Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioa...
Hulkade kumerus Klassikalist hulka A nimetatakse kumeraks kui mistahes x1 A ja x 2 A ning iga puhul 0 1 kehtib seos x1 (1 ) x2 A . Ebamäärast hulka A ~ nimetatakse kumeraks kui A~ (x1 (1 ) x2 ) min( A~ ( x1 ), A~ ( x2 )), (2.2) iga ( x1 A) ( x2 A) ja 0 1 puhul. Deterministlik süsteem (Deterministic system) Deterministlik süsteem on selline süsteem, mille kõik elemendid on deterministlikud ja nende vahelised seosed on deterministlikud funktsioonid. Tõenäosuslik süsteem (Probabilistic system) Tõenäosuslik süsteem on selline stohhastiline süsteem, mille vähemalt üks element või vähemalt üks seos elementide vahel on juhuslik, mida saab piisavalt täpselt kirjeldada tõenäosuslike karakteristikute abil ning mille kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud. Seega tõenäosuslik süsteem võib sisaldada deterministlikke elemente ja seoseid
veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel; stohhastiline – doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda; deterministlik – teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm)
täitmine, järgimine, objekti optimeerimine jne. Optimaaljuhtimine on mingi funktsiooni minimeerimine või maksimeerimine. Juhtimine võib olla deterministlik, mittedeterministlik ehk stohhastiline või adaptiivne. Juhtimissüsteemid on tsentraalsed, detsentraalsed või jaotatud funktsioonidega. Eesmärgid võivad olla mitmesugused mingi etteantud programmi elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, järgimine, süsteemi optimeerimine jm. Süsteemide hierarhiline klassifikatsioon: 1 deterministlikud süsteemid 2 tõenäosuslikud süsteemid 3 määramatud süsteemid: 3.1 määramatud deterministlikud süsteemid 3.2 määramatud tõenäosuslikud süsteemid 4 ebamäärased süsteemid 4.1 ebamäärased determinisltikud süsteemid 4.2 ebamäärased tõenäosuslikud süsteemid 5. Keerulised süsteemid. Süsteemanalüüs. Probleemide vaatlemine süsteemidena. Süsteemne lähenemisviis.
ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiirguse kasutamist põhjendamatult piiramata. Sellel süsteemil baseerub kõigis Euroopa Liidu
Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e.läviväärtust. Kiiritus võib esile kutsuda ka somaatilisi efekte need on pahaloomulised ilmingud, mis avalduvad pärast latentsusperioodi ja neid saab epidemioloogiliselt populatsioonis avastada. Arvatakse, et somaatilised efektid võivad ilmneda igasuguste dooside korral ja läviväärtuse mõistet somaatiliste efektidega seoses ei kasutata. Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel. Peamiselt on nendeks rakkude surm või raku jagunemise pidurdumine (viivitumine), mis on põhjustatud tugevast kiiritusest. Piisavalt tugeva kiirituse korral võib kiiritatud koe funktsioon saada kahjustatud (rikutud). Mingi konkreetse deterministliku efekti raskusaste on seda suurem, mida rohkem ületatakse kiiritusel doosi läviväärtust. Stohhastilised efektid ilmnevad siis, kui kiiritatud rakk ei sure, kuid ta modifitseerub (muutub)
poolt. 1) Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon. 2) Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Riskianalüüsi meetodid: Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad) Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid) Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Riskianalüüsi metoodikad koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist. Metoodikad kasutavad tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest). 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Määratleb ära kolm etappi, kus teine etapp on jaotatud neljaks alaetapiks. 1. Riskituvastus 2. Riskide analüüs a
Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad)- on detailsem kui kvantitatiivne. Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)- võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes. Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) on ka kvalitatiivsed, sest eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine o tõenäosuse hindamine o kontrollmehhanismide hindamine o riskitaseme määratlemine Riski tasemehindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid.
Alfa, beeta, gamma 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest(vähk) 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium. Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 10
• L(R)={a}, kui R=a • L(R)=∅, kui R=∅ • L(R)={ε}, kui R=ε • L(R)=L(R1)∪L(R2), kui R=R1+R2 (kahe keele ühend, kui R on kahe avaldise summa) • L(R)=L(R1)◦L(R2), kui R=R1R2 (kahe keele konkatenatsioon, kui R on kahe avaldise korrutis) • L(R)=(L(R1))∗, kui R=R1∗ (keele sulund, kui R on avaldise sulund) DEF: Regulaarsed avaldised on võrdsed, kui nad defineerivad sama keele. Tehete järjekord: *, ◦, ∪ 3 Deterministlikud ja mittedeterministlikud lõplikud automaadid. deterministlik - igale olekule vastab täpselt 1 järgmine olek Deterministlik lõplik automaat on viisik: M = (Q(olekud), Σ(tähestik), δ(üleminekufunktsioon), q0(lähteolek), F(lõppolekud)). δ : Q × Σ → Q (mingi olek + sümbol tähestikust = uus olek) Mittedeterministlik lõplik automaat on viisik: M=(Q(olekud), Σ(tähestik), δ(üleminekufunktsioon), Q0(lähteolekud), F(lõppolekud))
| | ASÜMMEETRILINE SÜMMEETRILINE | | RAKKUDE SURM MUTATSIOONID | RAKU TRANSFORMATSIOON KOE, ORGANI KAHJUSTUS | | KARTSIONOGENEES ORGANISMI SURM PÄRILIKUD MUUTUSED SUURE DOOSI VÄIKESE DOOSI TAGAJÄRJED TAGAJÄRJED DETERMINISTLIKUD STOHHASTILISED PALJUDE RAKKUDE ÜHE RAKU KAHJUSTUS KAHJUSTUS KINDEL LÄVIDOOS LÄVIDOOS PUUDUB Ioniseeriva kiirguse toime DNA makromolekulidele ja kromosoomide aberratsioonid ehk struktuurimuutused . DNA ahela katkemine
Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähk) 14. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit ??? 15. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 16
Dünaamilised ülesanded on mitmeetapilised. 4. Stohhastilised mudelid. Neis liidetakse mudelisse sündmuste esinemise tõenäosus (s.o. juhusündmused). See tähendab, et kasutada saab hulka erinevaid lähteandmeid. Kui mudelit rakendatakse mitmeid kordi, genereeritakse hulk erinevaid tulemiväärtusi ja tõenäoliste tulemite jaotus (intervalli hinnang). Kui populatsioon on väike, sisaldavad deterministlikud mudelid juhusündmusi, mis võivad olla suure mõjuga ja saadav tulemus võib olla kaugel keskmisest. Stohhastilist tehnikat kasutav mudel sobib riskide hindamiseks. Tõenäosusjaotusest (normaalne, binoomne, Poissoni jaotus) võetud juhuslikud arvud kantakse mudelisse stohhastiliste protsesside simuleerimiseks. 4.3. Võrkanalüüs Võrkplaneerimise tehnikat arendati välja suurprojektide kavandamiseks ning nad rajanevad kriitilise tee meetodil
(Gy) Efektiivdoos - Neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja vastava kiirguse poolt tekitatud kahjustust kiiritatud organites Siivert (Sv) 16. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks (paksud seinad), monitorid. 17. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist(silmaläätse, naha kahjustus). Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi(tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud haigused) 18. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit (keskmiselt 1 msv, aastas keskmine kogutoos on 2,2 msv) 19. Loetle looduslikud kiirgusallikad.
vastuvõtul ei mängi teabeallika usaldusväärsus otsustavat rolli; teabevastuvõtu tugeva kõrvalise häirimise korral on nõustumine samas teates esitatuga tugev teabeallika kõrge usaldusväärsuse korral, kuid nõrk teabeallika madala usaldusväärsuse korral. Seega madalat osalusmäära eeldades tuleb kasutada vaid kõrge usaldusväärsusega teabevahemndajaid ja allikaid. - enamik sellistest reeglitest on statistilise iseloomuga, mitte absoluutsed või sajaprotsendiliselt deterministlikud 3.12 Eri reklaamiliikide spetsiifika - teabelevikanali ja potentsiaalse tarbija mittejuhuslik seostatus; reklaami võime jõuda reklaamija sihtauditooriumini -- se lektiivsus - erinevate reklaamiliikide erinev maksumus nii reklaamiteate valmistamiskulude kui ka reklaami edastamiskulude mõttes - erinevad kauba- või teenuseliigid sobivad erinevate teabemeediumidega erinevalt - adressaatide üldhulk või see, kui suur inimkontingent on reklaamiga kaetud
process { ... } Süsteemid koosnevad tegevuste (protsessid või process { ... } Kahni protsessivõrgud on deterministlikud: ülesanded) kogumist. Neid tegevusi võib Erinevad tehnikad protsesside loomiseks Kindale sisendandmete kombinatsioonile vastab Riistvara/tarkvara potensiaalselt täita paralleelselt, ehk teisisõnu: nad vaid üks
Minimaalne sobiva elupaiga suurus sobiva elupaiga väikseim suurus, mis tagab minimaalse elujõulise populatsiooni säilimise. Väljasuremiskünnis elupaikade hulk, mis on liigi säilimiseks vajalik (kui elupaiku veel vähemaks jääb, väheneb liigi elujõulisus järsult). Teine def: on elupaikade kriitiliselt väike hulk: kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis liigi elujõulisus väheneb järsult. Kordamisküsimused: 1) Millised juhuslikud ja deterministlikud (sellest lähtuvad) tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste
ning osalusmäärast. 20. Reklaamteate argumentidega nõustumise sõltuvus argumentide tugevusest, argumentide arvust ning osalusmäärast. 21. Reklaamteatega nõustumise sõltuvus teabeallika usaldusväärsusest ja teabe vastuvõtu häirimise tasemest. Arvestame ka seda, et enamik inimkäitumisega seotud reeglitest ja seostest on statistilise iseloomuga, mitte absoluutsed või sajaprotsendiliselt deterministlikud. Tõsiseks probleemiks on see, et paljude üksikseaduspärasuste kombineerumisel tekivad seni kontrollimata efektid ning raskesti ennustatavad tagajärjed. Eri reklaamiliikide spetsiifika Esimene põhjus, miks reklaamivahendite vahel tuleb valida, on teabekanali ja potentsiaalse tarbija mittejuhuslik seostatud. Tavaliselt, mida suurem auditoorium, seda vähem eristusvõimet on teabelevimeediumil. Teiseks põhjuseks on erinevate reklaamiliikide erinev maksumus nii
annaabi.ee 
