluhar. Üh. Metallurg-ga. Tagajärjed: näljahäda, MZ taandumine mõneks ajaks, varblaste hävitamine) 1966 Kultuuri revolutsioon, Punane raamat, Dazibao (loosung MZ lausega, kleebiti igale poole) b. L. Breznev NSVL juht 1964-1982 c. A.Dubcek Tsehhoslovakkia kom. Juht, ''Praha kevade'' läbiviija d. K. Adenauer Sakasamaa LV juht 1949-1963 e. C. de Gaulle Prantsuse V vabariigi president f. F. Castro Kuuba juht, kommunist g. M.L
liiga suurte raskuste t�stmist p�hjustatud v�simusvigastus. kukkuvate esemete tekitatud vigastused. sisseseade vastu �ral��mine(muljumisvigastused). kemikaalidest p�hjustatud nahakahjustused(s��vitused). elektritraumad. Majutus ja toitlustusvaldkonnas t��tavate inimeste ametialast tulenevad kutsehaigused v�ivad olla: luu-jalihaskonnahaigused(k��luste,lihaste,l�lisambahaigused f�sioloogilise �mberkoormuse tagaj�rjed naha�rritused ja ekstreemid kuulmiskahjustused alergiad(jahutolmuakergia) ps�hhilised haigused toidum�rgitused T���nnetuste v�ltimiseks ja vahendamiseks tuleb t�ita j�rgmisi n�uded: k��k peab olema piisavalt avar,et seal t��tada ja liikuda turvaliselt. t��vahendid ja seadmed peavad asuma omal kohal ja olema kasutuskorras. seadmed peavad olema paigutatud �igesti,et nende ees oleks vaba ruumi t��s vajalike
Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m ). Hõb e on peh m e läikiv suurima pe e g e l d u s v õi m e ning elektri ja sooju sjuhtivus e g a erak ord s e lt plastne ja h ästi se pi statav m etall. Ta kuulub vääris m et allide hulka. Ke e milis elt on h õb e väga püsiv, kuid reag e e ri b õhus sisalduva ve e ja hapniku manulus el ve siniksulfiidiga; selle tagaj ärjel tekib hõb e e s e m e t e l e tume Ag2 S kiht. Peal e hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tund ma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja nõud pärinev ad IVIII aastatuhand e st e. m. a
· 711 a. Tungiti üle gibraltari väina ja alistati hispa ania · Galliat ei vallutatud · Araablast el e lang e sid kätte vahe m e r e suur e m a d saar e d( k ü pro s, kre eta, sitsiilia) · Põhja pool lang e s araabla st e võimu alla osa kaukaa sia st · Idas vallutati kesk aasia ja tungiti indias s e . Nii kujun e s kalifaadist hiigelriik. Esim e st e vallutuste tagaj ärjel pealinnaks muistn e kaubalinn Dama sku s S üürias (iseka s poliitika tekitas rahulole m atu st); 749 kukutati dam a s k u s e kaliifsuguv õ s a võimult. Uus düna stia pealinn Bagda d Iraagis (suure m aid vallutusi ette ei võ etud, kuid sis ek orraldu s e ja majan du s e ning kultuuri aren gu poole st jõudis araabia suurriik oma õitsen gu ni 6
inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on k üll valgustatud, aga neil puudb vabadus *valgustusest progressi idee *valgustusaja kangelane Prometheus *autorid ei näe teoses progressiideed *näevad hoopis inimest on n üüd parem kontrollida *1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) *2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS *pessimistlik hoiak marksismist taandumine *fasism kui ka stalinism jumala kaotamise re ziimid valgustuse tagaj ärjg * maapeal on v õimalik luua paradiis * humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) re ziimid *kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud * rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis 21 *kultuur oli sõltumatu, autonoomne *Kultuuritööstus Adorno ei tahtnud kasutada m õistet massikultuur, 1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus
(vanus 10 kuud). Noored kuldid stimuleerivad hästi alles 10 kuu vanuselt. Seetõttu ei ole kasulik vana kulti enne välja vahetada, kui noor kult piisavalt kogenud on. Kas paarituslaut on piisavalt õhutatud ja isoleeritud? Talvine niiskus ja külm ning suvine kuumus võivad olla inna puudumise põhjuseks. Lisasoojusallikas paarituslaudas aitab vältida suuri päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. Suvine suur kuumus tekitab loidust. Selle tagajärjeks on ebapiisav indlemine, ümberindluse suur osakaal ja väikesed pesakonnad. Kas emistel Kas emisel on piisavalt liikumisvabadust ja sotsiaalseid kontakte? Nooremiseid tuleks hoida gruppides. Liiga varane lõastamine või puuri panemine mõjuvad ebasoodsalt. Ka võõrutatud emistele mõjub liikumine inda stimuleerivalt. 15 Kas emist söödetakse õigesti
= ln + ln | cos x| + x + C = ln | sin x + cos x| + x + C. 2 cos x 2 2 2 2 7.3 Muutuja vahetused t = sin x ja t = cos x Kui ratsionaalavaldis on kujul (v~oi h~olpsasti teisendatav kujule) R(sin x) cos x, siis integraali R(sin x) cos xdx (7.5) leidmiseks tehakse muutuja vahetus t = sin x, st dt = cos xdx, mille tagaj¨arjel integraal (7.5) teiseneb ratsionaalavaldise integraaliks R(t)dt. sin 2xdx aide 7.4. Leiame integraali N¨ . 1 + sin x Kahekordse argumendi siinuse valemit kasutades saame sin 2xdx 2 sin x = cos xdx, 1 + sin x 1 + sin x
k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨ hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma. Vedru pikkus on sel juhul ajast s~oltuv (seega j¨arjestatud) muu- tuv suurus x. V~onkumisprotsessi m~ojutavad mitmesugused takistusj~oud, mille tagaj¨arjel v~onkumine sumbub, st vedru pikkus x l¨aheneb arvule a. Vaatame kuidas oleks v~oimalik sellist l¨ahenemisprotsessi matemaatilistes terminites kir- ¨ v~oimalus on j¨argmine. Valime mingisuguse tasakaalupunkti u jeldada. Uks ¨mbruse, n¨aiteks (a - 0.1, a + 0.1). Kuna v~onkumine sumbub, siis mingist ajahetkest (st x v¨a¨artusest) alates k~oik j¨argnevad vedru pikkuse v¨a¨artused x j¨a¨avad vahemikku
k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma. Vedru pikkus on sel juhul ajast s~oltuv (seega j¨arjestatud) muu- tuv suurus x. V~onkumisprotsessi m~ojutavad mitmesugused takistusj~oud, mille tagaj¨arjel v~onkumine sumbub, st vedru pikkus x l¨aheneb arvule a. Vaatame kuidas oleks v~oimalik sellist l¨ahenemisprotsessi matemaatilistes terminites kir- ¨ v~oimalus on j¨argmine. Valime mingisuguse tasakaalupunkti u jeldada. Uks ¨mbruse, n¨aiteks (a - 0.1, a + 0.1). Kuna v~onkumine sumbub, siis mingist ajahetkest (st x v¨a¨artusest) alates k~oik j¨argnevad vedru pikkuse v¨a¨artused x j¨a¨avad vahemikku
annaabi.ee 
