Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained
ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud tööd Psühholoogilised ohutegurid
• Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on negatiivne pinnalaeng, tõmbuvad positiivse laenguga hõbedaioonid mikroobide poole ja häirivad nende elektrilist tasakaalu. • Tulemuseks on see, et mikroobide rakuseinad purunevad ja rakk hävineb 6. Kuidas töötavad antimikroobsed polümeerid (3 võimalust)? a) polümeersed biotsiidid - polütsükliliselt seotud biotsiidsed rühmad toimivad samamoodi nagu analoogsed madala molekulmassiga ühendid, s.t korduv ühik on biotsiid; b) biotsiidpolümeerid - aktiivne põhimõte on hõlmatud kogu makromolekuliga, mis ei vaja tingimata mikroobivastaseid korduvaid üksusi; c) biotsiidi vabastavad polümeerid - toimivad kandjatena biotsiididele, mis viiakse rünnatavate mikroobide rakkudesse. 7
täiustustega kasutusel tänini. Eestis on kreosoodi asemel kasutatud sarnaste omadustega põlevkivist saadavat immutusõli, ka immutusprotsess on kreosootimmutusele üsna lähedane. Mida tähendavad tähed CCA, CCB jne? Need tähistavad immutusaines sisalduvaid komponente. Immutusained jaotuvad koostisainete järgi: * CCA vask, kroom ja arseen; * CCB kroom, vask ja boor; * CCP kroom, vask ja fosfaat; * CC kroom ja vask; * vask + orgaaniline biotsiid; * orgaanilised biotsiidid vesilahuses, peamiselt sisekasutuseks; Eesti kliimas ja korralikult ehitades ei vaja karkassipuit, sarikad jmt immutamist; * lahustipõhised (veevabad) orgaanilised biotsiidid, nii sise- kui välistingimustes kasutatava kuiva materjali immutamiseks ilma seda veega küllastamata.Kõige ohtlikum neist ainetest on arFoto 3. Eestis, kus termiite ei ole, vajab immutust vaid puitkarkassi alumine vööpruss. M. Riistop, Puidu kaitseimmutus Puuinfo 2005/2 lk 1113 http://www.puuinfo
suitsule areenid: pikk süttimisviivis, põlemisel tekib tahma, suur kalduvus mustale suitsule alkeenid: ebapüsivad, madala tsetaaniarvuga, mõõdukas kalduvus mustale suitsule, diislikütuses ebasoovitavad komponendid väävliühendid: ei tohi mõjuda korrodeerivalt, tänapäeval nende sisaldus EL-s kuni 10 ppm Lisandid tsetaaniarvu parendid antioksüdandid põlemismodifikaatorid hangumispunkti alandajad korrosiooniinhibiitorid määrimist parandavad lisandid biotsiidid jäätumisvastased lisandid vahutamisvastased lisandid Kasutatud kirjandus: · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Kytused.zip/diisliktuse_koostis.html · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Kytused.zip/mootoriktused.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_ maailmas.html · A.Siimu õpik ,,Orgaaniline keemia"
täiustustega kasutusel täni-ni. Eestis on kreosoodi asemel kasutatud sarnaste omadustega põlevkivist saada-vat immutusõli, ka immutusprotsess on kreosootimmutusele üsna lähedane. Mida tähendavad tähed CCA, CCB jne? Need tähistavad immutusaines sisaldu-vaid komponente. Immutusained jaotuvad koostisainete järgi: * CCA vask, kroom ja arseen; * CCB kroom, vask ja boor; * CCP kroom, vask ja fosfaat; * CC kroom ja vask; * vask + orgaaniline biotsiid; * orgaanilised biotsiidid vesilahuses, pea-miselt sisekasutuseks; * lahustipõhised (veevabad) orgaanilised biotsiidid, nii sise- kui välistingimusteskasutatava Eesti kliimas ja korralikult ehitades ei vaja karkassipuit, sarikad jmt immutamist kuiva materjali immutamiseks ilma seda veega küllastamata. Kõige ohtlikum neist ainetest on arseen. Seepärast on ka CCA-ga immutatud puidu kasutamine piiratud, ehkki tõendeid sellise puidu ohtlikkusest ei ole. Paraku nõuti tõendeid ohutusest, mitte ohtlikkusest.
elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anesteesiagaasid, antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Bioloogilised- bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgitusi. Füsioloogilised- füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning
tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm biotsiidid vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid
sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: Müra Füüsikalised Kõrge või madal õhurõhk Masinate või seadmete liikuvad osad Anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud Keemilised Biotsiidid Plii ja selle ühendid Mikroorganismid Rakukultuurid ja inimese endoparasiidid Bioloogilised Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
Söe tolm Puuvillatolm Puidutolm Metalliaurud Lahustid Pestitsiidid Neurotoksilised, kahjustavad kns Orgaanilised lahustid Süsinikdisulfiid Metüülelavhõbe Mangaan Orgaanilised fosforit sisaldavad insektitsiidid Tetraetüülplii Tallium Trialküültina ühendid Biotsiidid Sensibiliseerivad Korduval kokkupuutel allergiline reaktsioon, erineva tugevusega Kroomi ühendid Klooritud süsivesinikud Epoksiidid Nikli ühendid Tolueendiisotsüanaat Teratogeenid Plii Teadaolevad kantserogeenid inimesele Asbest Alfa-naftüülamiin Bis-klorometüüleeter 3,3'-Diklorobensidiin Etüleenoksiid N-nitrosodimetüülamiin 4-nitrobifenüül Metüülklorometüüleeter Anorgaanilised arseeni ühendid
valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4
tekkivad ohtlikud jäätmed: - Tervishoiuasutuste ohtlikud - aegunud ravimid jäätmed - elavhõbeda kraadiklaasid - sõjaväe reostus - kodukemikaalid - ehitusel tekkivad ohtlikud - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid jäätmed - värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid - põlevkivi jäägid - väetised ja pestitsiidid - tööstusjäägid - rotimürk jm biotsiidid - ettevõtlus - kompaktlambid (ehk säästupirnid), - .... päevavalguslambid - patareid ja akud Mida peaks teadma tavainimene? Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti (eraldi segaolmejäätmetest) ja toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti. Eraisikud saavad väiksed kogused ohtlike jäätmeid viia jäätmejaama. Jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta.
Lihvlint Kasutatakse pindade korrastamiseks peale krohvimist , kui krohv on kuivanud. 3. Hallitus seene eemaldamine · Teha kindlakd ja kõrvaldada kõik niiskusallikad. · Alustada koheselt kõigi märjaks saanud matejalide kuivatamisega. · Eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid · Puhastada tihedate ja väiksema poorusega materjalide pinnad hallitusest. · Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt: · Sanitaarne puhastusvahend vähendab märgatavalt bakterite ja teiste mikroorganismide hulka kvaternaarsed ammuooniumisoolad. · Desinfektant hävitab teatud kahjulikud mikroorganismid,, ei hävita eoseid kloor, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, osoon. · Steriliseeriv vahend - hävitab kogu mikrobioloogilise elu: vegetatiivse baktei,
Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org
sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. 3.3 Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
1) Nuusutamisel (ortonasaalne väärtus) 2) Maitsmisel (retronasaalne väärtus) Aroomiväärtus Ühendi aroomiväärtus , kus cx on ühendi x kontsentratsioon toiduaines ja ax on ühendi x lõhna lävi toiduaines. Kõrvallõhnad (off-flavors), toidu kõrvalmaitsed Aroomidefektide põhjused toiduainetes: 1) Toidu töötlemine kuumtöötlemine, konserveerimine, uus toormaterjal, desinfektsioon, fermentatsiooni defektid, säilitamine 2) Taimetoidud keskkonna saastatus, biotsiidid 3) Loomne toit sööt 4) Toidu hoiustamine/ladustamine toiteväärtuse alanemine, toidu koostisosade reaktsioonid (oksüdeerumine, mitte-ensümaatiline pruunistumine), aroomiühendite imbumine toiduainesse ümbritsevat keskkonnast või pakendist Toiduaine Off-flavor Põhjus Metioniini fotooksüdatsioon
(biokeemiliselt) 7 päeva jooksulorgaaniline aine + O2 CO2+ H2O. Isepuhastusvõime_ Looduslik protsess, mille tulemusena keskkond vabaneb reostusest_ Saasteainete muutumine kahjutuks organismide elutegevuse, füüsikaliste ja keemiliste protsesside tagajärjel. Püsivad orgaanilised saasteained_ Lagunevad keskkonnas väga aeglaselt_ Püsivad keskkonnas pikka aega,liiguvad kaugele_ Võivad kuhjuda organismidesseAllikad:toodetud teatud tehnilisel eesmärgil pestitsiidid, biotsiidid soovimatud kõrvalproduktid tööstuses, põletamisel eelnevate degradatsiooni- või metabolismiproduktid.Dioksiinid Allikad:Põlemisprotsessid, kloori sisaldavate jäätmete põletamine !kõrvalproduktid paberi tootmisel, klorofenoolidega reaktsioonides.TCDDVees halvasti lahustuvad,Väga püsivad,Väga toksilised. GAASIDE LAHUSTUVUS VEESOn kindlaks tehtud, et tasakaalu korral on gaasi kontsentratsioonide suhe vedelfaasis jagaasifaasis antud temperatuuril püsiv suurus. Gaaside
mootoribensiinis tavaliselt ei ületa...0,1% erandjuhul 0,5%. Lisandid parandavad mootoribensiini teatavaid omadusi. · Antidetonaatorid · Antioksüdandid · Korrosiooniinhibiitorid · Toitesüsteemide detergendid · Metallidesaktivaatorid · Desemulgaatorid · Jäätumisvastased lisandid · Sädet tugevadavad lisandid · Anti- ORI- lisandid · Biotsiidid · Kulumisvastased, määrimist parandavad jne lisandid Mootoribensiinide koostis sõltub lähtenaftast ja selle töötlemisest Massi järgi on mootoribensiini koostis: C- 86...89 massi% H-11...14 massi&% Ja vähesel määral veel N, O , S jt. 9. Nõuded mootoribensiinidele: 1. Kindlustama erinevatel temperatuuridel ja kõigis ekspluatatsioonitingimustes mootori kergkäivituse ja häireteta töö. 2
Lisatakse savi või teisi adsorbente, mille 2NaSCH3 + H2CO3 = Na2CO3 + CH3SH Parim lahendus on kasutada kloordioksiidi ClO 2-te, mis peal vaigud adsorbeeruvad (metüülmerkaptaan) ei tekita eriti palju toksilist kloororgaanikat ning Oksüdeerides Na 2S naatriumtiosulfaadiks ning lagundab ka tselluloosi ennast vähem. Tuntakse ka · biotsiidid (peavad vältima bakterite vohamist soojas metüülmerkaptaani dimetüülsulfiidiks muudetakse pleegitamist peroksiidiga, hapniku ja osooniga. paberimasina vees (60-70°C) ning lima teket). Varem esimene komponent praktiliselt mittelenduvaks ja teine 16. Tselluloosi tootmine Kundas (Estonian cell) kasutati elavhõbeda preparaate, nüüd osooni või
reguleerimiseks ulatuslikult mineraalseid täiteaineid. Oluliseks näitajaks siin on mineraalse täiteaine maksimaalne võimalik hulk retseptuuris. Levinuim PPK mineraalne täiteaine on talk, mille plaatjas struktuur sidestub polümeeriga. Tiheduse reduktor - üldjuhul püütakse PPK tihedust vähendada, et saada kergemaid tooteid. Tavaliselt lahendatakse see probleem pooritekitajate lisamisega maatriksvaigule. Biotsiidid - peavad ära hoidma mikrorganismide ja kahjurputukate rünnaku PPK suhtes. Nii mikroorganismid kui putukad püüavad leida komposiitide näol omale toitepinnast. Puitu sisaldavate materjalide puhul tuleb arvestada ka putukkahjustustega, mille puhul on huvitav märkida, et kahjurputukad sageli närivad läbi PPK puhul paksu kihi maatriksvaiku, et jõuda neid tegelikult huvitava toiduni – puidukiududeni. Selle rünnaku ära hoidmiseks on osutunud efektiivseks samuti tsinkboraat.
Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. V Keemilised ohutegurid ja ohutus. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaalide jaotus: Tolm, aur, gaas Lahustid Metallid ja nende ühendid Happed alused Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid jne. Tolmu ohtlikkus Püsivus ohtlik osakeste suurusega kuni 5 m Kuju ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline klaas, kvarts, asbest, tekstiil Adsorptsioonivõime (tolm+õhk=plahvatusoht) Keemiline koostis tekitab kopsuvähki Allergilisus Tolmust põhjustatud haigused Hingamiselundite kahjustused kopsude sidekoestumine(pneumokinoos) limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) Silmade kahjustused põletik mehaaniline vigastus Nahakahjustused dermatiit, ekseem, põletikud
1) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»; 2) anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; 3) orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; 4) biotsiidid; 5) vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; 6) plii ja selle ühendid. 3. Bioloogilised ohutegurid: Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust 4. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja - liigutustega seotud tööd
Osade mikroobide kaasabil saadakse sõnniku, taimede ja tööstusjäätmete kääritamisel metaani. 18/19. Keskonna mõjud mikroorganismidele. Mikroorganismide elutegevus on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas mõjutab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetuse saadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid. Biotsiidid mikroobide normaalset elutegevust häirivad tegurid keskkonnas. Mikroobide elutegevust mõjutavad tegurid võib jagada 4 gruppi: 1) füüsikalis- keemilised; 2) füüsikalised; 3) keemilised; 4) ja bioloogilised tegurid. 18.Füüsikaliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Keskonna temperatuur on oluline, mis oluliselt määrab mikroobide omadused. Iga mikroob võib areneda ainult teatud temperatuuride vahemikus.Ühtedele on see
Osade mikroobide kaasabil saadakse sõnniku, taimede ja tööstusjäätmete kääritamisel metaani. 18/19. Keskonna mõjud mikroorganismidele. Mikroorganismide elutegevus on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas mõjutab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetuse saadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid. Biotsiidid mikroobide normaalset elutegevust häirivad tegurid keskkonnas. Mikroobide elutegevust mõjutavad tegurid võib jagada 4 gruppi: 1) füüsikalis- keemilised; 2) füüsikalised; 3) keemilised; 4) ja bioloogilised tegurid. 18.Füüsikaliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Keskonna temperatuur on oluline, mis oluliselt määrab mikroobide omadused. Iga mikroob võib areneda ainult teatud temperatuuride vahemikus.Ühtedele on see
takistada vee kasutamist. (2) Nimistusse 1 kuuluvad järgmised ohtlikud ained:Aldriin Dieldriin Endriin Isodriin Heksaklorobenseen (HCB) Heksaklorobutan Triklorometaan (kloroform) Trikloroetüleen Tetrakloroetüleen §2. Nimistu 2 ohtlikud ained (1) Nimistusse 2 kuuluvad muud § 1 lõikes 1 loetletud ainerühmade ained ning järgmistesse ainerühmadesse kuuluvad ained: 1) metallid, metalloidid ja nende ühendid; 2) taimekaitsevahendid ja biotsiidid ning nende derivaadid, mis ei esine nimistus 1; 3) vee või veekogust saadud inimese toiduks tarvitatavate saaduste (nt kalad jms) maitset ja lõhna tugevalt mõjutavad ühendid ning ühendid, mis võivadveekeskkonnas selliste ühendite moodustumist põhjustada; 4) mittepüsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 5) fluoriidid; 6) hapnikusisaldust ebasoodsalt mõjutavad ained. (2) Nimistusse 2 kuuluvad järgmised ained: Antimon (Sb) Arseen4 (As) Baarium (Ba) Berüllium
annaabi.ee 
