Ohutusklassid ja elektritrauma esmaabi (1)

Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Helerin Vallner
Rühm T11HT
ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………..3
1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4
1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)………………………………………...4
1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)………………………....4
1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)…………………………………….5
1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)…………………………....5
1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised…….5
2. ELEKTRITRAUMAD………………………………………………………………...6
2.1. Välk……………………………………………………………………………...6
2.2. Kõrgepingevool………………………………………………………………….7
2.3. Madalpingevool……………………………………………………………….....7
2.3.1. Mida saab teha madalpingevoolu elektritrauma korral?..............................7
3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL………………………………………….7
3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral?..................................................................8
3.2. Esmaabi elektrilöögi korral?..................................................................................8
3.3. Elektriõnnetuste vältimine……………………………………………………….9
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………….10
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………………..11
SISSEJUHATUS
Käesolevas töös annan ülevaate elektriseadmete ohutusklassidest ja esmaabist elektritrauma korral. Kuidas toimida elektripõletuste ja elektrilöökide puhul ja mida oleks vaja teada elektriseadmete ohutusklassidest.
Kuna me oleme igapäevaselt ümbritsetud elektriseadmetest, peaksime me teadma ka nende ohutusest ja õigest kasutusviisist. Vastavalt sellele kuidas elektriseadmed on jagatud nelja ohutusklassi, tagavad nad meile rikke korral ohutuse. Kolmanda ohutusklassi elektriseadmed ehk kaitseväikepingel töötavad elektriseadmed on kõige ohutumad. Ohutusklassid on enamasti märgitud seadmetele tähistega.
Tihtipeale on inimesed hooletud ja satuvad õnnetustesse, kus neil tuleb tegemist teha elektripõletustega. Seetõttu oleks vaja inimesi teavitada rohkem kõiksugustest ohtudest ja kuidas siis käituda, kui satutakse taolisse situatsiooni. Elektritraumade põhjustajaid on mitmeid ja igaüks neist tekitab erineva raskusastmega põletusi. Päris igat katkist elektrijuhet ei ole mõtet katsuda , sest kunagi ei või teada kas seal on vool sees ja kas see on ikka ohutu katsuda. Kuidas toimida ja tegutseda kiirelt kui keegi on saanud kannatada ja mida edasi teha, see kõik on vajalik teadmiseks igaühele.

ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID
Elektriseadmed, mida kasutatakse kodumajapidamises, sealhulgas ka tarvitid liigitatakse nelja ohutusklassi vastavalt sellele kuidas tagatakse ohutus inimestele seadme rikke korral. Ohutusklassi saame kindlaks teha seadmel oleva tähise järgi või tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku järgi. Eristatakse nelja tüüpi seadmeid: tavalise pistikuga elektritarvitid mis kuuluvad 0 klassi; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klassi; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klassi; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III klassi.
Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutusklassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad.

Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)
Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa.

Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)
Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere , kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esineb ka teistsuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte.

Kaitseisolatsiooniga elektritarviti (II klass)
Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa.
Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikud (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav.

Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)
Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepingetrafost, mille võib ühendada nii tavalisse, kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa.

Levinumad ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised
II ohutusklass (kaitseisolatsioon)
III ohutusklass (kaitseväikepinge)
kaitseväikepingetrafo (tähisena kasutusel ka SELV )
IP23 või IP43 (vihmakindel)
IP34 või IP44 (pritsmekindel)
kaitsejuhiklemm või kaitsejuhi kaudu maandatav (I ohutusklassi) seade
kaitsejuhiga ühendamise (maandamise) keeld
seadmes eluohtlik pinge
enne kasutamist lugeda seadme juhendit
Igas riigis kehtivad elektriseadmetele omad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, mis võivad erineda. Kui seadme vastavust mingis riigis kehtivatele nõuetele on kontrollitud selle riigi järelevalveasutuses ja seade on tunnustatud ohutuks, varustatakse seade selle asutuse vastavusmärgiga. Seade võib olla varustatud mitme vastavusmärgiga, mis tähendab, et seade vastab mitme erineva riigi ohutusnõuetele. Euroopa Liidu vastavusmärk on CE . Vastavusmärgi järgi võib ära tunda ohutud ja kontrollitud elektriseadmed.
Kõik Eestis müügil olevad elektriseadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga.

ELEKTRITRAUMAD
Kui inimene saab elektrilöögi, võib keha läbiv elektrivool ta liikumatuks muuta, põhjustades hingamise ja ka südametöö lakkamise. Elektrivool võib tekitada põletusi nii kehasse sisenemise kohas kui ka kohas, kust vool väljub kehast maapinda. Vahel võib elektrivool põhjustada ka lihaskrampe, mistõttu kannatanu ei pääse vooluringist välja. Nii võib kannatanu olla ikka veel elektriliselt laetud, kui keegi sündmuskohale saabub.
Tavaliselt juhtuvad elektritraumad kodus või töökohal madalpingevooluga kokkupuutumise tõttu. Need võivad tekkid ka kontaktist kõrgepingevooluga, näiteks mahalangenud elektriliinidest. Kõrgepingevoolu löögi saanud jäävad harva ellu.

Välk
Välk kui looduslik atmosfääris vabanenud elektrilaeng kujutab endast intensiivset valguse ja kuumuse leviku joont. Välk tungib maapinda läbi lähimal asuva kõrge loodusliku objekti ja võimalik, et ka läbi ligidal seisva elusolendi. Välgulöök võib süüdata rõivaid, paisata kannatanu maha või põhjustada isegi silmapilkse surma. Suuna kõik inimesed välgulöögi paigast eemale nii kiiresti kui võimalik.

Kõrgepingevool
Kokkupuude elektriliinide ja kõrgepingekaablite kõrgepingevooluga on tavaliselt silmapilkselt surmav. Nendel, kes ellu jäävad, on rasked põletused. Lisaks põhjustab elektrilöök lihaskrambi, mis võib kannatanu eemale paisata, põhjustades vigastusi, näiteks luumurrud .
Kõrgepingevool võib hüpata kuni 18 meetri kaugusele. Niisugused materjalid nagu kuiv puu või riided ei kaitse inimest. Elektrivool tuleb katkestada ja isoleerida enne, kui kannatanule läheneda. See on otsustava tähtsusega, kui raudtee elektriliinid on kahjustatud.
Kannatanu on tõenäoliselt teadvuseta. Kui see on juba ohutu, avada hingamisteed ja kontrollida hingamist. Vajaduse korral tuleb valmis olla kunstliku hingamise ja südamemassaaži alustamisega.

Madalpingevool
Elektrivool, mida kasutatakse kodus ja töökohtades, võib põhjustada raske vigastuse või isegi surma. Õnnetuste põhjusteks on tavaliselt katkised lülitid, vigastatud isolatsiooniga juhtmed ja korrast ära seadmed . Kõige rohkem on ohustatud väikesed lapsed. Nad on loomult uudishimulikud ja võivad panna sõrmi või mingeid esemeid elektripistikutesse seinal. Lisariske põhjustab vesi, mis on ohtlikult tõhus elektrijuht . Tavaliselt ohutu elektrilise tööriista käsitsemine märgade kätega või märjal põrandal seistes suurendab märgatavalt elektrilöögi saamise ohtu.

Mida saab teha madalpingevoolu elektritrauma korral?
Tuleb katkestada kontakt kannatanu ja vooluallika vahel, lülitades välja peakilbi või voolumõõtja, kui nendeni on võimalik jõuda. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb võtta pistik välja või juhe lahti tõmmata.
Kui juhtme, pistikupesa või peakilbini ei ulatuta tuleb seista enesekaitseks mõnel kuival isoleermaterjalil ning kasutades mingit puust eset näiteks põrandaharja, tuleb lükata kannatanu jäsemed vooluallikast eemale või vooluallikas tõmmata kannatanust eemale. Kui puitesemega ei ole võimalik kontakti katkestada, tuleb painutada köis ümber kannatanu pahkluude või rindkere , hoides kannatanut puutumast ja tõmmates teda vooluallikast eemale. Äärmise vajaduse korral tuleb tirida kannatanu vabaks ükskõik millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla.

ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL
Põletus võib tekkida siis, kui elekter läbistab keha. Kahjustus on nähtav kehal elektrivoolu sisenemis - ja väljumiskohtades. Kuid esineda võib ka sisemine kahjustusteekond. Sisenemis- ja väljumishaavade asukoht viitab varjatud kahjustuse tõenäolisele asukohale ja ulatusele ning kannatanul kujuneda võiva šoki raskusastmele.
Põletused võivad olla põhjustatud välgulöögist ning madal- ja kõrgepingevoolust. Elektrilöök võib põhjustada ka südameseiskumist. Kui kannatanu on teadvuseta, on esmane ülesanne pärast piirkonna ohutuse tuvastamist avada tema hingamisteed ning kontrollida hingamise ja vereringe esinemist .
Elektripõletuse tunnusteks võivad olla teadvusetus; kogu naha paksust haarav põletus koos turse, kõrbemise ja söestumise esinemise sisenemis- ja väljumiskohal; šoki tunnused; pruunikas, vasekarva jääknäht nahal, kui kannatanu on olnud kaardunud läbistatava kõrgepingevoolu toimel.

Kuidas toimida elektripõletuse korral?
Esmalt enne kannatanu puudutamist tuleb kindlaks teha, et kannatanu ei oleks ühenduses vooluallikaga. Seejärel loputada elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohta ohtralt külma veega põletushaavade jahutamiseks . Kui on võimlik, tuleks panna kätte ühekordsed kindad. Põletuspind katta steriilse haavapadjaga, puhta kokkumurtud kolmnurkrätiku või mõne muu puhta mitteebemelise materjaliga kaitseks õhu kaua leviva infektsiooni eest. Helistada võimalikult kähku kiirabisse abi kutsumiseks. Kannatanut tuleks julgustada ja rakendada šoki korral kasutavaid esmaabivõtteid.
Näiteks kannatanu tuleks aidata pikali heita. Kasutada tuleks tekki tema isoleerimiseks maapinnast. Tõsta tema jalad nii kõrgele kui võimalik ja toetada neid. Ravida tuleks iga võimalikku šoki põhjust. Kitsad riietusesemed tuleks lõdvemaks lasta, mis ümbritsevad kannatanu kaela, rindkeret ja vöökohta. Siis katta kannatanu tekiga ja helistada kiirabisse ning edastama kõik teadaolevad üksikasjad šoki põhjuse kohta. Jälgida tuleks hingamist, pulssi ja reageerimist. Kui kannatanu kaotab teadvuse, tuleb avada tema hingamisteed ja kontrollida hingamist. Valmis tuleks olla ka kunstlikuks hingamiseks ja südamemassaažiks.

Esmaabi elektrilöögi korral?
Kui keegi peaks saama elektrilöögi, peaks abistaja esmalt siiski hoolitsema iseenda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puutoikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada.
Elektrilöögi tunnusteks on enamasti lihasevalu, juhtmetesse kinnijäämine, põletus, teadvusekadu, südame seiskumine ning hingamise lakkamine.
Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid , kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.
Tegutsemisjuhised majapidamisvooluga elektrilöögi korral ohvri eraldamiseks vooluringist tuleks lülitada elekter välja esmalt. Kui see ei ole võimalik, tuleks püüda kasutada kummikindaid või kummijalatseid. Võib astuda ka paksu ajalehe peale. Ohvri eraldamiseks kasutada näiteks puukeppi.
Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi , sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda.
Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök niinimetatud kolmnurga piirkonda, pisut kõrgemale kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. Pärast lööki tuleks seisundit uuesti diagnoosida. Kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu , peaks alustama kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. Tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega.

Elektriõnnetuste vältimine
Tuleb hoida elektrilised kodumasinad ja elektrijuhtmed korras ning kasutada pealtsuletavaid kontaktkarpe. Üheaegselt ei tohiks kinni võtta elektriseadmest ja metallesemest. Lapsi tuleks hoiatada elektriohtude eest. Neile tuleks rääkida elektripostidest, elektrijuhtmest, trammi-, trollibussi- ja elektriraudteeliinide ohtlikkusest. Äikese korral tuleks eemale hoida kõrgetest kohtadest ja puudest ning vee peal liikumisest . Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.
KOKKUVÕTE
Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritraumade korral on õpetlik ja hariv teema. Igaüks peaks teadma meid varitsevatest ohtudest ja tegutsemisviisidest õnnetuste puhul. Kuidas olla hoolikas , et mitte sattuda õnnetustesse. Lastele tuleks kindlasti rääkida rohkem elektriseadmetest ja nendega kaasnevatest ohtudest, sest just lapsed on tihti hooletud ja ei pruugi kõigest aru saada. Iga seadmega kaasnevad erinevad ohud, millega me peaksime arvestama.
Kõik seadeldised ei ole sugugi ohutud. Töökohtades kus töötatakse erinevate masinatega, tuleb esmalt õppida neid kasutama ja tundma ka kaasnevaid ohte . Seda saab võrrelda lastega, kellele tuleb õpetada koduses majapidamises kuidas seadeldistega ümber käia. Uute asjade ja seadmete puhul me paraku ei oska neid tihtipeale õieti kasutada.
Et ennast teavitada mis seadmega on tegu, tuleks vaadata kas seadmel või masinal on märgitud tingmärgina mis ohutusklassist ta on, et meil seda seadet kindlam kasutada oleks. See kindlustab ka teadmise ,et seade on eelnevalt kontrollitud. Erinevad seadmed kontrollitakse esmalt kas nad on ikka töötamiskõlblikud ja ohutud. Kõik seadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohunõuetele.
Isiklikult sain teadmiste võrra targemaks. Et kuidas käituda elektripõletuse korral ja kuidas seadmeid liigitakse vastavalt nende ohutusele. Kõige aluseks on ettevaatlikkus.
KASUTATUD KIRJANDUS
Sinisukk. Esmaabi käsiraamat 2004
Sinisukk. Erakorraline esmaabi 2004
Piia Tint . Töökeskkond ja ohutus 2000
Isiklik konspekt
http://light24.ee/?m1=3&m2=11 (15.09.2009)
http://www.energia.ee/index.php?id=292 (18.09.2009)
http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=39&article_id=188&idr=GFu4sC31N35ULKVDxCca6eEUAo0 (21.09.2009)
11